lg 3 alusel mitte vabastada Aleksandr Käärikut talle 03.11.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud 4 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu Aleksandr Käärikule. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Aleksandr Käärikut on kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 2 1. 13.10.2005.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kokkuleppemeentluses
lg 2 p 4,
,
lg 2,
g 2 p 4,7,8 järgi
lg 1 alusel 4 aasta vangistusega;
lg 1 alusel kanda 3 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust, millest kohesele kandmisele 6 kuud vangistust ja ülejäänud 3 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust
alusel tingimisi 3-aastase katseajaga
lg 1 kontrollnõuete ja
lg 2 p 2,7 kohustuste täitmisega; 6 kuu vangistuse kandmiselt vabanes 13.04.2006.a; 2. 14.01.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kokkuleppemenetluses
järgi 1 kuu vangistusega;
lg 2 alusel liitkaristusega 3 aastat 6 kuud 29 päeva vangistust;
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena mootorsiduki juhtimise õigus ära 6-ks kuuks; 3. 03.11.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kokkuleppemenetluses
lg 2 p 4,7,8,
lg 2 p 1,2,
lg 2 p 1 järgi
lg 1 alusel 9 kuu vangistusega;
Aleksandr Käärik on talle karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud
lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 27.10.2010.a kohtuistungil ära Aleksandr Kääriku ja prokuröri, on seisukohal, et Aleksandr Käärikut ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kuigi Aleksandr Kääriku käitumisest vangistuse ajal on positiivseid ilminguid vangistuse ajal on töötanud ja ta lõpetas vangistuse ajal 2010.a kevadel 4.klassi, käesoleval ajal õpib 5.-s klassis, on Aleksandr Käärikul käesoleva ajani raskusi vanglas kehtivast korrast kinnipidamisega. Vangistuses karistuse kandmise ajast on Aleksandr Käärikul hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Aleksandr Käärikul on järgmised kehtivad distsiplinaarkaristused: 23.06.2008.a noomitus, 05.11.2008.a 5 ööpäeva kartserit 6-kuulise katseajaga, 08.12.2008.a 5 ööpäeva kartserit 6-kuulise katseajaga, 20.02.2009.a 3 ööpäeva kartserit, 28.05.2009.a 5 ööpäeva kartserit, 07.07.2009.a 3-ks nädalaks töölt kõrvaldamine, 17.12.2009.a 3 ööpäeva kartserit, 21.01.2010.a 5 ööpäeva kartserit, 24.03.2010.a 5 ööpäeva kartserit 3-kuulise katseajaga, 19.08.2010.a noomitus. Eeltoodust nähtuvalt ei ole Aleksandr Käärik asunud seaduskuulekale teele. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt on Aleksandr Käärikul motivatsioon oma eluviisi muuta liiga madal ja A.Käärikust lähtuv kriminogeensete riskide hulk on liiga suur, mistõttu kriminaalhooldusametnik ei poolda A.Kääriku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tulenevalt Aleksandr Kääriku käitumisest vangistuse ajal – omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ja tulenevalt kriminaalhooldaja arvamuses märgitust selle kohta, 2 3 et A.Kääriku motivatsioon oma senise eluviisi muutmiseks on liiga madal, on Aleksandr Käärikust lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid jätkuvalt kõrged. Kuna Aleksandr Käärik ei ole vangistuse ajal seaduskuulekale teele asunud ja temast lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid on jätkuvalt kõrged, ei pea kohus põhjendatuks Aleksandr Käärikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Vabaduses olevate isikute turvalisuse tagamiseks ei ole käesoleval ajal põhjendatud Aleksandr Käärikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Lisaks eeltoodule välistab Aleksandr Kääriku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise ka asjaolu, et tal puudub kindel elukoht, mille järgi katseaja vältel kriminaalhooldust teostada. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt ei ole A.Kääriku ema ja ka sõbra ema M.R.I nõus A.Käärikut enda juurde elama võtma. Ka ühtegi kehtivat üürilepingut A.Käärikul elukoha olemasolu kohta esitada ei ole olnud. Kriminaalhooldust ei ole võimalik katseajal teostada, kui süüdimõistetul puudub kindel elukoht. A.Kääriku 27.10.2010.a kohtuistungil avaldatud väited selle kohta, et ema on nõus ta enda juurde paariks nädalaks võtma ja selle aja jooksul leiab ta endale üüripinna, ei ole piisavad selleks, et eeldada A.Käärikul katseajaks kindla elukoha olemasolu. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt ei ole A.Kääriku ema nõus poega vanglast vabanemise järgselt enda juurde elama võtma (kuna poeg tegi korteri tehnikast tühjaks), kuigi on nõus võimaldama pojale tööd oma firmas. Heli Sillaots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.