← Eesti

1-08-15730/38

Obsah (6)§ 199§ 424§ 65§ 68§ 50§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03 mai 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-08-15730 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Paavo Randm

§ 199

lg 2 p 4,7,8 ja § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 31 märtsi 2009 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Urmo- Rain Markus Prokurör Ringkonnaprokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Urmo-Rain Markus, ik: 37706240216, varem kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 2 päeva Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 31 märtsi 2009 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-08- 15730 Urmo-Rain Markuse süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4,7,8 ja

§ 424järgi muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: URMO-RAIN MARKUS’ t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tungis eelneval kokkuleppel koos V.A-ga ajavahemikul 09.07 kuni 12.07.2008 a tõkkepuu avamise teel sisse AS Maravo hallatavale territooriumile asukohaga Orissaare v, Tagavere karjäär ning varastas sealt AS-le Maravo vara kokku 30 540.00 Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis ja sissetungimisega pani Urmo Rain Markus toime

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Isikuna, keda on Lääne Politseiprefektuuri 30.05.2007 otsusega karistatud LS § 74’1 lg 1, 74’19 lg 1 alusel rahatrahviga 12000.00 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 04.05.2007 kell 01.11 Saare maakonnas Kuressaare linnas Kalevi tn 26 ja Lääne Politseiprefektuuri 21.06.2007 otsusega LS 74’19. 74’1 lg 2 alusel rahatrahviga 15000.00 krooni. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 04.05.2007 kell 21.36 Saare maakonnas Kuressaare linnas Põhja tn 24, juhtis 17.09.2008 kell 16.00 ajal Lääne maakonnas Martna vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 30 kilomeetril isiklikku sõiduautot Mitsubishi Galant registreerimisnumbriga xxxxxx keskmises alkoholijoobeseisundis alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 0,90 mg. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani Urmo-Rain Markus toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas Urmo-Rain Markus’e süüdi

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõistis karistuseks 9 kuulise vangistuse. Kr

MS § 238 lg 2 mõistis vähendatud karistuseks 6 kuulise vangistuse.

§ 65lg 1 alusel luges käesoleva karistuse kaetuks temale 11.08.2008.a.

Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsuse alusel mõistetud karistusega ja mõistis liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Tunnistas Urmo-Rain Markus’e süüdi

§ 424järgi ja mõistis karistuseks 1 aastase vangistuse. Kr

MS § 238 lg2 alusel mõistis vähendatud karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel, suurendas mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse 8 kuud vangistust, võrra ja mõistis Urmo-Rain Markusele lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68alusel arvas eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka. Urmo-Rain Markuse poolt ärakandmisele kuluvaks liitkaristusest mõistis vangistuse üks

(1)aasta kolm
(3)kuud ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva. Kandmise alguseks luges päeva, mil Urmo-Rain Markus 2 ilmub kinnipidamiskohta karistuse kandmisele või politsei teostab tema kinnipidamise ja karistuse kandmise kohta suunamise.

§ 50lg1 alusel võttis Urmo-Rain Markuselt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks

(1)aastaks. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ka V.A, kuid tema osas ei ole otsust vaidlustatud. APELLATSIOON: U.-R.Markus oma apellatsioonis palub otsuse tühistamist temale mõistetud reaalse vangistuse osas ja uue otsusega karistada teda kas rahalise karistuse või asendada vangistus üldkasuliku tööga. Reaalne vangistus lõhuks pere ja elu, mida on lõpuks rööpasse hakanud saama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni osaliselt. Loobus rahalise karistuse mõistmise taotlusest, kuid toetas apellatsioonis esitatud taotlust asendada mõistetud vangistus üldkasuliku töö tundidega. Kaitsja toetas süüdistatava palvet mõistetud vangistuse asendamisest. Arvestades mõistetud vangistust, milleks on 483 vanglapäeva, peaks U.-R. Markus tegema 966 üldkasuliku töö tundi. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Palus jätta apellatsioonis esitatud taotlus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Maakohtu poolt mõistetud karistus on piisava selgusega põhistatud, kohtu siseveendumuse kujunemine mõistetud karistuse osas on jälgitav ning apellatsioonis esitatu kohtu järeldusi ega põhjendusi ei kummuta. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata kõiki maakohtu poolt otsuses kajastatut ja apellatsiooni alusel märgib vaid järgmist.

§ 69lg 1 kehtestab üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused.

Selle sätte kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega ja süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt/ t.lk. 187-190/ ei ole süüdistatav maakohtu istungil üles näidanud initsiatiivi karistuse asendamiseks ega ole sellekohast taotlust ega nõusolekut väljendanud. Seetõttu ei ole maakohus ka eraldi vangistuse asendamata jätmist põhistanud, küll aga on põhjendanud miks kohus leiab, et U.-R. Markus peab kandma reaalset vangistust. Seega faktiliselt on maakohus välistanud ka karistuse asendamise. Antud juhul on kohus karistanud süüdlast alla kahe aastase vangistusega, apellatsioonis on süüdistatav väljendanud ka oma soovi üldkasuliku töö tegemiseks. Seega käeoleval ajal on mõlemad formaalsed alused olemas. Samas aga tuleb üldkasuliku töö kohaldamisel arvestada ka toimepandud kuritegude raskust ning süüdlase isikut. 3 Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ka vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus olema veendunud, et isik vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid. Peavad olema tuvastatavad mingid erandlikud asjaolud kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isiku suhtes, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ja apellatsiooniga tutvumist jõuda veendumuseni, et esineksid asjaolud, mis annaksid aluse

§ 69kohaldamiseks.

Nii varavastase kuriteo toimepanemise kui ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toimepanemist õigustavaid asjaolusid, mida saaks hinnata erandlikeks, kohtukolleegium ei tuvastanud. Apellandi väited perekonna ja nüüd juba kahe alaealise lapse ülalpidamise kohustusest oli maakohus teadlik, on seda juba karistuse mõistmisel arvestanud. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on perekonnaga arvestamine eelkõige süüdistatava, käesoleval juhul pereisa kohustus, kuid ei last ootav abikaasa ega väike laps ei mõjutanud U.R. Markust kuritegude toimepanemistest loobuma. Arvestada tuleb ka faktiga, et

§ 424

kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist raske süüteoga, mis üldjuhul nõuab ka ranget karistust. Kohtukolleegium leiab, et kuritegude tehiolud, toimepandu raskus, ei anna alust

§ 69sätete kohaldamiseks.

U.-R.Markus on isikuks, kes on juba kümnendat korda kohtu all. Teda on korduvalt karistatud nii rahalise karistusega kui ka reaalse vangistusega ning teda on korduvalt mõistetud vangistusest tingimisi ka vabastatud. Tegemist on noore mehega, kes alates 1994 aastast on järjepidevalt kuritegusid toime pannud. Selline elukäik näitab ükskõikset suhtumist mõistetud karistustesse ning õiguskorda üldse ega anna seaduslikku alust temale mõistetud vangistuse asendamiseks.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise pani süüdistatav toime temale määratud katseajal. Kohtukolleegium leiab, et selline käitumine näitab, et süüdistatav ei ole isikuks, kes sobiks kriminaalhooldusele. Samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemiste eest, kusjuures viimastel kordadel on olnud tegemist liiklusalaste süütegude toimepanemistega, mis olid jällegi seotud alkoholijoobega. Kriminaalasja materjalide alusel saab teha järelduse, et U.-R.Markusel on sõltuvusprobleeme alkoholi suhtes, mis samuti välistab vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei esine ühtegi asjaolu, mis annaks aluse

§ 69

kohaldamiseks, samuti pole asja materjalide alusel võimalik tulla järeldusele, et U.-R. Markus on isikuks, kes suudab vabaduses viibides järelevalve all elada õiguskuulekat elu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 31 märtsi 2009 aasta otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA PAAVO RANDMA URMAS REINOLA 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.