1-08-4061/8

1-08-4061 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht 23. veebruar 2009.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Igor Amann, Paavo Randma Sekretär Maaria Rei Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 05.12.2008.a. kohtuotsus R.J-i süüdistuses Apellandid süüdistatav R.J ja kaitsja adv. Jaan Lindmäe Prokurör Indrek Kalda Kaitsja adv. Jaan Lindmäe RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 05.12.2008.a. kohtuotsus R.J-i süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Maakohus tunnistas R.J-i, sünd. XXX, Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht XXXXXXXX XXXXXXXXXXX XXXXXX XXXXXX XXXXX, süüdi keskkonnale olulise kahju tekitanud loodusliku loomastiku kahjustamises KarS § 361 lg 1 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga ühes allutamisega kriminaalhooldaja järelevalvele. Lisakaristusena võeti talt jahipidamise õigus kolmeks aastaks. Apelleeritud kohtuotsuse kohaselt küttis R.J ilma loata kolm metssiga (viidud kokkuostu 19.02.2003.a., 27.03.2003.a. ja 22.04.2003.a.), ühe metskitse (viidud kokkuostu 21.11.2004.a.) ja kolm punahirve (viidud kokkuostu 05.11.2003.a., 25.09.2004.a., 20.10.2004.a.), millega tekitas keskkonnale kogukahju 60 000.krooni. Maakohus tegi kindlaks, et nimetatud metssigade küttimise alusena esitatud jahiload pole Hiiumaa Jahimeeste Seltsist väljastatud, ei saa segi ajada olematuid jahilube ja selle numbreid. Metskitse küttimise alusena esitatud jahiloa oli realiseerinud teine isik, kes jahiluba ega lastud looma R.J-ile üle polnud andnud. Kahe punahirve küttimise alusena esitatud jahiload nägid ette tapakaaluga kuni 50 kG hirvevasika küttimist, kokkuostule esitati aga täiskasvanud hirve rümbad. Kolmanda punahirve küttimise alusena esitatud jahiluba oli realiseeritud ühisloana, selles oli osalenud ka R.J ise, ulukiliha oli jagatud ühisjahist osavõtnute vahel. Sellele vaatamata esitas R.J kokkuostule koos punahirve rümbaga kõnesoleva ühisloa. Kahjumäär ühe metssea ja ühe metskitse kohta on 6000,- krooni, ühe punahirve kohta 12 000.- krooni. Apellatsioon ja taotluse sisu Apellandid leiavad, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi, mistõttu paluvad kohtuotsus tühistada ja R.J süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista. R.J olid alati jahiload. Asjaoludest, et ulukite lihatöötlejale realiseerimisel aeti segamini jahilubade numbrid ja et R.J ei pööranud tähelepanu veterinaartõendite ja jahilubade numbrite vastavusele, ei saa järeldada, et tegemist oli salaküttimisega. Lohakus loanumbrite märkimisel, võimalik loa õigeaegselt mahakandmata jätmine või õigeaegselt mahakandmata 2 jahiloaga ekslikult uuesti küttima minemine pole kriminaalkorras karistatav tegu. Apellandid leiavad, et kohtu järeldused on meelevaldsed ja väärad. Kohus jättis tähelepanuta R.J-i selgituse, et luba jahi pidamiseks oli tal alati, dokumentide vormistamine oli tema jaoks formaalsuse täitmine. Kohtu järeldus, et R.J polnud võimalik jahiloa numbreid segi ajada, on oletuslik, oletustel aga kohtuotsus ei või tugineda. R.J-ile oli ajavahemikus veebruarist 2003.a. kuni novembrini 2004.a. väljastatud 13 hirve küttimisluba, puuduvad tõendid selle piirnormi ületamise kohta. Ringkonnakohtu seisukoht Jahinõuete rikkumine KarS § 361 järgi on sisult blanketne norm, st et vastutus nimetatud paragrahvi järgi järgneb juhul, kui isiku käitumine seoses jahipidamisega on vastuolus Jahiseaduses nimetatud korraga ja (käesoleva kriminaalasja raamidest lähtuvalt) kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Apellantide arusaam, et jahipidamist sätestavate eeskirjade rikkumine- kui see toob kaasa olulise kahju keskkonnale- pole kriminaalkorras karistatav, on vastuolus seaduseandja tahtega, nimelt selles ongi R.J süüdi tunnistatud. Süüdistusakti kohaselt heidetakse R.J-ile ette Jahiseaduse § 34 lg 1 (ulukiküttimiseks on nõutav jahiluba), § 46 (jahiluba avatakse jahipäeva alguses jahi korraldamise kuupäeva märkimisega jahiloale), § 47 lg 1 (jahiluba suletakse tabatud uluki märkimisega jahiloale), § 47 lg 5 (jahiluba tagastatakse selle andjale 10 päeva jooksul arvates uluki surmamisest või haavamisest või muudel juhtudel jahiloale märgitud tähtaja lõppemisest) ja § 53 lg 1 (jahisaaduse müüjal peab olema kirjalik jahisaaduse päritolu tõendav üleandmise- vastuvõtmise akt) nõuete rikkumist. Apelleeritud kohtuotsuses järgneb tõendite loetelule kohtu järeldus järgmises sõnastuses: „Jahiseadus nõuab, et enne jahile minekut tuleb taotleda ja saada jahiluba, kui aga loom on kütitud, tuleb luba kohe maha kanda ning tagastada jahiseltsile, …luba tuleb kohe pärast looma mahalaskmist maha kanda ja lastud loom tuleb kokkuostu viia 24 tunni jooksul pärast tema küttimist. R.J ei ole aga ühestki eeskirjast kinni pidanud“. Seega on nimetatud konkreetsed jahipidamist reguleerivad eeskirjad, mille rikkumises R.J-i süüdistatakse ja kohtu hinnang, et tõendite kohaselt on süüdistus leidnud kinnitust. 3 Ringkonnakohus nõustub vastuolulistest tõenditest tehtud järeldusega: R.J-i käitumine vastab KarS § 361 lg 1 nimetatud tunnustele. Alljärgnev tuuakse vastusena apellatsiooni väidetele. Vaatamata asjaolule, et maakohtu otsuses pole nimetatud rikutud eeskirju numbriliselt paragrahvidena, pidi süüdistatav aru saama, milliste sätete rikkumist talle ette heidetakse, tema kaitseõigust pole rikutud. Maakohus on käesoleva kriminaalasja tõendeid hinnanud põhjalikult ja ei jätnud tähelepanuta R.J-i selgitused- need on kohtuotsuses piisava üksikasjalikkusega toodud. Need ütlused pole aga ainus kriminaalasjas olev tõend, selle kõrval on veel teisi tõendeid, mis on samuti kohtuotsuses nimetatud. Nähtub, et tõendid on omavahel vastuolus. Vastuoluliste tõendite korral peab õigusemõistmine möödapääsmatult tegema valiku, millistele kohus rajab oma otsuse ja millised jätab kõrvale, järeldus peab olema põhjendatud. Selliselt on maakohus käesoleval juhul toiminud: otsuses on näidatud, et R.J-i ütlused on ebakonkreetsed ja –usutavad, aluseks tuleb võtta teised asjas olevad tõendid. Kohustus omada ning vajadusel esitada iga uluki laskmist õigustavat jahiluba lasub jahti pidaval isikul, jahiluba ei kehti kolmandate isikute käes, jahiloa kehtivus ei kuulu pikendamisele. Väide, et jahti pidades oli R.J alati jahiluba, on üldsõnaline ja vastuolus kirjalike tõenditega. Süüdistatav pole oma väidete kinnituseks esitanud tema süüd kinnitavaid dokumente kummutavaid tõendeid (jahiseltsis peetakse arvestust ja alusdokumente jahipidamise kohta). Süüdimõistmise aluseks olevate tõendite veelkordne kordamine käesolevas kohtuotsuses pole KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt vajalik. Materjalid kinnitavad väidet, et R.J pidas kõnesolevate dokumentide täitmist üksnes vormitäiteks, ehkki dokumentides kajastatud andmete tõelevastavuse tagamine oli nimelt tema kui jahti pidanud isiku kohustus. Lastud loomade realiseerimisel nõutud dokumente mitteesitamine ja veterinaartöötaja poolt väljastatud dokumendi esitamine, millel olev number ei vasta jahiloa numbrile, on vastuolus jahiuluki küttimise nõuetega. Jahtimine mujalt väljastatud jahilubade alusel (kolm metssiga), teise isiku nimel ja juba realiseeritud jahiloa alusel (metskits) või juba realiseeritud jahiloa alusel (üks hirv) välistavad dokumentide väidetud segamini ajamise võimaluse ja viitavad jahieeskirjade tahtlikule rikkumisele. Et selle rikkumisega tekitati keskkonnale oluline kahju, on täidetud KarS § 361 koosseis. Vastutuse kohaldamist välistavad asjaolud puuduvad. 4 Maakohus võttis arvesse Hiiumaal jahihooaegadel 2003-2004 olnud segadust jahilubade käitlemisel ja jahilubade alusel veterinaartõendite väljastamisel ning mõistis R.J-i talle esitatud süüdistuse osaliselt õigeks. R.J-ile mõisteti seaduslik põhi- ja lisakaristus, karistusliigi ja -määra valik on maakohtu poolt põhjendatud. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Jüri Paap Igor Amann Paavo Randma 5