KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-2229 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi H.E väärteoasi Liiklusseaduse § 74 Menetlusalune isik H.E (isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub, pensionär) Asja läbivaatamise kuupäev 11.oktoober 2010.a. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, esindaja Hannes Küünarpuu 23 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-dest 47, 57 lg 1 p 3, 83 lg 4 ja 5, KrMS § 126 lg 3 p 3 ning V™S § 83 p 1, §dest 107-111, kohus otsustas:
- 23 Süüdi tunnistada H.E LS § 74 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, so summas 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni.
- Konfiskeerida H.E-lt ära võetud ja kohtusse saadetud kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade "Whistler 1130 SW“ ja anda see kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse, andes selle üle Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži Paikuse koolile. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul
- Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Ü. Aav koostas 28.06.2010.a. väärteoprotokolli nr AB 1189932, mille kohaselt H.E juhtis 28.06.2010.a. kella 16:50 ajal Harju maakonnas, Rae vallas, Tallinn-TartuVõru-Luhamaa mnt 10.km, liikudes Tallinna suunas, mootorsõidukit Audi A8 reg nr xxx, milles asus kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade Whistler 1130 SW. Seade Whistler 1130 SW oli sisse lülitatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus menetlusalune isik LE § 224 nõudeid ja pani toime LS § 7423 ettenähtud väärteo. 11.10.2010.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kohtukutse on viimase abikaasale menetlusalusele isikule edastamiseks üle antud 18.08.2010.a. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LE § 224 nõuete rikkumisena ja LS § 7423 ettenähtud väärteona. Karistuseks taotles rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni ja kiirusemõõteseadet avastava seadme konfiskeerimist ning selle üleandmist Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledžile õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Kohtuotsuse põhjendused: Kohus, vaadanud läbi väärteoasja kirjalikud materjalid, sh menetlusaluse isiku seletused kohtuvälises menetluses, on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt LS 7423 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendatud ja isikut tuleb selle teo toimepanemise eest karistada. LE § 224 kohaselt ei tohi sõidukis olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Väärteoasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt peatati menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduk, millel oli sisselülitatud kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade. Menetlusaluse isiku ülekuulamisel on H.E 28.06.2010.a. selgitanud, et seadme olemasolu autos omas distsiplineerivat efekti. Et seade on seadusega keelatud, ta ei teadnud ja kahjuks ei ole ta näinud selles õigusrikkumist. Ta omandas seadme juba 20 aastat tagasi USA-st ja probleeme ei ole olnud. Saanud teadlikuks oma rikkumisest, võtab ta tulevikus seda kindlasti arvesse ja ta kahetseb intsidenti. 28.06.2010.a. koostatud uurimiseksperimendi protokolli kohaselt reageeris seade Whistler 1130 SW liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadmele ja kiirusmõteseadme tööd avastada võimaldav seade reageeris seadmele Whistler 1130 SW. Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalve talituse korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Ü. Aava poolt 28.06.2010.a. koostatud vaatlusprotokollist sh lisaks olevatest fototabelitest nähtub, et teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati, et eelpool märgitud kuupäeval, kella 17:15 ajal Harjumaal, Rae vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 10.km. suunaga Tallinna poole, seisis musta värvi 2 sõiduauto Audi A8 reg nr xxx, sõiduki kõrvalistujapoolse päikesesirmi külge oli kinnitatud tumehalli värvi seade Whistler 1139 SW, mis oli ühendatud pulkpistikuga ja musta värvi spiraaljuhtmega. Spiraaljuhe oli ühendatud sõiduki sigaretisüütajasse ning seadmel põles rohelist värvi valgusdiood. Kohus ei pea menetlusaluse isiku – H.E poolt antud selgitusi selle kohta, et tema kasutas seadet enesedistsipliini eesmärgil ning et ta ei teadnud, et seadme kasutamine ei ole seadusega lubatud, usutavaks, vaid peab neid antuks eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kohtule jääb arusaamatuks, mil moel distsiplineerib sisselülitatud kiirusemõõteseadet avastada võimaldav seade sõidukijuhti. Kuna seade oli sisselülitatud, seega töötas, siis sellest sai kasu ainult sõidukijuht, kelleks oli H.E, kes sai kõnealuse seadme kaudu teada kiirusemõõteseadme asukoha. H.E suhtes väljastatud karistusregistri õiendist, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks, nähtub, et isikut on varem liiklusalaste väärtegude eest karistatud rahatrahvidega. Kohus peab vajalikuks märkida, et eelnevad karistused on määratud just sellise teo toimepanemise eest, mille avastamise vältimiseks H.E 28.06.2010.a seadet Whistler 1139 SW kasutas. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik - H.E on temale inkrimineeritud väärteo 23 toime pannud tahtlikult ja H.E on LS § 74 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, so kuni 6000 krooni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohal, et vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistust kergendavaks asjaoluks peab kohus menetlusaluse isiku poolt oma süü tunnistamist, karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. H.E teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu. Arvestades menetlusaluse isiku - H.E süü suurust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist ja menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist, peab kohus põhjendatuks H.E karistamist alla sanktsiooni keskmise määra, so 40 trahviühikuga ehk 2400 krooniga. Kohus on seisukohal, et selline karistus on piisav mõjutamaks menetlusalust isikut käituma edaspidi ühiselukorraldust järgival ja arvestaval viisil. Menetlusaluselt isikult võeti ära kiirusemõõteseadet avastav seade, mille kasutamine sõidukis on LE § 224 kohaselt keelatud, kuulub seetõttu KarS § 83 lg 4 ja lg 5 alusel konfiskeerimisele, kuna tegemist on õigusvastase teoga. Aulike Salo Kohtunik 3 4