lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav J.B Kaitsja ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: OÜ PG, elukoht: XXX tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 21.06.2010 kuni 22.06.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtuistungil süüdistatav J.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 21.06.2010 koostatud A-Selver AS-i avalduse kohaselt 21.06.2010 kell 17:42 peeti kaupluses Merimetsa Selver kinni isik, kelle juurest leiti A-Selver AS-ile kuuluvat ja tasumata kaupa 567,90 krooni väärtuses. Kauplusele tagastati ja rikkumata oli: kaks purki gin´i Grapefriut kogumaksumusega 37.80 krooni, 1 purk gin´i Safari Sunrise maksumusega 15.50 krooni, oliiviõli maksumusega 63 krooni, vahukoor maksumusega 10.60 krooni. Rikutud oli kaupu 441,01 krooni väärtuses: 1 pakk mune maksumusega 20.90 krooni, seakaelakarbonaad maksumusega 170.45 krooni, antrekoot maksumusega 249.66 krooni. A-Selver AS esitab tsiviilhagi summas 441,01 krooni väärtuses. (t/l 2) • 21.06.,2010 koostatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 21.06.2010 kell 17:42 Merimetsa Selveris aadressil Paldiski mnt 56 peeti kinni J.B, kelle juurest leiti maksmata kaupa 567,90 krooni väärtuses. Kauplusele tagastati ja rikkumata oli: kaks purki gin´i Grapefriut kogumaksumusega 37.80 krooni, 1 purk gin´i Safari Sunrise maksumusega 15.50 krooni, oliiviõli maksumusega 63 krooni, vahukoor maksumusega 10.60 krooni. Rikutud oli kaupu 441,01 krooni väärtuses: 1 pakk mune maksumusega 20.90 krooni, seakaelakarbonaad maksumusega 170.45 krooni, antrekoot maksumusega 249.66 krooni. (t/l 3) • 21.06.2010 koostatud tunnistaja Margo Reisi ülekuulamisprotokolli kohaselt, tema, olles tööl Merimetsa Selveris 21.06.2010 turvatöötajana, sai operaatorilt ülesande peatada peale kassade läbimist tumedate riietega ja sinise kotiga meesterahvas, kes oli juba nende jaoks vana tuttav varas. Meesterahvas läbis kassarivi makstes temal käes olnud kaupade eest kell 17:42. Tunnistaja palus meesterahval tulla kontrolli. Kui nad olid jõudnud ukse juurde viskas meesterahvas õlakoti ja kilekoti maha ning pistis jooksu. Tunnistajal õnnestus meesterahvas koos kliendi abiga kinni pidada kohviku juures. Meesterahva õlakotist tuli nähtavale maksmata kaup 567,90 krooni väärtuses. Kaup tagastati kauplusele. (t/l 4 -5) • 28.06.2010 koostatud kannatanu esindaja KR ülekuulamisprotokolli kohaselt 21.05.2010 kella 17.42 paiku üritas J.B varastada A-Selver AS -le kuuluvast kauplusest Merimetsa Selver aadressil Tallinn, Paldiski mnt 56 kaupu kogumaksumusega 567.90 krooni. Varguse käigus kaup osaliselt rikuti. Kinnipidamisel viskas J.B koti kaubaga maha, mille käigus rikkus munad (kood 4740046112126 ) maksumusega 20.90 krooni, seakaelakarbonaad (kood 2700739918963 ) maksumusega 170.45 ning anterkoot (kood 2700493220982 ) maksumusega 249.66, kõik kokku maksumusega 441 krooni. Rikutud kaup on hävitatud. Mahakandmise aktis on tooted kaupluse omahinnas, kuid 3 avalduses on esitatud müügihinnad. A-Selver AS esitab tsiviilhagi summas 441 krooni. (t/l 6-7) • 22.06.2010 koostatud kahtlustatava J.B ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 21.06.2010 kella 17.40 paiku sisenes kauplusesse Merimetsa Selver. Kaupluses võttis riiulilt ning pani õlakotti kahtlustuses märgitud kaubad. Kassas maksis osa kaupade eest, kuid selle eest mis oli õlakotis ei maksnud. Kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja teda kinni. Kinnipidamisel viskas kilekoti ja õlakoti maha ning üritas põgeneda, kuid ei õnnestunud. Kontrolli käigus avastas turvatöötaja tema õlakotist varastatud kaupu kogumaksumusega 567.90 krooni. Varastas enda jaoks, kuna raha ei jätku. (t/l 14-15) • 27.08.2009 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2316,09,011535 nähtub, et J.B-le mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 300 krooni. 06.07.2010 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2316,10,007168 nähtub, et J.B-le mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 360 krooni. (t/l 21-22, 23) • Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et kahtlustatav 2009 aastal tuludeklaratsiooni ei esitanud. (t/l 24) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava J.B süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu esindaja KR´a ütlusi, tunnistaja MR ütlusi, A-Selver AS-i avaldust, otsuseid väärteoasjades, õigusvastase teo toimepanemise akti, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava J.B käitumine kvalifitseeritud KarS §
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli J.B temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli karistatud varguste toimepanemise eest väärteokorras kahel korral enne inkrimineeritava teo toimepanemist ja kõik kolm varavastast süütegu olid toime pandud vähem kui aasta jooksul. Sellest saab teha järelduse, et süüdistatava käitumine on suunatud järjepidevalt varguste toimepanemisele ja see on muutunud tema elulaadiks, mistõttu tuleb süüdistatava käitumist hinnata süsteemse käitumisena KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt peeti süüdistatav kinni ning temalt saadi varastatu kätte, kuigi ta oli põgenemisel varastatu maha visanud ja osa kaubast rikkunud. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §
Kohtueelsel menetlusel on A-Selver AS-i esindaja esitanud tsiviilhagi 441 krooni nõudes, mis on tagastatud, kuid varguse toimepanemise käigus rikutud kauba väärtus. Tsiviilhagi tõendamiseks esitas kannatanu raporti mahakantud kauba kohta. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad muutis põgenemisel maha viskamisega müügikõlbmatuks J.B. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud varguse katsega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 441 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud 4 isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista J.B-lt A-Selver AS-i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral ja viimane karistus mõisteti viis aastat tagasi. Sellele järgnevalt on teda karistatud väärteokorras. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistataval alaline töökoht, kuid sellele vaatamata pani ta toime varavastase kuriteo. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest ilmnes, et tal puudub igakuine ja stabiilne sissetulek ning tema sissetulek sõltub tehingutest. Samas taotles ta rahalise karistuse kohaldamist, määrates selle tasumise ositi. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole ta 2009 aastal oma tulu üldse deklareerinud, mistõttu ei saa tema sissetulekutest ka ülevaadet. Sellest saab järeldada, et süüdistataval puuduvad piisavad legaalsed rahalised vahendid sellise karistuse tasumiseks. Rahaliste vahendite puudumist näitab ka inkrimineeritud süüteo varavastane iseloom. Peale selle peab süüdistatav hüvitama ka tekitatud varalise kahju ja kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja kuriteo laadi leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis ja ründe objekti väärtus ei ulatunud tuhande kroonini, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Peale selle tekkis kuriteo katse toimepanemisega küll varaline kahju, kuid see tekkis sellest, et süüdistatav püüdis kinnipidamise vältimiseks põgenemisel vabaneda varastatud kaubast ning varaline kahju ei tekkinud sellest, et ta oleks jõudnud varastatut oma kasuks pöörata. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, so seda, et teda on viimati kohtu poolt karistatud vangistusega viis aastat tagasi, mis jäeti pikemaajalise katseajaga tema suhtes kohaldamata ja puuduvad andmed selle karistuse täitmisele pööramise kohta, leiab kohus, et kuigi süüdistatavat on pärast viimast kohtuotsust karistatud mitmel korral väärtegude toimepanemise eest, võib mõistetava vangistuse süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, kohaldades süüdistatava suhtes minimaalset katseaega. Kuivõrd süüdistatavat on varem vangistusega karistatud, siis on KarS § 73 lg 1 ja 3 sätete kohaldamine KarS § 73 lg 6 sätete kohaselt välistatud. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.