Obsah (7)

§ 199§ 184§ 202§ 215§ 64§ 65§ 218

1-10-11662 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-11662 (08230113554) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 199

lg 2 p 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav K.B Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: OÜ L tööline, elukoht: xxx, Tõkend: elukohast lahkumise keeld, varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 05.09.2005 otsusega

§ 184

lg 1 järgi vangistus 1 aasta 3 kuud; vabastatud tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 20.04.2006 määrusega, ärakandmata karistus 2 kuud ja 11 päeva, täitmisele pööratud Harju Maakohtu 09.01.2007 määrusega; 2. Harju Maakohtu 15.06.2007 otsusega

§ 199lg 2 p 8 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 1 kuu; 3.

Harju Maakohtu 31.10.2007 otsusega

§ 199lg 2 p 4 järgi vangistus 1 kuu 10 päeva; 4.

Harju Maakohtu 07.11.2008 otsusega

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud, vabanes 02.01.2009; 5.

Harju Maakohtu 03.02.2010 otsusega

§ 202

lg 1 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud,

§ 215

lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta,

§ 64lg 1 alusel vangistus 1 aasta 1 Kaitsja tingimisi katseajaga 2 aastat.

Advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON 1. K.B süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu 07.11.2008 otsusega mõistetud karistusega, so tähtajalise vangistusega 2 kuud, mõista liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud, lugedes karistuse kantuks.

1. K.B suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
2. K.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.B, 1-10-11662, kaitsjatasu“.
3. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. GK´i esitatud tsiviilhagi 6120 krooni nõudes rahuldada osaliselt, so seni hüvitamata osas, so summas 5915 krooni ja välja mõista K.B-lt GK´i kasuks 5915 (viis tuhat üheksasada viisteist) krooni, milline summa tuleb tasuda GKi arveldusarvele nr 1106028024 Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: K.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ja karistatud väärteokorras

§ 218

lg 1 järgi järgmiselt: 06.05.2008.a Harju Maakohtu poolt

§ 218

lg1 alusel arestiga 3 päeva; 06.05.2008.a Harju Maakohtu poolt

§ 218

lg1 alusel arestiga 4 päeva ja 06.05.2008.a Harju Maakohtu poolt

§ 218

lg1 alusel arestiga 5 päeva, uuesti,18.08.2008.a kella 22:00 paiku varastas Sikupilli trammipeatuses viiekordses majas asuva postkontori kõrval aadressil Majaka tänav, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, kannatanu DK pluusitaskust musta värvi mobiiltelefoni Samsung SGH-F480, imei 351872020968886, maksumusega 6120 krooni. Seega K.B, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kes on varem süstemaatiliselt (vähemalt 2 korda) toime pannud vargusi, s.o.

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Kohtuistungil süüdistatav K.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kannatanu GKselgitas, et esialgne kahju oli 6245 krooni, kuid süüdistatav tasus alguses 100 krooni ja seejärel 230 krooni, andes lubadusi kogu kahju hüvitada, kuid rohkem ei hüvitanud. Hüvitamata on 5915 krooni ja taotleb selle väljamõistmist süüdistatavalt. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 21.08.2008 koostatud kannatanu DK ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.08.2008 õhtul kella 22.00 ajal, Sikupilli trammipeatusest postkontori poole, postkontori kõrval olevas viiekordses majas, mis on ühiselamu, oli ta koos Aleksanderiga, keda kutsutakse Tširikuks. Tarvitasid seal narkootikumi valge hiinlane, kui tal hakkas ühel hetkel paha ning Aleksander kutsus kiirabi. Ta oli pikali maas ja silmad kinni. Tal oli vasakus pluusi taskus telefon Samsung SGH-F480, musta värvi IMEI koodiga 351872020968886, mille oli ostnud 15 augustil 2008 Tele 2 esindusest Tallinna Kaubamajast. Kiirabi tegi süsti ning seejärel toimetas politsei teda Vikerlase 14 asuvasse osakonda. Kohe, kui kiirabi oli süsti ära teinud, vaatas, et kus ta telefon on aga seda enam ei olnud. Arvab, et telefoni varastas tema taskust ära Aleksander. Järgmisel päeval, kui politseist välja sai, läks XXX, kus elab Aleksander. Korteris elab veel Aleksanderi sõber, kes talle ukse lahti tegi. Aleksander veel magas. Küsis Aleksanderi käest, et kus ta telefon on ja kuidas see juhtus, et ta võttis tema telefoni. Aleksander ütles, et pole telefoni võtnud ja midagi ei tea. Seejärel läks minema. Umbes kahe tunni pärast läks tagasi Aleksanderi juurde ja ta ütles, et ei tea ikka tema telefonist midagi. Seejärel läks ta koos sõbraga välja. Kannatanu läks ka koos nendega Sikupilli trammi peatusesse, kust nemad sõitsid ära aga kannatanu jäi sinna. Umbes tunni aja pärast nägi oma teist tuttavat Aleksanderit, kes ütles, et teab, et Aleksander müüs telefoni edasi. Eile 19.08.2008 tuttav Aleksander, kes elab XXXtänaval tunnistas, et varastas temalt mobiiltelefoni, et telefon on keskturul ühes väikeses poes. Samuti ütles, et ta müüs telefoni selle poe omanikule. Järgmise nädala teisipäeval lubas ta talle selle telefoni tagasi anda. Täna 21.08.2008 lubas Aleksander talle näidata telefoni keskturul. Aleksander kusagil ei tööta ja ta ei usu, et ta talle selle telefoni tagasi saab anda. Telefon maksab 6120 krooni. Telefon on ostetud järelmaksuga tema ema GK nimele, ta ema andis selle kannatanule kasutamiseks. (t/l 2- 4) • 19.05.2010 koostatud kannatanu GKi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on ta DK'i ema. Ostis talle järelmaksuga mobiiltelefoni Samsung SGH-F480 imei 351872020968886 maksumusega 6120 krooni, koos SIM kaardiga mis maksis 125 krooni. See telefon varastati 18.08.

1. Deniss helistas vargale ja leppis kohtumise kokku, said siis kolmekesi, tema, Deniss ja Aleksandr, Sikupillis Prismas kokku, kus Aleksandr vabandas ja lubas raha maksta. Teist korda said veel kolmekesi kokku ja siis Aleksandr maksis talle 100 krooni. Kolmas kord said Aleksandriga kahekesi kokku Ülemiste keskuses, kus ta kinkis kannatanule krüsanteemid, aga raha ei maksnud. Seega telefoni vargusega on saanud kahju, 6120 + 125 = 6245 krooni, lahutada saadud 100 krooni, summas 6145 krooni. (t/l 5-6) • 19.05.2010 koostatud hagiavalduse kohaselt soovib kannatanu GK esitada tsiviilhagi seoses mobiiltelefoni Samsung SGH-F480 imei 351872020968886 vargusega summas 6145 krooni. Samsung SGH-F480 imei 351872020968886 garantiikirjast, ettemaksuarvest JM973904 ja Tele2 järelmaksulepingust nähtuvalt oli nimetatud telefon ostetud 15.08.2008 järelmaksuga kogumaksumusega 6120 krooni. Ettemaksuarvest nr 973911 nähtub, et 15.08.2008 GK´ile väljastati liitumistasu maksmisel (125 krooni) sim kaart. (t/l 8-14) • 11.05.2010 koostatud kahtlustatava K.B ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 18.08.2008 kella 22:00 paiku said D , kes on tema tuttav, juhuslikult kokku aadressil Majaka tänav Tallinn Sikupilli 3 trammipeatuses ja läksid postkontori kõrval viiekordse majatrepikotta, kus tarvitasid narkootikume. Mingil hetkel hakkas K.B koju minema, aga tuli korraks tagasi ja nägi, et D lamab põrandal, hakkas näost juba siniseks minema, ja kõrval lebas musta värvi mobiiltelefon Samsung SGH-F
2. Helistas tema mobiiliga kiirabisse ja ootas nurga taga, kuni nad tulid. Mobiiltelefoni võttis endaga kaasa. Tegelikult tahtis järgmisel päeval telefoni tagasi anda, aga siis oli tal nii paha olla. Läks keskturule ja müüs 2500 krooni eest maha. Kahetseb. On käesolevaks ajaks juba andnud D emale 600 krooni ja kavatseb kohe minna tema juurde, et võla küsimus ära lahendada. (t/l 20-22) • Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, millest nähtub, et K.B tulu 2007 aastal oli 0 krooni. (t/l 26) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava K.B süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute DK´i ja GK´i ütlusi, hagiavaldust ja dokumente, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava K.B käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli K.B temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajaks karistatud kohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega ja kolme varguse toimepanemise eest

§ 218

lg 1 järgi arestidega, mistõttu on alust süüdistatava käitumist hinnata varavastaste süütegude toimepanemisel süstemaatilisena, kuivõrd varavastaste süütegude toimepanemine oli muutunud süüdistatava igapäevaseks eluviisiks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 18.08.2008 kella 22:00 paiku, so aasta jooksul, olles toime pannud juba eelnevalt neli vargust, varastas K.B Sikupilli trammipeatuses viiekordses majas asuva postkontori kõrval Majaka tänaval kannatanu DK´i pluusitaskust mobiiltelefoni Samsung SGH-F480 maksumusega 6120 krooni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so

§ 199lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on GK esitanud tsiviilhagi 6120 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud mobiiltelefoni ja sim kaardi maksumust, millest on maha arvatud süüdistatava poolt hüvitatud 100 krooni. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et süüdistatav oli talle tasunud veel 230 krooni ja hüvitamata on 5915 krooni. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva asja varastas K.B, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 5915 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista K.B-lt GK´i kasuks. 4 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus ja tekitatud kahju osalist hüvitamist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, samuti rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, milline oli ilmselgelt toime pandud rahaliste vahendite saamiseks. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistatav asunud tööle, kuid süüdistatav avaldas, et ta ei ole võimeline maksma kannatanule korraga rohkem kui 300 krooni kuus. Seega saab järeldada, et süüdistataval on senini tasumata rahalisi kohustusi. Sellised asjaolud välistavad võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud 18.08.2008. Samas oli süüdistatavat eelnevalt Harju Maakohtu 31.10.2007 otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega 1 kuu ja 10 päeva ning pärast inkrimineeritud kuriteo toimepanemist Harju Maakohtu 07.11.2008 otsusega karistatud

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud, milline karistus on kantud.

Sellele järgnevalt on teda veel kord karistatud vangistusega, milline on jäetud tingimisi kohaldamata. Seega tuleks süüdistatavale mõista liitkaristus kogumis Harju Maakohtu 07.11.2008 otsusega mõistetud karistusega, kuivõrd selle otsuse tegemise aluseks olnud kuriteo ja käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo kohtueelne menetlus pidanuks toimuma ühises menetluses. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises ja tema käitumises esinevad kaks karistust kergendavat asjaolu, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavale tuleb kohtuotsuste kogumis mõista karistus koos Harju Maakohtu 07.11.2008 otsusega mõistetud karistusega, leiab kohus, et arvestades inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest möödunud küllaltki pikka ajavahemikku, siis ei ole selle kuriteo osas avalik menetlushuvi kuigi suur ning olulisim on selles kriminaalasjas kannatanu varaliste huvide tagamine. Pealegi on süüdistatavale viimase kohtuotsusega määratud ka pikaajaline katseaeg kontrollnõuete täitmise kohustusega. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 sätteid kohaldades lugeda kaetuks Harju Maakohtu 07.11.2008 otsusega mõistetud karistusega, lugedes selle kantuks ja jättes selle karistuse suurendamata. Märt Toming kohtunik 5