Obsah (5)

§ 118§ 117§ 68§ 28§ 15

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.12.2010.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-5077 Kohtukoosseis kohtunik Anne Ennok, rahvakoh

§ 118

p 1 ja § 117 lg 1 järgi Prokurör Rita Siniväli Süüdistatava andmed: J.O asub Vanglas, viimane elukoht xxx 3)isikukood või sünniaeg: xxx 4)kodakondsus: Eesti 5)haridus: põhiharidus 6)emakeel: eesti keel 7)töökoht või õppeasutus: ei tööta 8)karistatus: kriminaalkorras karistatud 5 korral, viimane kord Tartu Maakohtu poolt 13.11.2001 KrK § 195 lg 2, 141 lg 2 p 3-15 lg 2; 197 lg 1;139 lg 2 p 2,3; 140 lg 2 p 3 alusel liitkaristusega vangistusega 7aastat 3 kuud, vabanes 22.04.2008 tingimisi ennetähtaega 9kuud 21päeva katseajaga 1 aasta 9) valitud tõkend: kinnipeetud 09.12.2009,vahistatud 11.12.2009 1)nimi: 2)elu- või asukoht ja aadress: Süüdistatav 10) kvalifikatsioon Kaitsja Urmas Simon

§ 118

p 1, 117 lg 1 RESOLUTSIOON Õigeks mõista J.O

§ 118p 1 järgi.

Süüdi tunnistada J.O

§ 117

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg ja karistusaja alguseks lugeda 09.12.2009.a. Kr

MS § 179 lg 1 alusel välja mõista J.O-lt sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest, see on 6525 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.O-lt ekspertiisitasu 8640 krooni, määratud kaitsjale makstud tasu, see on 9150 krooni ja koopiate tegemise tasu 195 krooni ja 10 senti riigi tuludesse. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta ülejäänud osas menetluskulud riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Swedbank,is, märkides ära viitenumbri

1. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ J.O , kriminaalasi 1-10-5077, sundraha ja/või menetluskulu“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed: kriminaalasjaga koos liiguvad Cd plaat- jätta kriminaalasja juurde; suletud pitseeritud paberkotis - tunnistaja H.T NOKIA 1110 – tagastada H.T; suitsukonid 6 tk, padjapüür, kastrul, vatiteki tükk, voodilina, 3 kassatšekki, suletud pitseeritud pappkastis viinapudel, 5 viinapitsi, 6 tk klaasikildu – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Tõkend - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ( 21.12.2010.a.) ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtotsuse põhiosa: 1.Kohtuistungil uuritud tõendid: Kohtuistungil uuritud tõenditega on leidnud kinnitamist, et J.O viibis Xxx talus 04.12.2009.a. koos AV,i (tunnistaja), RP(tunnistaja), HT(tunnistaja) ja UJ(kannatanu). Koos tarvitati alkoholi. Seda kinnitavad süüdistatav, tunnistajad ja toimiku kirjalikud materjalid (DNA ja sõrmejäljeekspertiis). Selles osas ei ole mingisugust vaidlust ega kahtlust. Tõendamist on leidnud, et süüdistatava J.O ja kannatanu UJvahel tekkis konflikt seoses sellega, et U.J hakkas tegema lähenemiskatseid süüdistatava tolleaegsele elukaaslasele R P . J.O kutsus U.J korduvalt korrale suuliste märkustega, kuid U.J jätkas lähenemiskatsete tegemist R.P . Seda kinnitavad süüdistatav ja kõik tunnistajad. J.O ei tunnista, et oleks löönud kannatanut jalgadega. Tunnistab, et lõi kannatanut 3 korda lahtise käega, kusjuures kolmanda löögi järel kannatanu kukkus. Hiljem, kui kannatanu tegi R.P lähenemiskatset juba siis, kui tema R.P voodis oli, lõi ta rusikaga kannatanut 1 kord näkku ja lükkas ta pikali. Mitte ükski tunnistajatest ei kinnita, et süüdistatav oleks peksnud kannatanut jalgadega. Tunnistaja AV nägi kuidas J.O lõi lahtise käega kannatanut paremale poole põse piirkonda. Kannatanu kukkus kööki põrandale maha. Kannatanu oli suhteliselt purjus, nii, et kui ta käis, siis ta vaarus. HT tõstis ta püsti ja viis ta oma voodisse magama. Nägi ainult seda ühte lööki, aga võis olla ka üle ühe löögi. Verd ei näinud. Hommikul nägi katkist viinapudelit ja katkist harjavart köögis. Kannatanu oli oma toas põrandal , padi pea all ja tunnistaja jope oli tal rinna peal ja potikaas suguelundite peal. U (J ) olid jalas teksad ja seljas maika . Verd ei näinud, tuba oli pime ja valgust hetkel ei olnud. Enne lõunat läks ta kannatanut üles ajama , aga ta ei reageerinud. Nägi, et U oli natuke verine näost, tugitool oli pikali, pottide komplektist olid mõned asjad toas laiali. Tema kutsus J.O telefonilt kiirabi, kuna Jaan katsus samal ajal U pulssi ja pulss hakkas kaduma. Sel ajal , kui tema helistas, siis Jaan tegi U kunstlikku hingamist. Tema ei näinud, et J.O oleks kannatanut löönud jalaga või rusikaga. Tunnistaja R seletas kohtule, et tema ise oli päris tugevas joobes. Meeste vahel oli mingi tüli. Urmas arvas, et talle toodi naine Tallinnast, siis tehti selgeks, et see pole tema jaoks toodud naine. Jutt oli temast endast. Välisukse juures oli mingi kähmlus, aga ei midagi suurt, sest keegi ei kukkunud, midagi ei kolisenud. Seoses tugeva joobega ei mäleta ta praktiliselt midagi. Tüli lõppedes olid kõik elus ja terved, võtsid viina edasi. J.O-ga oli temal ka tüli, sest ta tahtis Tallinnasse tagasi minna, aga kuna rongid enam ei sõitnud, siis polnud see võimalik. Üksikasju ei mäleta. J.O lõi tal silma siniseks. Hommikul läks ta ära. Pärast helistas J.O, et majaomanik on surnud, et tema ei saa enne ära tulla, kui tuleb kiirabi ja politsei. Tunnistaja HT seletas kohtule, et tema sel õhtul purjus ei olnud, jõi vaid paar lonksu õlut. Õhtul oli tüli. Urmas pingutas oma käitumisega üle, muutus naiste suhtes pealetükkivaks. Tüli kolmik oli URJ. U tükkis R ligi, kallistas ja võttis ümbert kinni. Jaan keelas, aga U ei saanud justkui aru. Kallistas ikka. Jaan hoiatas mitu korda, et pole mõtet, et see on ikkagi tema naine. Lahtise käega Jaan lõi U laua ääres, siis nad istusid . Teine kord kukkus U toolilt põrandale selili. Verd ei näinud. Teise löögi puhul kuulis ainult löömise plaksu, mille järgi otsustab, et löödi ilmselt lahtise käega. Lööki ta ei näinud. Tema viis U magama. U oli väga purjus, niivõrd, et võis ise ka kukkuda maha. Hommikul nägi, et Urmas oli toa põrandal pikali enda voodi ees. Potikaas oli tal peal, nõude komplekt oli mööda tuba laiali. Tugitool oli külili. Oli suurnurgas veri, otsaeest oli verine, silmad olid kinni, sinikaid ei näinud. Õhtul, kui ta U magama pani, siis ta ei näinud, et tal suu oleks katki olnud. Eksperdiarvamuse kohaselt oli UJ surma põhjuseks aju-kolju kinnine tömp trauma ägedate ajukelmete-aluste verevalumite, põrutuskollete ning hulgaliste põrutushaavade, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega pea-näo piirkonnas, mille tüsistusena tekkis peaajuturse, vere aspiratsioon hingamisteedesse ja äge kopsude-südamepuudulikkus. Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. On alust arvata, et vigastused on saadud hulgalistest löökidest pea ja näo piirkonda kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, kusjuures põrutushaavad, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kujutavad endast surmaga lõppenud aju-koljutrauma jõu rakenduspunkte. Ei saa välistada, et mõned nendest vigastustest on saadud hooga paiskumisest vastu kõvasid tömpe pindu ja esemeid või kukkumisest vastu samalaadseid pindu ja esemeid. Peale surma põhjustanud vigastuste esinesid kannatanul veel VII-IX roiete murrud rangluu keskjoonel paremal, verevalumid soolekinnistil, värsked nahamarrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel. Need tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ja nende vigastuste tekkemehhanism ei ole täpselt määratletav. Need võivad olla tekitatud nii otsestest löökidest kui kukkumisest vastu kõvu tömpe piiratud pinnaga esemeid, kusjuures ei saa välistada, et ülajäsemetel esinevad vigastused võivad olla saadud enesekaitse käigus pähe või kehatüvesse suunatud löökide pareerimisel. Surmav aju-koljutrauma on elupuhune ja on alust arvata, et see on tekitatud suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist (alla 24 tunni). Mitteeluohtlikud värsked vigastused on tekitatud samal ajal ,kui surmav aju-kolju tömp trauma. Laiba verest leiti 0,87 mg /g etüülalkoholi, mis vastab kergele joobele elaval isikul. Uriinist leiti 3,34 mg/g etüülalkoholi. 2.Prokuröri ja kaitsja seisukohad: Prokurör leiab, et kuritegu on kvalifitseeritud õigesti. J.O peksis korduvate löökidega kannatanut armukadeduse motiivil, olles alkoholijoobes. Ei andnud endale raevus aru, mida teeb. Tegu

§ 118p 1 mõttes on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

J.O nägi, et kannatanu kukub löökidest maha ka. Teo ja tagajärje vahel on olemas põhjuslik seos. Süüdistatav peksis kannatanut ja edasi teda enam ei huvitanud, mis temast saab või arvas, et midagi hullu ei ole. J.O püüdis teha hommikul kannatanule kunstlikku hingamist ja kutsus kiirabi. Kuna J.O puudus tahtlus kannatanut tappa, siis on kuritegu õigesti kvalifitseeritud ka

§ 117lg 1 järgi.

Kaitsja leiab, et ei ole tuvastatud, et J.O oleks olnud tahtlus tekitada oht kannatanu elule. Arvestades kannatanu alkoholijoobe astet võis kannatanu ise ka kukkuda ja komistada asjade otsa ja niiviisi neid segi paisata. J.O tegutses hädakaitseseisundis

§ 28mõttes - kaitses naist kannatanu ligitikkumise eest.

Valitavatest vahenditest oli J.O vahend säästvaim – lahtise käega löömine. Kui kannatanu tuli öösel tema ja ta naise voodi juurde, siis lõi uuesti, et lõpetada seksuaalsed ründed tema elukaaslase vastu. Hädakaitse piire pole ületatud. Kannatanu alkoholijoove ei saanud olla kerge, kuna tema uriinis tuvastati 3,34 mg/g etanooli. Kannatanult leitud ostutšekid näitavad, et samal päeval on kannatanu ostnud kaks viina: „Katjuša“ ja „Rahva viin“. Kummagi viina pudelit ei ole tema elukohast leitud, millest võib teha järelduse, et kannatanu oli need ära joonud enne, kui oma kodus oleva seltskonnaga ühines. Teel koju võis kannatanu samuti kukkuda, välistada seda ei saa. Kaitsja leiab, et ei ole tuvastatud, millest kannatanu sai eluohtlikud vigastused, ei ole tuvastatud , mille tagajärjel olid murdunud kannatanul roided.

§ 118p 1 järgi tuleb J.O õigeks mõista.

3.Kohtu seisukohad ja põhjendused:

§-s 118 kirjeldatakse raske tervisekahjustuse tekitamise objektiivseid tunnuseid. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav tegu

§ 15

lg 1 ja § 16 lg 1 kohaselt tahtlust, mis võib minimaalseimal kujul esineda kaudse tahtluse vormis. Seega eeldab toimepanija teo õiguslik hindamine

§-de 117 ja 118 kogumina vältimatult seda, et süüdlane pidas kannatanu tervist kahjustades kaudse tahtluse tasemel vähemalt võimalikuks, et tema tegu toob kaasa mõne § 118 p-des 1-6 sätestatud tagajärje, kuid ettevaatamatusest ei näinud ette kannatanu surma saabumise võimalikkust. Viimane võib kõne alla tulla näiteks olukorras, kus isiku tahtlus eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise osas ei hõlma sellele vahetult järgnevat ja surmani viinud põhjuslikku ahelat. (RK 3-1-1-57-10)

§ 118

p 1 eeldab, et süüdlase tahtlus on suunatud eluohtliku raske tervisekahjustuse tekitamisele. Selle tagajärjel kannatanu surma põhjustamise puhul võib ettevaatamatus seisneda üksnes kergemeelsuses, kuna raske tervisekahjustuse tekitamine kaudse tahtlusega

§ 118

p 1 mõttes eeldab vältimatult, et toimepanija peab võimalikuks tagajärje eluohtlikkust. Ent olukorras, kus toimepanijal puudub eluohtliku raske tervisekahjustuse tekitamise suhtes kaudne tahtlus ehk ta ei pidanud sellist tervisekahjustust võimalikuks ega möönnud seda, tuleb tema tegevust vaadelda ainuüksi surma põhjustamisena ettevaatamatusest

§ 117tähenduses.

Nimetatud sätte järgi tuleb senise kohtupraktika kohaselt süüdlase tegevus kvalifitseerida ka juhul, kui tõendamist pole leidnud tema tahtlus tekitada juba löögiga kannatanule eluohtlik tervisekahjustus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus nr 3-1-1-80-02). Kohus leiab, et taolise olukorraga on tegemist ka käesolevas kriminaalasjas. Kohus leiab, et ei ole tõendamist leidnud, et J.O , lüües kannatanut lahtise käega näkku ja korra rusikaga ning tõugates teda , möönis, et oma tegevusega põhjustab ta sellega kannatanule raske tervisekahjustuse. Tahtluse küsimuse lahendamine ei seisne lihtsalt vastuses küsimusele, kas isik nägi ette või pidi ette nägema tagajärge. Tahtluse sisusse kuulub ka põhjusliku seose ettekujutamine tavalise elukogemuse tasemel. Lüües teist inimest, näeb süüdlane ette mistahes vigastust, mis tekib löögi tagajärjel. Seega on süüdlase tahtlusega vähemalt kaudse tahtluse vormis hõlmatud kõik vigastused, mis tekivad vahetult löögist. Antud juhul ei ole tõendatud, et J.O vahetult löökidest lahtise käega näkku ja ühel korral rusikaga näkku tekkis kannatanule eluohtlik aju-koljutrauma. Sidumaks lööki ja kannatanu kukkumist üheks teoks, mis põhjustas ühise tagajärje, peame järeldama, et süüdlane möönis kogu järgnevat põhjuslikkuse ahelat - et löögi tagajärjel kannatanu kukub, et ta kukub viisil ja tugevusega, mis põhjustab ajukoljutrauma. Sellist järeldust antud juhul üheselt teha ei saa. Otseselt pole ka eksperdiarvamuses määratletud, milliste löökide või kukkumiste tagajärjel on tekitatud kannatanu elule ohtlikud vigastused. On üldteada, et aju piirkonna verevalumid ei pruugi tekkida kohe peale traumat, vaid selle tekkeni võib minna aega. Kohtu arvates on kaitsja õigesti viidanud sellele, et U.J oli sündmuse ajal tugevas joobes. Seda kinnitavad kõik tunnistajad, kes viibisid sündmuskohal, seda kinnitab süüdistatav ise. Sellele viitab ka laibal tuvastatud etanoolisisaldus uriinis. (Ekspertiisiakt lk 60-65). Toimiku kirjalikest materjalidest nähtuvalt (tl 6-12 läbiotsimisprotokoll ja tl 253 – vaatlusprotokoll) on kannatanu jope taskust leituid mitu ostutšekki, millistelt tõepoolest nähtub, et 04.12.2009.a. ehk sündmuse päeval on ostetud kell 14.52 Laagri Säästumarketist 0,5 l Rahva viin ja kl 17.59 viin Katjuša maksumusega 55 krooni. Sellise alkohoolse joogi taarat sündmuskohalt ei ole leitud või vähemalt pole seda fikseeritud. Sellest tulenevalt võib teha järelduse, et pole välistatud, et kannatanu tarvitas enne kojujõudmist selle alkoholi lihtsalt ära. Tunnistaja A.V ütles, et U.J oli sedavõrd purjus, et ta vaarus. Tunnistaja H.T kinnitas samuti, et koju jõudes oli U.J juba joobes. Välistada ei saa sedagi, et kannatanu oli juba varemgi (näiteks teel koju) kukkunud ja end vigastanud, J.O löögid kannatanule näkku ja tõukamine maha võisid võimendada juba olemasolevat tervisekahjustust. Kohus leiab, et J.O tuleb õigeks mõista tema süüdistuses

§ 118p 1 järgi tõendamatuse tõttu.

Olukorras, kui ei leia tuvastamist süüdistatava tahtlus tekitada juba löögiga kannatanule eluohtlik tervisekahjustus, tuleb lahendada küsimus, kas tema vastutuselevõtmine on võimalik üksnes

§ 117järgi.

Kohtu arvates ei ole tõendatud mitte ühegi kohtus uuritud tõendiga, et J.O oleks kannatanut lüües soovinud tekitada rasket tervisekahjustust või soovinud tema surma saabumist. Löögid kannatanule näkku, mille tagajärjel kannatanu vähemalt ühel korral ka kukkus, ei toonud iseenesest kaasa mingeid tõsiseid kehavigastusi, kuid kohtumeditsiini ekspertiisi akti kohaselt saabus surm saadud koljutrauma tagajärjel. Seega olid löömine ja surma saabumine küll vahetus põhjuslikus seoses, aga surma põhjustamine jäi väljaspoole kohtualuse tahtlust. Lüües alkoholijoobes kannatanut näo piirkonda, mis põhjustas kannatanu kukkumise põrandale, võis ja pidi J.O ette nägema surma saabumise võimalust, kuid ei näinud seda ette.

§-s 117 sätestatud surma põhjustamine ettevaatamatusest on iseseisev eluvastane süütegu. Surma ettevaatamatu põhjustamise objektiivne koosseis kattub tapmise objektiivse koosseisuga. Subjektiivsest küljest iseloomustab

§-s 117 sätestatud koosseisu ettevaatamatus. Surma põhjustamine kergemeelsusest eeldab, et süüdlane peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Surma põhjustamisel hooletusest ei tea aga süüdlane, et tema tegu põhjustab inimese surma, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida. J.O on kogu menetluse kestel kinnitanud, et ta ei soovinud kannatanu surma, kuid möönab käesoleval ajal siiski, et kannatanu surm võis saabuda tema tegevuse tagajärjel. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et tunnistajate sõnul vaatas kannatanu surnukeha kiirabibrigaad vaid eemalt ja tõdes kohapeal, et vägivallatunnused surnukehal puuduvad. Seetõttu ei ole kriminaalasja materjalide juures ka tõendeid, mis näitaksid ,millises olukorras surnukeha sündmuskohal oli. Seega ei ole võimalik välistada, et osa nahamarrastusi või verevalumeid on surnukehale tekkinud tema transportimise käigus. Laiba vaatlust sündmuskohal seega tehtud ei ole ja viidata eksperdiarvamuses jäsemetel olevatele vigastustele kui võimalikele enesekaitselistele, ei ole tegelikult alust. Kaitsja viited hädakaitsele ei ole kohtu arvates põhjendatud. Tunnistaja RPütlustest tulenevalt ei ole alust rääkida hädakaitseseisundist, pigem siiski purjus ja armukadeda inimese (J.O) enesekehtestamise soovist seltskonnas, kus ka ülejäänud seltskonna liikmed ei käitunud tänu tugevale alkoholijoobele enam adekvaatselt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus J.O karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et sündmuse ajal tekkinud tüli põhjustas kannatanu ise oma mitteõiguspärase käitumisega, ta ei reageerinud suulistele märkustele taolise käitumise lubamatuse kohta, oli ka ise tugevas alkoholijoobes, mida näitab alkoholisisalduse tase tema uriinis. J.O on varem karistatud pikaajalise vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 2008.a. Kohus leiab, et J.O karistusmäär peaks jääma keskmise piiresse. Anne Ennok kohtunik Tiia Altmäe rahvakohtunik Marju Vipper rahvakohtunik