järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Jane Pajus Süüdistatav S.S elukoht: XXXX XXX isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.S
järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg 05.10.2010, s.o üks päev mõistetud karistusaja hulka, S.S-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui S.S ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta S.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid 2 kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör nõuab kohtus süüdi tunnistada S.S
järgi ja karistuseks mõista 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel eelvangistus 05.10.2010 s.o üks päev arvestada karistusaja hulka ja karistuseks mõista 1 kuu ja 29 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täielikult täitmisele mitte pöörata, kui S.S ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena
Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.S tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 600 krooni ja kohtumenetluses 300 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. S.S on õpib ja on ka osaliselt töövõimetu, saades pensioni alla 3000 krooni. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine S.S-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda. Sissetulekute vähesuse tõttu ei ole S.S võimeline ka vähendatud sundraha ühe korraga tasuma, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi kuuele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.