Obsah (10)

§ 200§ 215§ 65§ 73§ 121§ 64§ 74§ 75§ 68§ 56

1-09-18005 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruaril 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr Kohtunik 1-09-18005 (09230110656), mill

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi, Daniil Boroviku süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7, 8; U.K süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi ning Stanislav Jankovski süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7, 8 ja § 121 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 08.02.2010a. Prokurör Kristi Rande Süüdistatavad 1. F.P - isikukood xxx; Vene Föderatsiooni kodanik; haridus 8 klassi; elukoht: xxx; ei õpi, ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral. 1) 09.10.2007.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 215

lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi – 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 a 6 k (määrusega 27.05.08.a. katseaega pikendatud 3 kuu võrra); 2) 04.09.2008.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 215

lg 2 p 1 järgi – 4 kuud vangistust katseajaga 18 kuud;

§ 65

lg 1 alusel loetud selle karistusega kaetuks ka eelmise otsusega mõistetud karistus; määrusega 14.07.09.a. katseaega pikendatud 6 kuu võrra; tõkend – elukohast lahkumise keeld; Kaitsja määratud korras Liis Toomsalu 2

1. D a n i i l BOROVIK - isikukood 39101100264; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: xx; ei õpi, tegeleb hokiga; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld; Kaitsja määratud korras Liis Toomsalu
2. Stanislav JANKOVSKI - isikukood 39009210302; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: xxx; õpib IV kursusel; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld; Kaitsja määratud korras Kadi Mägi
3. U.K - isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidusega; elukoht: xxx; õpib II kursusel; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 06.-07.07.09.a.) Kaitsja määratud korras Kadi Mägi RESOLUTSIOON
4. Süüdi tunnistada F.P

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku (1 aasta) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 04.09.2008.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ( 4 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. F.P ilmuda karistuse kandmiseks Tallinna Vanglasse (Magasini 35A, Tallinn) ning vangistuse alguseks on tema vanglasse ilmumise päev, karistuse kandmiselt kõrvalehoidumise korral aga tema kinnipidamise päev. 2. Süüdi tunnistada D a n i i l BOROVIK

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku (1 aasta ) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 73alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui D.

Borovik 3 (kolme)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. 3 Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 3. Süüdi tunnistada S t a n i s l a v JANKOVSKI

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust;

§ 121

järgi 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, raskema karistuse suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku (1 aasta 1 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistust (2 aastat 2 kuud) ei pöörata täielikult täitmisele kui S. Jankovski 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Kriminaalhooldaja määratakse süüdimõistetutele Tallinna Vangla Harju KrHO juhataja poolt ning katseaeg hakkab kulgema otsuse resolutiivosa kuulutamisest. 4. Süüdi tunnistada U.K

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku ( 1 aasta) võrra ning kandmisele kuulub karistus 2 (kaks) aastat vangistust, millest kantuks lugeda

§ 68

lg 1 alusel 2 (kaks) päeva eelvangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistust (1 aasta 11 kuud 28 päeva) ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.K 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue)-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalabiprogrammis. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Asitõend – pneumopüstol MP-654K nr.TO5 137273, 2 kuuli ja taskunuga - hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse: 6.
3. F.P-lt määratud kaitsjale makstav tasu 2 235.- (kaks tuhat kakssada kolmkümmend viis) krooni ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. 4 6.
4. Daniil Borovik`ult määratud kaitsjale makstav tasu 1 185.- (üks tuhat ükssada kaheksakümmend viis) krooni ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. 6.
5. Stanislav Jankovski`lt määratud kaitsjale makstav tasu 1 605.- (üks tuhat kuussada viis) krooni ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni. 6.
6. U.K-lt märatud kaitsjale makstav tasu 2 235 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend viis) krooni ja sundrahast 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB-is või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is, märkides viitenumbri 2800049777, kriminaalasja numbri 1-09-18005 ning süüdimõistetu nime. Kui menetluskulusid ei ole selleks tähtajaks tasutud, suunatakse need täitmisele kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Motiveeritud kohtuotsus koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast teate esitamist. SÜÜDISTUS F.P, D. Borovikki, S. Jankovskit ja U.K süüdistatakse selles, et nad 04.07.2009.a. kella 20-21 paiku Harjumaal Laitses, vastavalt eelnevalt kokkulepitule, kutsusid sõidukisse BMW registrimärgiga xxx AG, eesmärgiga temalt ära võtta mobiiltelefon. S. Jankovski juhtis sõidukit ja U.K istus kõrval, tagaistmel istus AG. F.P ja D. Borovik mängisid hääletajaid, kes võeti auto peale. Seejärel F.P nõusid pneumopüstoliga ähvardades AG mobiiltelefoni ning D. Borovik pani noa U.K kõrile ja nõudis samuti telefoni ja raha, et ähvardamine tunduks AG reaalsemana. Ähvarduse tagajärjel andis A. Gerassimov ära oma mobiiltelefoni №kia N 96 väärtusega 8 085 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, isikute grupis ja relvana kasutatava muu esemega, panid F.P, D. Borovik, S. Jankovski ja U.K toime

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Stanislav Jankovski, 06.10.2009.a kella 19.30 Tallinnas Vilde teel asuvas Szolnoki Kebabi kioski juures lõi omavahelise tüli käigus DM rusikaga nina piirkonda ning jalaga külje piirkonda, põhjustades kannatabule füüsilist valu ning tervisekahjustusi: silmaaluse hematoomi ja turse ning ninaluude murru. 5 Teise inimese kehalise väärkohtlemisega, s.o. löömisega ja talle valu ja tervisekahjustuste tekitamisega pani S. Jankovski pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD Prokurör K. Rande leidis, et kohtus avaldatud tõenditega on süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteod tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. F.P on varem kahel korral karistatud vangistusega tingimisi ja uue raske kuriteo on ta toime pannud katseajal. Karistuseks

§ 200

lg 2 p 7 ja 8 järgi tuleb mõista 5 aastat vangistust, mida lühimenetlusest tulenevalt vähendada kolmandiku võrra ja kandmisele kuulub 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Kandmisele tuleb pöörata kandmata karistus eelmise otsuse järgi ning liitkaristuseks

§ 65lg 2 alusel mõista 3 aastat ja 8 kuud vangistust.

D. Borovikku taotles prokurör karistada

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi 3-aastase vangistusega, mida vähendada kolmandiku võrra ning vangistust 2 aastat mitte pöörata täitmisele, kui D. Borovik 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu, täidab kontrollnõuded ning kohustuse osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. U.K-le taotles prokurör karistuseks

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi 3-aastast vangistust, mida kolmandiku võrra vähendada ning 2-aastast vangistust mitte pöörata täitmisele, kui U.K 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu, täidab kontrollnõuded ja kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. S. Jankovskile taotles prokurör karistuseks

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi – 3 aastat vangistust ja § 121 järgi – 1 aasta vangistust ning liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida kolmandiku võrra vähendada ja kandmisele kuulub 2 aastat ja 8 kuud vangistust, mida täitmisele ei pöörata, kui S. Jankovski 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab kontrollnõuded ja kohustuse – osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammis. Kaitsja K. Mägi leidis, et U.K ja S. Jankovski teod on õigesti kvalifitseeritud ning vastuväiteid ei olnud tal ka prokuröri poolt taotletud karistustele. Kaitsja palus vähendada mõlema süüdistatava osas menetluskulusid, sest nad mõlemad õpivad ja menetluskulude tasumine käib neil üle jõu ja paneb nad väga raskesse majanduslikku olukorda. Kaitsja L. Toomsalu leidis, et F.P-le ja D. Borovikule süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. D. Borovikku palus ta karistada sanktsiooni alammääras ja kohaldada

§ 73sätteid.

Käitumiskontrolli nõuete rakendamist ei pidanud kaitsja põhjendatuks, kuna varem on D. Borovik karistamata, ta tegeleb hokimänguga professionaalsel tasemel ja viibib seetõttu palju Eestist eemal, nii võistlustel kui treeninglaagrites. Oma teo lubamatusest on ta aru saanud ja toimunut puhtsüdamlikult kahetsenud. F.P osas ei näinud kaitsja muud võimalust kui reaalne vangistus, sest kuriteo on ta toime pannud katseaja kestel. Vangistuse pikkuse määramisel palus kaitsja arvestada, et tänaseks päevaks on F.P elu muutunud seoses lapse sünniga, kelle kasvatamisest ta osa võtab. Karistus röövimise eest võib jääda alammäära piiresse. Samuti palus kaitsja vähendada menetluskulusid. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

1. Kohus leiab, et lisaks süü täielikule omaksvõtule kohtuistungil on süüdlastele inkrimineeritud teod tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: 6 1.
2. Röövimine 04.07.2009.a. -kannatanu AG ütlustega ( I kd.tl. 2 - 6; 92 - 94) selle kohta, et 04.07.09 sai ta Laitses kokku Stas`i ja tema sõbra Maksimiga. Stasil oli BMW ja tahtis viia oma sõpra õhtusele rongile. Ristmikul nägi ta 2 hääletavat noormeest, kes tahtsid samuti raudteejaama sõita; istusid tagumisele istmele tema kõrvale. Uksepoolsem noormees võttis noa ja pani selle Maksimile kõrile, tema kõrval istunud noormees sihtis teda püstoliga rinna piirkoda. Püstoliga mees käskis ära anda raha ja mobiiltelefonid. Kuna teda püstolist sihiti, andis ta ise ära oma mobiiltelefoni, muud tal kaasas ei olnud. Stas andis ära oma rahakoti ja telefoni; Maksim andis ära oma mobiiltelefoni ja nuga hoiti tema kõril, kuni noormehed väljusid. Ähvardamine ja esemete andmine toimus sõidu ajal. Järgmisel ristmikul käskisid nad ümber pöörata ja tagasi sõita. Stas tegi seda ja käskis AG minna tagasi Stasi suvilasse ja teda seal oodata. Ise läks Stas Maksimi Tallinna viima ja mingeid sõpru tooma, et röövinud isikuid üles otsida. Temalt röövitud telefon maksis 8 085 krooni ja oli ostetud 19.06.09.a. ning viimase kõne sellelt telefonilt tegi ta umbes pool tundi enne röövimist. Teisel ülekuulamisel kannatanu täpsustab, et ta oli juhtunust šokis. Telefoni andis ära hirmust, kuna kartis, et teda võidakse tulistada. Telefoni sai ta uurimise ajal tagasi, tsiviilhagi ei esita. Telefoni olid talle kinkinud vanemad 9.klassi eduka lõpetamise puhul. -kannatanu ema IGütluste ( I kd.tl. 98-100) kohaselt rääkis poeg talle päev hiljem juhtunust; et kaks noormeest olid ähvardanud püstoli ja noaga ning temalt võeti ära mobiiltelefon; oli toimunust väga ehmunud. Telefoni olid nad pojale ostnud kingituseks kooli lõpetamise puhul. Tsiviilhagi nad ei esita, kuna said uurimise ajal telefoni tagasi; -äratundmiseks esitamise protokollide kohaselt on S. Jankovski fotode järgi ära tundnud Daniili, kes oli temaga koos autos, kelle käes oli nuga ja osales Artjomilt telefoni äravõtmises (I kd. tl.26 – 30); fotode järgi on ta ära tundnud ka Maksimi, kelle käes oli gaasipüstol ja kes osales Artjomilt telefoni äravõtmises (I kd.tl. 31 – 35); -S. Jankovski on vabatahtlikult välja andnud oma auto kindalaekast noa ja gaasipüstoli (I kd.tl. 37-38) ning neid on asitõendina vaadeldud ning nendest esemetest on vaatlusprotokolli juurde lisatud ka fotod (I kd .tl. 39 – 42); -eksperdi arvamuse kohaselt (I kd. tl. 104 - 106) oli ekspertiisiks esitatud 4,5 mm kaliibriline pneumopüstol MP-654K nr.T05 13723; relv kuulub pneumorelvade hulka, tegemist ei ole tulirelvaga. Relv ei ole korras, ei ole laskekõlbulik. Kaks kuuli 4,5 mm kaliibriga on pneumorelva laskemoon ja on laskekõlbulikud. -kahtlustatav F.P (I kd.tl.73 - 76, 85 - 87) oma ütlustes väidab, et Ediku ja D. Borovikuga sõitis ta 04.07.09.a. Laitsesse Stasi juurde, Edikul oli kaasas gaasipüstol. Edik oli enne rääkinud, et tema tuttaval Artjomil on kallis telefon ja mõte oli see ära võtta. Kõigepealt pidutseti Stasi tüdruku suvilas, joodi õlut. Lepiti kokku, et tema ja Daniil hakkavad telefoni ära võtma, sest kannatanu tundis Edikut ja Stasi. Tema (F.P) pidi kannatanut püstoliga hirmutama. Stas andis Daniilile kokkupandava noa, mille viimane pidi panema Ediku kõrile, et kõik tõene tunduks. Tema koos Daniiliga läksid tee peale ja pidid hääletama; Stas koos Edikuga võtsid auto peale Artjomi. Eelnevalt kokkulepitud plaani kohaselt võtsid nad autos olles ära ka Stasi ja Ediku asjad. Püstoli suunas ta Artjomile ja noa pani Daniil Ediku kõrile; kõikide käest nõuti raha ja telefone. Artjomil lubas ta telefonist välja võtta kõnekaardi. Veidi pärast asjade saamist väljusid nad kahekesi autost. Artjomi telefon №kia N96 jäi tema kätte ja ta teadis, et see on kallis telefon. Kui Artjom oli autost välja lastud, tuli Stas neile autoga 7 järele ja viis tema ning Daniili Maardusse. Püstol ja nuga jäid Stasi autosse. Plaan oli telefon maha müüa ja raha nelja peale ära jagada ning selleks saadi järgmine päev kokku, kuid ostjat ei leitud. Ülejärgmine päev olid Stasi ja Ediku telefonid välja lülitatud ja veel päev hiljem sai teada, et politsei otsib neid taga. Seetõttu ilmus ta ise politseisse ja andis välja ka kannatanu telefoni, hiljem tagastas ka selle telefoni aku. -mobiiltelefoni №kia N96 ja selle telefoni akut on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollides I kd.tl. 80 – 83 ja tl.89 –
3. Vaadeldud asjad on protokollide kohaselt tagastatud omanikule, A. Gerassimovile. -kahtlustatavad Stanislav Jankovski (I kd. tl. 16 - 19), U.K (I kd.tl. 50 – 53) ja Daniil Borovik (I kd.tl. 64 - 67) on andnud kõik ühesuguseid ütlusi kannatanult telefoni kättesaamise kohta ja need ütlused kattuvad süüdistuses kirjeldatuga. S. Jankovski on väitnud, et Edik nägi vastu jaanipäeva Artjomil uut mobiiltelefoni ja sealt tuli idee see ära võtta. Artjomi suvila asub tema (S.Jankovski) tüdruku suvila lähedal. 04.07.09.a. tulid Laitsesse Edik, Daniil ja Maksim ning suvilas mõeldi välja plaan telefoni röövimiseks. Vastavalt plaanile ka tegutseti. Tema kutsus Artjomi oma tüdruku suvilasse šašlõkki sööma, mõne aja pärast tuli sinna Edik. Maksim ja Daniil olid läinud tee äärde ootama ja kui ta nad hääletajatena autosse oli võtnud, suunas Maksim gaasipüstoli Artjomi poole. Viimane oli ehmunud, andis ära oma mobiiltelefoni ja see jäi Maksimi kätte. U.K ütluste kohaselt nägi ta Artjomi esimest korda jaanipäeval, Stanislavi tunneb aga juba 2008.a. detsembrist. Artjomil oli uus telefon ja sealt tuli mõte see ära võtta. Asjas osalemiseks tegi ta ettepaneku Maksimile ja Daniilile, kes kohe nõustusid. Stanislaviga kokkulepitud ajal sõitsid nad Laitsesse, täpsustasid oma plaani ja tegutsesid vastavalt sellele. Artjomi ähvardas gaasipüstoliga Maksim ja sai temalt telefoni, mis jäi Maksimi või Daniili kätte. Daniil Boroviku ütluste kohaselt kutsus teda Laitsesse Maksim. Suvilas tehti plaanid, kuidas kallis telefon kelleltki Artjomilt ära võtta. Vastavalt planeeritule ka tegutseti. Artjomi ähvardati gaasipüstoliga. Temale oli Stas andnud noa, mille pani Edikule kõrile, et jätta muljet ka Ediku ja Stasi röövimisest. Artjomilt saadud telefoni ta hiljem ainult vaatas korraks ja andis selle Maksimi kätte. Neljakesi said nad järgmine päev kokku Kristiine keskuse juures Tallinnas, kuid telefoni ei õnnestunud maha müüa. Teada saades, et politsei neid otsib, läks ta ise politseisse. Kogutud tõendid kinnitavad, et kannatanult mobiiltelefoni kättesaamiseks tegutseti isikute grupis ja kasutati ähvardamiseks relvana kasutatavat eset, mistõttu on õigesti süüdistatavate käitumine kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 7 ja p 8 järgi.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 1.2. D. M väärkohtlemine 06.10.2009.a. -kannatanu D M ütlustega (II kd tl. 2 – 4) selle kohta, et 06.10.09.a. kohtus ta S. Jankovskiga võlgu oleva summa tõttu. 60 krooni asemel nõutis Stanislav temalt 100 krooni. Vaidluse ajal lõi Stanislav teda parema rusikaga, kuid see löök ei tabanud, siis lõi teda tugevasti vasaku rusikaga nina piirkonda ja vasaku jalaga parema külje piirkonda. Löögi tagajärjel hakkas tal pea ringi käima ja ninast jooksis palju verd. Juhtunut nägi pealt tema sõber K , kes ta koju saatis. Ta tundis end väga halvasti ja 07.10.09.a. pöördus traumapunkti, kus tuvastati ninaluude murd; -patsiendikaardil on fikseeritud D. M l suur silmaalune hematoom ja turse, nina dislotseeritud vasakule; röntgenülesvõttega tuvastatud ninaluude murd (II kd.tl. 5); 8 - vigastused kannatanu näos on näha ka temast tehtud värvifotol (II kd. tl.6); -tunnistaja K M ütluste ( tl.12 -16) kohaselt leppis D kohtumise kokku Stanislav Jankovskiga. Viimane nõudis D 60 kroonise võla eest tasumiseks 100 krooni. Nad rääkisid temast eemal kõrgendatud tooniga. Nägi, kui Stanislav vehkis parema käega, kuid D põikas kõrvale; siis lõi vasaku käega D vastu nägu. D kukkus, istus ja kattis näo kätega. Kohale joostes tunnistaja nägi, et Stanislav püüdis D veel jalaga lüüa, kuid selle ennetamiseks lõi ta Stanislavi vastu selga. Stanislav sõitis sündmuskohalt autoga minema. - kahtlustatava Stanislav Jankovski enda ütlustega (II kd. tl. 25 – 29) selle kohta, et riiu ajal Denissiga lõi ta viimast jalaga kõhtu ja rusikaga ühe korra näkku, siis istus autosse ja sõitis minema. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on nende tõenditega kinnitust leidnud ning kannatanu löömine ja talle tervisekahjustuste tekitamine on õigesti kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemisena

§ 121järgi.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 2. Toimepandud tegude eest tuleb süüdlasi ka karistada. Karistamise aluseks on

§ 56alusel isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Soov kannatanult telefon ära võtta oli kõigepealt tekkinud alaealisel U.K, kellega koheselt nõustus ka S. Jankovski. Kannatanut konkreetselt püstoliga ähvardas F.P, kelle kätte jäi ka röövimisel saadud vara, kuid sisuliselt tegutseti ühiselt väljatöötatud plaani alusel. Kohus ei saa asja tehioludest lähtudes väita, et kellegi osa süüdistatavatest selle kuriteo toimepanemisel oleks olnud oluliselt suurem kui teistel. Kõige väiksem oli kohtu arvates D. Boroviku panus selle röövimise toimepanemisel. F.P-le teistest süüdistatavatest oluliselt pikemat vangistust taotledes lähtus prokurör kohtu arvates eelkõige tema varasemast kuritegelikust käitumisest ja teda kui isikut iseloomustavatest asjaoludest, mitte tema süü suurusest. Süü suurust hinnates tuleb märkida, et kannatanut küll ähvardati, kuid õnneks ei tekitatud talle füüsilisi vigastusi ja piirduti psüühilise vägivallaga. Samuti on juba uurimise käigus kannatanu tagasi saanud oma röövitud vara. Kõigi süüdistatavate osas loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks nende süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi F.P andis ise politseile üle kannatanu telefoni, ei loe kohus seda kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks, sest ta teadis, et politsei neid taga otsib. Telefoni politseile üleandmine välistas võimalikud hilisemad läbiotsimised. F.P on uue kuriteo toime pannud katseajal. Kuriteo toimepanemises kahtlustatavana on teda kohtu alla antud juba kolmandat korda. Kahel korral on peetud otstarbekohaseks karistada teda vangistusega tingimisi, kuid vajalikke järeldusi ta endale teinud ei ole. Tal oli probleeme kontrollnõuete täitmisega, ta tarvitas alkoholi, ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldaja juurde ning tema katseaega on pikendatud koguni kahel korral ning toime on ta pannud uue raske esimese astme kuriteo. Kohus nõustub prokuröriga, et sellise isiku mõjutamiseks eesmärgiga mitte enam toime panna 9 uusi kuritegusid, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Samas arvestades F.P noorust, asjaolu, et ta soovib osa võtta oma lapse kasvatamisest, peab kohus põhjendatuks kaitsja taotlust karistada teda röövimise eest sanktsiooni alammääras, s.o. 3-aastase vangistusega. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetavat karistus kolmandiku võrra vähendada.

§ 65lg 2 alusel tuleb täitmisele pöörata 04.09.2008.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o. 4 kuud vangistust ning liitkaristuseks tuleb talle mõista 2 aastat ja 4 kuud vangistust. S. Jankovski on toime pannud küll kaks kuritegu, kuid varem on ta kriminaalkorras karistamata. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja ettepanekutega mõista talle vangistus tingimisi, andes ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, s.t. kohaldada tema suhtes

§ 74ja § 75 sätteid.

Katseajaks määrab kohus kolm aastat. U.K ja D. Boroviku osas peab kohus võimalikuks karistada neid sanktsiooni alammääras, s.o. 3-aastase vangistusega. Seda kolmandiku võrra vähendades kuulub kandmisele 2 aastat vangistust. Süüdistatavana kuriteos on nad kohtu all esmakordselt ning põhjendatud on prokuröri ja kaitsjate taotlused karistada neid tingimisi. U.K osas peab kohus vajalikuks kohaldada tema suhtes

§ 74ja § 75 sätteid, s.o.

2 aasta ja 6-kuuulise katseaja kestel jätta ta kriminaalhooldaja järelevalve alla, mil ta on kohustatud täitma kontrollnõudeid ja talle otsusega pandud kohustusi. D. Boroviku osas kohaldab kohus

§ 73sätteid ning määrab katseajaks 3 aastat.

Kriminaalhooldaja järelevalvet tema osas ei pea kohus vajalikuks tema senist käitumist arvesse võttes.

1. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetutel KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 4, 4 ja 9 kohaselt ekspertiisitasu, määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel 2, 5 palga alammäära ehk 10 875 krooni. Arvestades süüdimõistetute varalist seisundit ja nende resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, sest nende kulude täielik hüvitamine käib neile ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS § 238 lg 2; 311-313,
2. Kohtunik