1-09-14086 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mail 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-09-14086 (07278001389) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarik

§ 199lg 2 p 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 12.

veebruari 2010 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav D.F ja tema kaitsja Rainer Objartel Prokurör Silva Rood Süüdistatav D.F elukoht: XXX-XX , isikukood: XXX, töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 tühistada Tartu Maakohtu 12. veebruari 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-14086 osaliselt, see on D.F-ile mõistetud karistuse ja

§ 65lg 2 alusel karistuste liitmise osas.

Karistada D.F

§ 199

lg 2 p 4 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, see on 10 000 krooni.

§ 65lg 2 ja 64 lg 2 alusel moodustada liitkaristus, kusjuures Tartu Maakohtu 21.

novembri 2005 otsusega D.F-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud ja 5 päeva vangistust ning Tartu Ringkonnakohtu otsusega D.F-ile mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära, viia täide iseseisvalt. Tõkend- elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. D.F tasuda väljamõistetud rahaline karistus Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034796011 või Swedbank nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065019 ning selgitus: „D.F-i kriminaalasjas nr 1-09-14086 rahaline karistus”. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. D.F-i kohtukulud, s. o kaitsja tasu advokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 1200 krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
2. mail 2010 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. maist
4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
5. maist
6. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
7. veebruari 2010 otsusega mõisteti D.F süüdi ja karistati

§ 199

lg 2 p 4 järgi 6-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.

novembri 2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 5 päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav on pannud toime teise astme kuriteo. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral, väärteo korras 24 korral. Kohus leidis, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna ta vabastati

1. a tingimisi ennetähtaegselt katseajaga, mille jooksul ta pani toime käesolevad kuriteoepisoodid. Samas arvestas kohus karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku 2 kahetsust ning leidis, et lühike karistusaeg on põhjendatav sellega, et süüdistatav on läbinud narkootikumide võõrutusravi ja ei ole alates
2. a sügisest narkootikume tarvitanud. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu D.F-i kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas, ning teha tühistatud osas uue otsuse, mõistes D.F-ile

§ 199

lg 2 p 4 järgi karistuseks rahalise karistuse, mis viia vastavalt

§ 64lg 2 sätestatule täide iseseisvalt, jättes Tartu Maakohtu 21.

novembri 2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 5 päeva vangistust, täitmisele pööramata. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei vasta mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.

§ 199

lg 2 p 4 sanktsioon näeb vangistuse kõrval ette kergemaliigilise, s.o rahalise karistuse. Kohus ei ole piisavalt põhjendatud reaalse vangistuse mõistmise vajadust, mis on KrMS § 339 p 7 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kohtu järeldused karistuse mõistmise osas ei tugine tõenditele. Kohus on jätnud arvestamata süüdistatava ütlused, et ajal, mil kuriteod on toime pandud, olid tal tõsised probleemid narkootiliste ainete tarvitamisega. Narkootiliste ainete hankimiseks pani süüdistatav toime kuritegusid ja ei teadvustanud endale kuritegude võimalikke tagajärgi. Süüdistatav andis ütlusi, et ta on tegelenud pikalt ja põhjalikult sõltuvusest vabanemise eesmärgil, on läbinud narkootiliste ainete võõrutuskuuri ning ei ole üle kahe aasta narkootilisi aineid tarvitanud. Süüdistatava sõnul on tema elu peale sõltuvusest vabanemist oluliselt paranenud ning ta on elanud seadusekuulekat elu. Süüdistatava väiteid kinnitab SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus tõend, mille kohaselt viibis D.F keskuses statsionaarsel rehabilitatsioonil

1. oktoobrist 2007 kuni
2. juulini 2008 ning osales selle aja jooksul mitmetes programmides. Ka käesoleval ajal osaleb süüdistatav aktiivselt anonüümsete narkomaanide grupi töös, et kinnistada saavutatud tulemusi, ning abistab teisi isikuid, kellel on soov sõltuvusest vabaneda. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et käesoleva menetluse esemeks olevad kuriteod on toime pandud enne süüdistatava rehabilitatsioonikeskusesse minekut. Peale narkootiliste ainete sõltuvusest vabanemist ei ole süüdistatav uusi väär- ega kuritegusid toime pannud. Süüdistatav on ennast võtnud
3. juulil 2009 töötuna arvele Eesti Töötukassas. Alates
4. märtsist 2010 asus ta ametlikult tööle XXX . Süüdistatav on avaldanud valmisolekut hakata kannatanutele hüvitama kuritegudega tekitatud kahjusid. Süüdistatava käitumine annab tunnistust sellest, et ta soovib ja on võimeline elama seadusekuulekalt, arvestades asjaolu, et toimepandud tegudest on möödunud pikk aeg. Eeltoodud asjaoludel on teda võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma rakendades kergemaliigilist, s.o rahalist karistust. D.F palub tühistada kohtuotsuse talle mõistetud karistuse osas ning mõista talle karistus, mis ei too kaasa reaalset vangistust. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on apellandile mõistetud karistus liiga karm. Apellant tunnistas täielikult oma süüd ja kahetses toimepandut. Apellant oli alates
5. aastast sõltuv narkootikumidest ja alkoholist ning see sundis teda kuritegusid toime panema, mille eest teda korduvalt karistati, kuid ka vanglakaristused ei aidanud tal sõltuvusest vabaneda.
6. a juulist oktoobrini pani apellant toime veel kolm vargust. Siis sai ta teada, et Sillamäel on rehabilitatsioonikeskus narkomaanidele ja palus kohtul anda talle võimalus minna ravile. Apellant alustas ravi
7. oktoobril 2007 ja viibis keskuses 9 kuud. Pärast keskusest lahkumist
8. juulil 2008 on ta elanud normaalset elu. Apellant osales regulaarselt anonüümsete narkomaanide koosolekutel Tallinnas ning on õppinud eluga toime tulema ja vaba aega 3 veetma ilma narkootikumide ja alkoholita. Ta on loobunud ka suitsetamisest. Praegu näeb ta oma elu mõtet selles, et aidata ka teistel inimestel oma sõltuvusprobleeme lahendada. Kuna Tartus anonüümsete narkomaanide gruppi ei olnud, on apellant Tallinna ühingu abiga selle grupi Õpetaja 9 asuvas luteri kiriku hoones organiseerinud ning kokkusaamised on toimunud juba pool aastat kaks korda nädalas. Apellant tutvustab grupi tööd haiglates, kriminaalhoolduses jm. Apellant tegeleb ka oma võlgade ja trahvide küsimusega kohtutäiturite juures. Samuti on ta pidavalt otsinud alalist tööd ning alates
9. märtsist 2010 töötab ametlikult XXX . Apellant on oma elu täielikult muutnud ning soovib olla kasulik ühiskonnale ja oma perele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud põhjendustel. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ning leidis, et need on põhjendamatud. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu otsus kuulub tühistamisele osaliselt s.o D.F-ile mõistetud karistuse osas selle mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada

§ 65

lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse osas.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb kohtul karistuse mõistmisel arvestada ka karistuse eripreventiivset eemärki, s.o kuivõrd mõjutab mõistetud karistus süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ülaltoodust tuleneb, et karistuse aluseks on eelkõige isiku süü s.t millisel määral on konkreetne tegu süüdlasele etteheidetav. D.F on süüditunnistatud kolmes salajase varguse episoodis meelelahutuskohtadest. Seega on D.F toime pannud II astme kuriteo. Kannatanutele tekitatud kahju ulatus ei ole suur. D.F-i suhtes tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Vastutust kergendava asjaoluna on maakohus arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust. Ringkonnakohtu istungil esitas D.F kohtule kviitungid, millistest nähtuvalt on D.F asunud tasuma talle varasemalt mõistetud väärteokaristuste täitmisega kaasnevaid täitekulusid. Ka esitas D.F ringkonnakohtule maksekorralduse, millest nähtuvalt on süüdistatav tasunud kannatanule E.T. 2500 krooni tema poolt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohtu istungil selgitas D.F, et kuivõrd ta omab töökohta, siis on tema kindlaks sooviks ka edaspidi hüvitada kannatanutele tekitatud kahju. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda D.F-i sellekohastes ütlustes ning seetõttu leiab, et D.F-i karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada tema poolt kahju vabatahtlikku hüvitamist. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et D.F-i süü suurus ei ole taoline, mis tingiks vaieldamatult tema karistamise vangistusega. 4 Hinnates D.F-i isikut s.t tema mõjutamise võimalust käesoleval hetkel edaspidi kuritegusid mitte toime panna, leiab ringkonnakohus, et D.F on võimalik mõjutada süütegude toimepanemist loobuma ka tema suhtes vangistust mitte kohaldades. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on D.F käeoleva kriminaalasja raames arutatavad süüteod toimepannud 2007 septembris-oktoobris. Süüdistatav on selgitanud ringkonnakohtus, et nimetatud kuriteod pani ta toime selleks, et hankida raha narkootikume ostmiseks, sest ta oli ta narkosõltlane. 17 oktoobril 2007 pöördus süüdistatav vabatahtlikult Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse, kus ajavahemikul 17. oktoobrist 2007 kuni 16. juulini 2008 läbis statsionaarse rehabilitatsiooni. Süüdistatava ütluste kohaselt vabanes ta sõltuvusest, kuid vaatamata sellele külastab ta pidevalt Anonüümsete Narkosõltlaste tugigruppi. Süüdistatava taolisi väited kinnitas ka ringkonnakohtus ülekuulatud J.M. , kes töötab rehabilitatsioonikeskuses XXX direktorina. Tunnistaja ütluste kohaselt on D.F käeolevaks ajaks organiseerinud nende asutuse gruppi ka Tartusse ning aitab ühiskondlikus korras kaasa narkosõltlaste rehabilitatsioonile. Samuti osaleb ta esinemistel haiglates ja teeb koostööd kriminaalhooldajatega, et mõjutada narkomaane sõltuvusest loobuma. Tunnistaja ütluste kohaselt läbib D.F vabatahtlikult ka suhtlusprogrammi „12 sammu“. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole D.F alates 5. oktoobrist 2007 toimepannud ühtki seadusrikkumist, mis ringkonnakohtu arvates viitab üheselt selle, et pärast narkosõltuvusest vabanemist on süüdistatav oluliselt muutnud enda suhtumist õiguskorda. Ringkonnakohus leiab, arvestades asjaolu, et D.F-i süü ei ole suur, pikema ajavahemiku möödumist tema poolt toimepandud kuritegudest, mil süüdistatav on hoidunud seaduserikkumiste toimepanemistest, ta on vabanenud narkosõltuvusest, tal on olemas töökoht ning ta on asunud hüvitama temapoolt tekitatud kahjusid, on D.F võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ka tema suhtes vangistust kohaldamata. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et D.F tuleb karistada rahalise karistusega. Kuivõrd ringkonnakohus karistab D.F rahalise karistusega, siis tulenevalt

§-st 64 lg 2 tuleb liitkaristuse moodustamisel jätta Tartu Maakohtu 21. novembri 2005 otsusega D.F-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa ja ringkonnakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus iseseisvale täitmisele. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus