lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav I.Z elukoht: XXX isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud viiel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Eve Laine RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.Z KarS § 25 lg 1,
199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada kolmekuuline vangistus 180 (ükssada kaheksakümmend) tunni üldkasuliku tööga. I.Z-i üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 6 (kuus) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on I.Z kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
katse staadiumisse jäänud võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kokkulepe KarS § 25 lg 1,
lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 69 lg 1,3,4 alusel asendada vangistus 180 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata kuus kuud. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,
199 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi on esitanud E.L. 3000 krooni nõudes. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja §1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 300 krooni ja kohtumenetluses 300 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. I.Z on ilma kindla töökohata. Tema sissetulekuks on juhutöödest saadav tasu, mistõttu tal käib kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine I.Z-ile üle jõu. Kuna I.Z on valmis menetluskulusid vabatahtlikult tasuma, paludes majanduslikult olukorrast tulenevalt võimalust maksta neid ositi, tuleb talle anda selleks võimalus ja ajatada menetluskulude tasumine kümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.