Obsah (7)

§ 209§ 263§ 64§ 199§ 74§ 75§ 78

1-10-5492 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-5492 (09230115552) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär

§ 209

lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav P.H Ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld, Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, 1) Harju Maakohtu 23.08.2005 otsusega

§ 263

p 1, 4 järgi vangistus 4 kuud, § 215 lg 2 p 3 järgi vangistus 2 aastat 3 kuud, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 8 kuud,

§ 64

lg 1 alusel vangistus 3 aastat § 74 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) Harju Maakohtu 15.10.2008 otsusega

§ 199lg 2 p 4 ja 22 lg 3 järgi rahaline karistus 180 päevamäära, so 9000 krooni, Kr

MS § 238 lg 2 alusel rahaline karistus 120 päevamäära, so 6000 krooni. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON 1. P.H süüdi tunnistada

§ 209lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 1 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta P.H-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud P.H suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et P.H temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.H järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 31.05.

2. P.H suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. P.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2354 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend neli) krooni ja 40 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.H, 1-10-5492, kaitsjatasu“.
4. P.H-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.H, 1-10-5492, sundraha“.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. TLG Hotell OÜ esitatud tsiviilhagi 3050 (kolm tuhat viiskümmend) krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista P.H-lt TLG Hotell OÜ kasuks 3050 (kolm tuhat viiskümmend) krooni, milline summa tuleb tasuda OÜ TLG Hotell arvelduskontole .
7. Asitõend: CD plaat turvakaamerate salvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus P.H-le selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 12.09.2009 Tallinna linnas Sadama 11 a, asudes kasutama 2 TLG Hotell Tallinn Spa teenuseid, lõi sealsele töötajale teadvalt ebaõige ettekujutuse enda maksevõimest ning kavatsusest tasuda tarbitavate alkohoolsete jookide eest, tellides spa baaris endale alkohoolseid jooke 3050 krooni väärtuses, kuid jättis spast lahkumise järel talle esitatud arve 3050 krooni väärtuses tasumata, saades nimetatud summa osas varalist kasu. Seega P.H, pannes isikuna, kes on varem toime pannud varguse, toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pani toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav P.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt. Kinkekaardil ei olnud muud märgitud, kui et üheks päevaks. Ei kuulnud, et peab pärast tasuma. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumises puuduvad süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo tunnused ning süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 14.09.2009 koostatud TLG Hotell OÜ avaldusest nähtuvalt

1. septembril, külastasid nende hotelli spaad 3 noormeest, kes tarbisid spa teenuseid ja ostsid spa baarist ka ohtralt alkohoolseid jooke. Umbes kella 7 paiku õhtul vigastas üks noormeestest kukkudes oma kätt. Hotelli vastuvõtu vanemadministraator MÕ ruttas talle appi, et käsi kinni siduda, kuid noormehed hakkasid MÕ sõimama ja ähvardama. Samuti keeldusid noormehed tasumast spa arvet, mis oli neil kokku 5605 EEK, eraldi arvetena 3050.-; 1935.- ja 620.EEK. Kuna noormehed keeldusid arvet tasumast ning vastuvõtu töötaja ähvardamine jätkus, siis olid sunnitud konflikti sekkuma ka sisevalve töötajad AA ja AI. Ühel hetkel muutus musta T-särgiga ja habet kandev noormees agressiivseks ning ründas sisevalvetöötajat AI füüsiliselt. Sisevalvetöötaja suutis hädakaitseseisundis ründe tõrjuda ning ründaja käed selja taha väänates pidas ründaja kinni. Samaaegselt saabus kohale ka teise sisevalvetöötaja poolt välja kutsutud politseipatrull ja sisevalvetöötajad andsid avaliku korra rikkujad politseile üle. Kuna noormehed ei elanud hotellis, vaid külastasid ainult spad, siis neil puuduvad nende isikuandmed ja kontaktid. Üks noormeestest mainis enda nimeks olevat Uku. Olemas on videosalvestused. (t/l 3) • Koopiad arvetest, millest nähtuvalt on külastajale Uku 14.09.2009 koostatud kolm arvet summades: 3050 krooni, 1935 krooni ja 620 krooni. Kokku on kolme noormehe kiipkaardiga ostetud ja maksmata jäetud summa 5605 krooni. (t/l 4-5) • 08.10.2009 koostatud kannatanu TLG Hotell OÜ esindaja ME ülekuulamisprotokolli kohaselt töötajad rääkisid talle, et 12.09.09 tulid kolm noormeest spaasse, olid ilmselt spaas viibitud aja jooksul liiga palju alkoholi tarvitanud. Üks neist kolmest kliendist, kellel oli habe olnud, oli arvet nähes teatanud, et tal on niigi palju võlgu, et olevat pangale võlgu 200000 krooni ja kas spaa tõesti arvab, et ta kavatseb selle arve ära maksta. Arvest nähtuvalt on see klient, kes tekitas arve summas 1435 tellinud alates kella 14 järgmisi jooke: üks saku õlu, viis tequilat, 5 torres XXL , siis 1 tequila slammer ja 3 long island ise tea, see juba kella 16.42 paiku. Kõige suurem arve oli noormehel, kes tekitas selle summas 3050, sellelt on näha, et alates kella 13.00 on tellitud saku originaali ja siis tulevad erinevad kokteilid, kuni kella 18.34: Kolm mexicanat, kaks pisang orange; viis strawberry margaritat, 3 tequilat, 5 torres XXL, kuus White russian ja veel 5 maxicanat ja 5 tequilat. Alkoholi kogus on päris suur, aga nagu baaridaam ka mainis, see klient tegi ilmselt teistele ka välja, mitte ei joonud kõike seda kogust ise ära. Käepaeltel ei ole tarbimispiirangut peal. See on tehniliselt natuke keerukam. Kuna algselt ühele arvele lisatud kadunud käepael leiti üles ja see oli töökorras, siis võtsid 500 krooni tollelt arvelt maha, seega, esitavad tsiviilhagi mitte summas 1935 krooni, vaid summas 1435 krooni. №ormehe osas, kes jättis maksmata 620 krooni, on alustatud väärteomenetlust, selles osas nad tsiviilhagi ei esita. Kolmanda noormehe osas esitavad tsiviilhagi summas 3050 3 • • • • krooni. Spaasse sisenemisel käepaela andmisel selgitatakse klientidele, et selle käepaela abil saab konkreetne klient osta endale spaas jooke, selle käepaela abil koostatakse spaakülastuse lõpus arve, mis tasutakse kliendi poolt enne lahkumist vastuvõtu lauas. Ja enamasti saavad kliendid aru, et nad vastutavad igaüks eraldi enda tekitatud arve eest. (Spaal ja hotellil on eraldi vastuvõtud.) №ormehed olid võrdlemisi agressiivselt meelestatud ja väljendusid ebatsensuurselt ja ähvardusi pildudes. (t/l 8-11) 07.10.2009 koostatud TLG Hotell OÜ tsiviilhagi avaldusest nähtuvalt seoses
2. septembril 2009 kolme noormehe poolt maksmata jäetud arvetega esitab OÜ TLG Hotell tsiviilhagi kahe noormehe suhtes (maksmata arve ühe noormehe osas 3050 krooni ja teise noormehe osas 1935 krooni) kokku summas 4485 krooni. (t/l 13) 18.09.2009 koostatud tunnistaja MÕ´e ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta TLG Hotell OÜ-s vanemadministraatorina. 12.09.09 umbes kl
3. 45 paiku helistati ta vastuvõtu telefonile (on maja parameedik, kui midagi juhtub, siis kutsutakse teda appi) ja teatati, et spaas on keegi vigastada saanud. Kohale jõudes olid (kliendid) juba riietusruumis. Kolleegidelt kuulis, et noormees oli spaas basseinist välja roninud, spaa baari peale roninud, seal libastunud ja käe katki kukkunud. M oli vigastutud, Ukuks või Ekuks end nimetanud sõimas M , et see oli koperdanud ja kukkunud. Kolmas, S , oli täiesti vait. Andis M esmaabi. Sellepeale teatas see, Ekuks või Ukuks nimetatu, et pole vaja ja mingu ta ära. Ta oli võrdlemisi agressiivselt meelestatud. Kui ta M lappis, märkas, et ka Silveril oli väike haavake otsa ees, ta palus, et ta selle ka üle vaataks. Selle peale ärritus Ukuks hüütud noormees veel rohkem. Sidumise käigus püüdis see Uku või Eku, ilmselt tegelikult siis Tauno teda segada, jätkas ebatsensuursete väljenditega tunnistaja sõimamist ja tuli teda tõukama (haiget tunnistaja ei saanud). Tunnistaja ütles Taunole, et annab talle kaks minutit aega arve tasumiseks ja spaast lahkumiseks, see ajas ta veel rohkem vihaseks. Kui neile arve esitati, siis selle suurus paistis neid üllatavat, nad olid suutnud endalegi üllatuseks ilmselt niipalju alkoholi tarbida, et arve oli muutunud üllatuslikult suureks. Tauno lubas ise maksta aga mitte nii palju. Tauno käitus agressiivselt ka turvatöötajate suhtes. Arved jäid maksmata ja kohale kutsuti politsei. (t/l 16-20) 25.09.2009 koostatud tunnistaja Andus Arman ülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötab ta Tallink Spa & Conference Hotellist aadressil Tallinn Sadama 11 sisevalvetöötajana. 12.09.09 kella 18-19 paiku kutsus administraator MÕ, et riietusruumis on klientidega probleem. Kohale jõudes nägi, et üks tüüp (keskmine, kes talle hiljem lubas peksa anda) seisis seal käsi rätikuga kinni, habemega tüüp tänitas ja sõimles. Kolmas, musta peaga, oli vait. Tunnistaja üritas neid maha rahustada, põhimõtteliselt käskis neil riidesse panna. Ja arve ära maksta. Neilt võeti kiibid, arved olid 3050 krooni, 1935 ja 620 krooni. See habemega tüüp, kes oli jube purjus, sellel paistis olevat täiesti ükskõik, kui suur see arve on, ta põhimõtteliselt ei kavatsenud maksta. Musta peaga isegi üritas maksta, ta võttis taskust midagi välja, aga tal lihtsalt ei olnud raha. Aga need teised kaks üldse ei üritanudki. Kaks noormeest vaidlesid vastu arve maksmisele ja sõimasid neid ebatsensuursete väljenditega. Kui tunnistaja sai aru, et noormehed ei kavatse esitatud arveid maksta kutsus kohale politsei.(t/l 22-26) 06.10.2009 koostatud tunnistaja AI´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 12.09.09 kl 12-13.00 paiku helistas spaa baari teenindaja, teatas, et spaas on kolm eesti keelt kõnelevat meesterahvast, klienti, kes tarvitavad oma alkoholi. Tunnistaja ütles neile, et oma alkoholi ei tohi tarbida. Nad olid juba siis piisavalt joogised, kaks said asjast kohe aru, aga see kolmas (kes teda hiljem tõukas), talle pidi päris mitu korda ütlema. Teised kaks vabandasid ja lubasid kohe alkoholi ära panna. Vist siis nad hakkasidki spaa jooke jooma ja endale arvet tekitama. Hiljem kutsus MÕ sisevalve spaa riietusruumi. Kõigepealt läks sinna tema paarimees, seejärel ka tema. Viis nad spaa vastuvõttu, seal kaks võtsid ise oma käepaelad ära ja esitasid need talle, kolmas algul ütles, et tema käepael on kadunud (see leiti garderoobist). See üks, habemik, vaidles kohe arvele vastu, ütles, et seda arvet ta ei kavatsegi maksta, mingil hetkel võttis ta taskust peenraha välja, mündid ja väiksemad kupüürid. Vastas, et sellest ei jagu, et arve on suurem. Tema vastas seepeale, et teda ei huvita, vaadaku nad ise, kuidas hakkama saavad. Kõige lühem neist oli vaikne ja vagur, kellel paistis olevat mure, mis nüüd saab. Kolmandal oli ka üsna ükskõik, mis saab, et neil 4 • • • • • • raha ei ole ja kogu lugu. Sealt käis vist isegi läbi väide, et teda üldse ei huvita kas ju kuipalju ta võlgu on. Vaidlesid tükk aega, habemega tüüp tõukas tunnistajat käe ja õlaga. Tunnistaja väänas ta põrandale, paarimees kutsus kohale politsei ning tunnistaja hoidis noormeest pikali kuni politsei tulekuni. (tl 27-31) Koopia nr AS 002535 kinkekaardist, mis sisaldab luksusliku külastust Aqua Spas ühele inimesele, kinkekaart kehtib kogu päevaks, kinkekaart ei ole vahetatav rahaks. (t/l 45) 27.10.2009 koostatud tunnistaja RVülekuulamisprotokolli kohaselt töötas ta 12.09.09 TLG Hotell OÜ Tallink Spaa vastuvõtus. Kella 13:00 paiku tulid spaasse noormehed, esitasid Spaa kinkekaardid. Tunnistaja andis neile käepaelad selgitades nende funktsiooni (sh ütles: kui soovite baarist jooke osta, siis joogid salvestatakse käepaela kiibi peale ning välja tulles tuleb jookide eest eraldi tasuda) ja lasi nad ujulasse. Tunnistaja mäletab, et need noormehed olid sisse tulles kained ja said ta jutust aru. Baarist saab klient küsida, et kui palju, millise summa ulatuses ta on jooke ostnud. Seda baaritöötajad ei tea, kas klient on kinkekaardiga spaasse sisenenud või mitte. (t/l 48-51) P.H karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda kriminaalkorras karistatud kahel korral: Harju Maakohtu 23.08.2005 otsusega

§ 263

p 1, 4 järgi vangistus 4 k, § 215 lg 2 p 3 järgi vangistus 2 a 3 k, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 8 k, § 64 lg 1 alusel, § 74 alusel tingimisi vangistus 3 a katseaeg 2 a; 15.10.2008 Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4 - 22 lg 3 alusel rahalise karistusega 180 päevamäära, 9000 krooni, Kr

MS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 120 päevamäära 6000 krooni. (t/l 85-91) 23.10.2009 koostatud kahtlustatava P.H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt võitsid nad Saue valla küladevahelises võistluses kinkekaardi. Tema, Märt Kannel ja Silver Saar külastasid selle kinkekaardiga spaad. Alguses arvasid, et alkohol on kinkekaardi sees. Ja siis, kui nad välja tulid ja neile see arve esitati, siis neil oli sularaha küll kaasas, aga mitte nii palju. Seda ei olnud, et ta oleks keeldunud seda maksmast, tal ei olnud lihtsalt seda raha kaasas. Ega ta eriti ei mäletagi mismoodi see jutuajamine spaa töötajatega välja nägi. Ühesõnaga: läksid välja, esitati arve, neil ei olnud raha ja siis turvatöötaja veel väänas ta kätt. Nad vist väga purjus ei olnud, olid küll alkoholi tarvitanud. Kinkekaardi alusel nad sinna sisse saidki. Kui ütlesid, et neil ei ole raha maksta, kutsuti politsei ja neid viidi ära. P.H mõtles, et talle saadetakse mingi kiri, et kuhu ja kui palju maksta. Seda ta ei mäleta, kas nad Spaasse oma andmed (nimed ja aadressid) andsid. Ise ta spaaga ühendust ei võtnud. Nad arvasid, et saavad sinna Spaasse kinkekaardi alusel ja saavad selle eest seal lõbutseda. Ta ei tea, kui suure krediidiga see kinkekaart oli, seal ei olnud peal kirjas. Nad ei mõelnud Spaas selle peale kui suure raha eest nad jõid. (t/l 97100) MTA andmetest nähtub, et kahtlustatava P.H tulude kohta Maksu- ja Tolliametil andmed puuduvad. (t/l 102) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava kohtuistungil süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava P.H süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu esindaja Mati Erik ütlusi, tsiviilhagi avaldust, tunnistajate MÕ´e, Andus Arman´i, RVja AI´i ütlusi, koopiat kinkekaardist, karistusregistri väljavõtet, asub seisukohale, et P.H süü temale inkrimineeritud süütegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 209lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisena.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli P.H temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, kes oli varem karistatud varguse toimepanemise eest. Seega oli P.H

§ 209lg 2 p 1 märgitud isikuks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt P.H 12.09.2009 Tallinna linnas Sadama 11 a asudes kasutama TLG Hotell Tallinn Spa teenuseid, lõi sealsele töötajale teadvalt ebaõige ettekujutuse enda maksevõimest ning kavatsusest tasuda tarbitavate alkohoolsete jookide eest, 5 tellides spa baaris endale alkohoolseid jooke 3050 krooni väärtuses, kuid jättis spast lahkumise järel talle esitatud arve 3050 krooni väärtuses tasumata. Kohtueelsel menetlusel on kahtlustatav selgitanud, et ta oli spaasse sisenedes alkoholi tarvitanud ja temale kinkekaardi kasutamise reegleid ei selgitatud. Samas on tunnistaja AAselgitanud, et spaasse sisenemisel küsitakse kliendilt millal ta plaanib tasuda, kas kohe või pärast ning tunnistaja sõnade kohaselt väitsid kliendid, so kahtlustatav ja temaga kaas olnud isikud, et pärast. Seega oli süüdistatav teadlik asjaolust, et ta peab maksma. Samuti on tunnistaja RVselgitanud, et seletas kahtlustatavale ja tema kaaskonnale käepale kasutamise põhimõtet ja seda, et ostetud jookide eest tuleb eraldi maksta. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav pidi aru saama sellest, et kinkekaart tagab talle tasuta sissepääsu spaasse ning sisenemisel selgitati ka seda, et pärast tuleb teenuste eest tasuda. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tarvitasid kahtlustatav ja temaga kaasas olnud isikud oma kaasasolnud alkoholi ja see keelati neil ära, misjärel asusid nad külastama baari. Tunnistajate MÕ, AI ja AA ütlustest nähtuvalt oli süüdistataval ja tema sõpradel kaasas oma alkoholi ning videosalvestuselt on näha ka seda, et P.H käes on alkoholipudel ja ta joob sellest. Seega võib teha järelduse, et süüdistatav läks spaasse ja otsustas lihtsamalt ning odavamalt läbi ajada, võttes kaasa oma alkoholi, vabanemaks kohustusest maksta baaris. Kuivõrd oma alkoholi kasutamine siiski keelati, asuti alkoholi tarvitama baarist tellides. Samas ei olnud süüdistatava ega teiste isikute kinkekaardil peal summat, mis määratlenuks tarbitava teenuse krediidi, mistõttu pidi kaardi esitaja aru saama, et kaart tagab vaid tasuta sissepääsu ja kõigi muude teenuste eest tuleb maksta. Seega sisenedes spaasse olukorras, kus ei kahtlustataval ega tema kaaslastel ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid ja asudes tarbima tasulisi teenuseid, oli süüdistatav teadlik oma maksevõimetusest, mis tinginuks tasuliste teenuste tarbimisest hoidumise. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kaks tunnistajat väitnud, et süüdistatav hooples nende ees, et tal on võlgu 200 000 krooni ja kas nad tõesti arvavad, et ta hakkab arvet maksma. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistataval tasumata trahve, rahaline karistus ja menetluskulusid umbes samasuures ulatuses. Seega oli ta teadlik mitte ainult oma maksuvõimetusest, vaid ka suurtest rahalistest kohustustest. Selline rahaline olukord on süüdistataval seniajani ning seniajani on tasumata ka inkrimineeritud rahasumma, kuigi teo toimepanemisest on möödas 8 kuud. Sellele maksevõimetusele vaatamata asuti ohtralt alkoholi tarvitama, selgitades sisenemisel, et tasuda plaanitakse väljumisel, teades samas, et tasumiseks rahalised vahendid puuduvad. Kui süüdistatav ja tema kaaslased kinni peeti, siis ilmnes, et ühelgi neist ei ole piisavalt raha, et ka kõige väiksemat arvet ära tasuda, küll oli veel alles kaasavõetud ja juba avatud alkoholipudel. Süüdistatav väitis, et ta arvas, et joogid on kinkekaardi sees, kuid samas ei ole kinkekaardil ühtegi summat näidatud ning põhiharidusega isik peaks aru saama, et ükski kinkekaart ei sisalda kaupa lõputus ulatuses, so limiidita. Sellistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatav lõi spaa töötajates teadvalt vale ettekujutuse oma maksevõimest, teades oma maksevõimetust ning asus tarbima tasulisi teenuseid eesmärgiga jätta teenuse tarbimise eest tasumata. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varguse toimepanemise eest Harju Maakohtu 15.10.2010 otsusega rahalise karistusega ning uue kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud eelmine karistus kustunud. Kohus leiab, et taolistel asjaoludel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, keda on varem karistatud varguse toimepanemise eest so

§ 209lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo.

Kohtueelsel menetlusel on TLG Hotell OÜ esitanud tsiviilhagi 4485 krooni nõudes, milline sisaldab kahe isiku poolt tellitud ja tasumata kaupade/teenuste väärtust. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et saadud kaupade ja teenuste eest on summas 3050 krooni jätnud maksmata P.H, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on 6 tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kelmusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 3050 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on 3050 krooni ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 3050 krooni ulatuses välja mõista P.H-lt TLG Hotell OÜ kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendava asjaolu olemasolu ning raskendavate asjaolude puudumist.

§ 209

lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 1 kuni 5 aastani. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud kahel korral ning erinevate väärtegude toimepanemise eest üle kahekümne korra. Seega võib teha järelduse, et ei ole tegemist õiguskuuleka isikuga. Karistuse määra valikul arvestab kohus asjaolu, et inkrimineeritud kuriteo toimepanemisega olulist varalist kahju ei tekkinud ning kohus peab süü suurust arvestades võimalikuks süüdistatavale karistuse mõista sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatava on oma süütegu kahetsenud, mida kohus loeb karistust kergendava asjaoluna ja tegemist on vaid ühe kuriteoepisoodiga, peab kohus võimalikuks jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel ja muutma oma suhtumist mõnuainete tarvitamisse, mis ilmselgelt on mõjutanud tema õigusvastast käitumist. Märt Toming kohtunik 7