lg 1, 2 ja
lg 1 alusel asendada P.T-le Tartu Maakohtu 19.02.2008.a otsusega kriminaalasjas 1-08-2385 mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära, millele vastab 20 päeva vangistust, 40 (nelikümmend) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata P.T-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) kuu käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
lg 4 alusel on P.T kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1
lg 1 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 3000 krooni.
lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi kolme kuu jooksul ja P.T kohustati tasuma igakuiselt 25. kuupäevaks 1000 krooni kuus alates 2008.a märtsist kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 26.02.2008.a. 03.03.2011.a esitas kohtutäitur kohtule avalduse P.T-le mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on rahaline karistus tasumata ja nõude jääk on 191,73 eurot. Kohtutäitur on arestinud võlgniku kontod, laekumisi ei ole. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Eeltoodud asjaoludel on taotletud kohtult rahalise karistuse asendamist. Kohtuistungil selgitas P.T, et tal ei ole õnnestunud rahalist karistust tasuda, kuna ei oma alalist tööd, kuid ta hüvitas kannatanule 3000 kr. Kuna ta ka hetkel ei tööta ametlikult, on ta valmis tegema üldkasulikku tööd. Prokurör leidis, et mõistetud rahaline karistus tuleb asendada 40 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamiseks määrata tähtaeg üks kuu. Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. P.T ei ole rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi töö leidmisega ja sissetulekud on väikesed kuid rahalist karistust oleks P.T pidanud tasuma osadena juba alates 2008.a märtsist. Süüdimõistetu on enda ütluste kohaselt aeg-ajalt töötanud, kuid rahalist karistust tasunud ei ole. Seega tuleb rahaline karistus asendada. Prokurör leidis, et nimetatud asenduskaristus oleks kohane. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on on kogu rahaline karistus, mis oli 60 päevamäära tasumata. Sellele vastab 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb P.T sooritada kokku 40 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri poolt pakutud üks kuu töö sooritamise tähtajaks on asjakohane, arvestades
Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb süüdimõistetu
lg 4 alusel allutada
Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.