KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2.juuni 2010.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-687 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Kesk

§ 139lg 2 pde 1, 2 ja 3 järgi 1 a ja 6 k vabaduskaotust; 2) 13.

veebruaril 2001.

§ 140lg 1 järgi arest 1 kuu; 3) 15.

augustil 2001.

§ 15

lg 2 ja § 197 lg 2 p 2 järgi 8 k vabaduskaotust tingimisi 1 a ja 6 k katseajaga; 4)

1. novembril 2008.a.Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt KarS § 121 järgi 3 k vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga Süüdistatav Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 5.aprilli
2. a otsus G.V süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 2.juunil 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
3. Pärnu Maakohtu 5.aprilli 2010.a otsusega üldmenetluses tunnistati G.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud ning KarS § 200 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat ja 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 3 aastat ja 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 18.11.2008.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, vangistus 3 kuud, võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud, mille kandmise alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 03.november 2009.a. G.V-lt mõisteti riigituludesse välja kannatanu sõidukulu 15 krooni, kaitsjatasu 3180 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 136.10 krooni ja sundraha 10 875 krooni; AS-i Rebruk Invest kasuks 1000 krooni ja E. Lauksi kasuks 300 krooni.
4. G.V tunnistati KarS § 199 lg 2 p 8 järgi süüdis selles, et tema 01.novembril 2009.a. kella 14.30 kuni 15.30 vahelisel ajal tungis Türi linnas, Vabriku pst 1 AS-i Rebruk Invest territooriumil asuvasse tööstushoonesse sisse läbi lõhutud aknaklaasi, kust varastas salaja omastamise eesmärgil neli ukse alumiiniumplaati, tekitades vargusega AS-ile Rebruk Invest varalist kahju 3000 krooni ja KarS § 200 lg 1 järgi selles, et tema 02.novembril 2009.a kella 21.00 kuni 22.00 vahelisel ajal tungis Järvamaal, Türi linnas, Viljandi tn-l selja tagant kallale E L, lõi teda selja tagant ühe korra rusikaga vastu pead, võttis E. L vasakust käest kinni, lõi põlvega ühe korra vastu E.L paremat puusa ja pani jala taha, mille tagajärjel E. L kukkus pikali maha. Kui E.L püsti tõustes jooksis Grossi Toidukaupade juurde, järgnes V. G kannatanule, võttis selja tagant jope paremast taskust kinni ja pani E. L jala ette, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali maha. Maas olles tekkis rüselus, kallaletungi käigus võttis G.V E. L parempoolsest jope taskust ära rahakoti väärtusega 50 krooni, milles olid ID-kaart, SEB pangakaart, sularaha 200 krooni, juhiload, pensionitunnistus, JTÜ säästukaart ja vasakpoolsest taskust võtmekimbu ning lõi maas lamavat E. L ühel korral jalaga näkku. Jope lõhkumisega tekitati E. L kahju 100 krooni, röövimisega varaline kahju 250 krooni ja löömisega füüsilist valu. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
5. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav G.V maakohtu otsuse osaliselt, s.o tema süüditunnistamises ja karistamises KarS § 200 lg 1 järgi, milles palub end õigeks mõista. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole tema süditunnistamine KarS § 200 lg 1 järgi põhjendatud, sest kohtuotsuses on tuginetud vastuolulistele tõenditele. Ta on kohtuistungil selgitanud, et peale H.T juurest lahkumist tuli tänaval tema juurde üks purjus vanem mees, kes midagi pobises ja temal käest kinni võttis, mis aga talle ei meeldinud ja ta lükkas mehe endast eemale, mille tagajärjel võis see mees ka maha kukkuda. Apellatsioonis väidetu kohaselt tema seda meest ei löönud ega võtnud ka tema asju. Kannatanu võis äratundmiseks esitamisel temale osutades eksida. Vastuoluliseks muudab kannatanu ütlused võimalike ründajate või sündmuskohal olevate isikute erinev arv. Tunnistaja S.S ütluste kohaselt nägi ta kaklust noorema ja vanema mehe vahel umbes 15 m kauguselt ja peksjat ta ära ei tunne, samas nähtub, et äratundmiseks esitamisel on tunnistaja osutanud süüdistatava fotole ja joonistanud omakäeliselt ka pildi isikust, kellel on müts peas. Samas ei ole tunnistaja kirjeldanud, et ta nägi ründajat näost näkku. Kohus on pidanud ebausaldusväärseteks tunnistaja E.H ütlusi selles, et lisaks kannatanule ja süüdistatavale lahkusid H.T korterist veel kaks umbes kolmekümneaastast meest, keda ta ei tunne, kuid kohtuistungil jäi ta oma ütluste juurde.
6. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav G.V ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni, paludes G.V süüdistuses KarS § 200 lg 1 järgi õigeks mõista. Prokurör palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja apellatsioonis esitatud väited kohtuotsuse tühistamiseks põhjust ei anna. Kohtukolleegium on seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad. Kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte. 6.Kohtukolleegium leiab, et maakohus on õigesti kvalifitseerinud G.V käitumise KarS § 200 lg 1 järgi, mis puudutab kannatanu E.L suhtes vägivalla tarvitamist ning kannatanult rahakoti koos selles olnud raha, kaartide ja dokumentide äravõtmist. G.V süüditunnistamine selles episoodis ei põhine vastuolulistele tõenditele nagu apellant kohtukolleegiumi arvates ekslikult leiab. Nagu maakohus, leiab ka kohtukolleegium, et kannatanu suhtes rakendatud vägivald oli valduse murdmise ning rahakoti äravõtmise vahendiks. Nõustudes täielikult maakohtu otsuses kajastatud seisukohtadega, piirdub kohtukolleegium üksnes apellatsioonis esitatud seisukohale vastamisega. 7.Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole usaldusväärne süüdistatava versioon selle kohta, et tema E.L peale H.T juurest lahkumist ei löönud ega tema asju ei võtnud. Selline versioon ei sobitu ilmselgelt tuvastatud tehioludega ning väited nagu oleks kannatanu andnud erinevaid ütlusi võimalike ründajate või sündmuskohal olevate isikute erineva arvu kohta, tulenevad G.V kaitsetaktikast 8.Kannatanu E.L on selgitanud, et jõudes kõnniteele ja saanud veidi kõndida, tungis keegi talle selja tagant kallale, lõi teda vastu pead ning pani jala taha, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali. Pärast seda, kui ta sai püsti ja jooksis üle tee, sai kallaletungija ta uuesti kätte, rebis rinnust, lõi alakehasse ja külje peale, mille tagajärjel kukkus ta uuesti pikali ning teda löödi veel näkku ja kõhtu. Kallaletungijat nägi ta umbes 1 m kauguselt (II kd tl 27). Pärast maast püstisaamist avastas, et kadunud on tema jope küljetaskust rahakott koos sularaha, ID-kaardi, muude dokumentide ja pangakaardiga. Kohtul ei ole alust E.L ütluste usaldusväärsuses kahelda. Et kannatanu kuulati üle mõni tund hiljem pärast kallaletungi, ei ole alust väita, et kannatanu oleks olnud tugevasti alkoholi tarvitanud ja sellest tingituna andnud ebaadekvaatseid ütlusi. Kannatanu on G.V ära tundnud (I kd tl 31-33) ja ta pole kunagi rääkinud, et teda oleks rünnanud rohkem kui üks mees. Kaitsja väide, et kannatanul oli lihtne süüdistatavat äratundmiseks esitamisel ära tunda seetõttu, et talle oli eelnevalt G.V fotot näidatud, ei ole asjakohane. 9.Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja S.S ütlused, kes nägi kaklemas kahte meest, kellest noorem peksis vanemat, kes löömise tagajärjel pikali kukkus. Tunnistaja ei ole rääkinud, et ta oleks näinud sündmuskohale veel kedagi peale kannatanu ja viimase peksja, kelles ta äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis ära mehe, kes kannatanut lõi (I kd tl 62-64). Tunnistajate H.T ja S. K sõnul lahkusid kannatanu ja süüdistatav 02.
7. 2009.a.õhtul H.T elukohast enam-vähem ühel ajal ja eelnevalt oli juttu, et kannatanu läheb poodi. Tunnistaja S.K sõnul rääkis kannatanu hiljem, et lööjaid oli üks. 10.Kohtukolleegiumi arvates jõudis maakohus kõiki tõendeid kogumis hinnates põhjendatud järeldusele süüdistatav süüs KarS § 200 lg 1 järgi ja ka süüdistatav möönis ringkonnakohtu istungil, et konflikt tal kannatanuga oli. Samas ei ole ka süüdistatav eitanud, et tal sel õhtul raha ei olnud. Asjaolu, et E.L röövitud rahakotti ei saadud kätte süüdistatava käest, ei välista millegagi G.V käitumises röövimise koosseisu puudumist, sest samal õhtul teda kahtlustatavana kinni ei peetud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 5.aprilli 2010.a otsuse muutmata ja G.V apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Ivi Kesküla Paavo Randma