1-08-3427/29

Kriminaalasi nr.1-08-3427 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. aprillil 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-3427 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 11.04.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid H.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.R, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: H.R jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 07.03.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.R tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.06.2008 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 202 lg 1 järgi ning karistati KarS § 64 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 6 kuud. Viru Maakohtu 06.05.2010 määrusega asendati H.R-ile Viru Maakohtu 10.03.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-3427 määratud rahaline karistus summas 2500 krooni, vangistusega 16 päeva. Kohaldades KarS § 64 lg 1 ning arvestades 26.06.2008 Viru Maakohtu 1 otsusega täitmisele pööratud karistust (4 aastat 6 kuud vangistust), mõisteti H.R-ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 06.12.2006 ja lõpp 16.06.
2. Kinnipidamisasutuses H.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on teda 11 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama vanemate juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus ja keevitaja eriala. Isikul on ametlikku tööstaaži 6 aastat, töötas xxx. Vahetult enne vangistust oli töötu, tegi juhutöid. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Alates 01.09.2010 omandab isik puidupingitöölise eriala. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Enne vangistust täheldatud narkootikumide tarbimist H.R-i poolt. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemine risk H.R-i poolt on olemas, kuid on alust arvata, et kriminaalhoolduse teostatava töö käigus H.R-iga koos kohtu poolt määratud kohustustega uue kuriteo toimepanemise risk võib väheneda. Seega kriminaalhooldusametnik toetab H.R-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Arvestades asjaolu, et 4 kuu pärast (nimelt 16.06.2011) kinnipeetav H.R vabaneb vanglast lõplikult, oleks otstarbekam vabastada kinnipeetav ennetähtaegselt koos kohtu poolt määratud kohustustega kinnipeetava edukaks resotsialiseerimiseks ja kriminaalhoolduse teostamiseks 1 aastase katseajaga. H.R avaldas, et ta soovib kanda oma karistusaja lõpuni vangistuses ja ei soovi vabaneda ennetähtaegselt kriminaalhoolduse alla. Prokurör toetab kinnipeetava taotlust karistusaja kandmiseks vangistuses selle lõpptähtajani. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et H.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. H.R on vangistuse jooksul 11 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja mittesoovi muuta oma käitumist paranemise suunas. H.R on varem 9-l korral kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Vanglakaristust kannab viiendat korda. Kuid vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning pani ta toime uue esimese astme kuriteo, mis osutub kuritegude raskusastme muutmise dünaamikale ja räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab H.R pikaajalist vangistust I astme ühiskonnatervise vastu suunatud kuriteo (narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine) eest. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis raskendab iseseisva toimetulekut. Vangla andmetel tal on võlanõudeid 3183,04 eurot. Antud asjaolud suurendavad kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riski. 2 Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning H.R-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu H.R-i vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 26.04.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3