← Eesti

1-10-13016/3

Obsah (4)§ 424§ 68§ 73§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoobril 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-13016 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi

§ 424

järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Jane Pajus Süüdistatav S.S elukoht: XXXX XXX isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.S

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg 05.10.2010, s.o üks päev mõistetud karistusaja hulka, S.S-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui S.S ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta S.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

  1. oktoobril
  2. a. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista S.S-ilt riigituludesse menetluskuludena ½ sundrahast, s.o 3262.50 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni 50 senti) krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu 900 (üheksasada) krooni jätta riigi kanda. Määrata menetluskulude tasumine ositi 6 (kuus) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on S.S kohustatud tasuma igakuiselt 543 (viissada nelikümmend kolm) krooni 75 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon S.S-i süüdistatakse selles, et tema, 05.10.2010 kella 03.57 paiku juhtis Tartu linnas Aardla tänaval mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX XXX. 05.10.2010 kell 04.38 tuvastati tal tõendusliku alkomeetriga väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,75 mg /l, mis vastab liiklusseaduse § 20 lg 3¹ p1 nimetatud tingimustele. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid 2 kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada S.S

§ 424

järgi ja karistuseks mõista 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel eelvangistus 05.10.2010 s.o üks päev arvestada karistusaja hulka ja karistuseks mõista 1 kuu ja 29 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täielikult täitmisele mitte pöörata, kui S.S ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta S.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.S tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 600 krooni ja kohtumenetluses 300 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. S.S on õpib ja on ka osaliselt töövõimetu, saades pensioni alla 3000 krooni. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine S.S-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda. Sissetulekute vähesuse tõttu ei ole S.S võimeline ka vähendatud sundraha ühe korraga tasuma, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi kuuele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.