otsusega mõistetud liitkaristuse: 1( üks ) aasta 6( kuus) kuud, vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
Kohustada L.U katseajal järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
lg.2 p.2,4,7 alusel määrata L.U-le katseajaks järgmised lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. 2. asuda tööle 21 päeva jooksul alates vabanemisest, selle võimatuse korral võtta ennast töötuna arvele Töötukassas. 1
lg.2 alusel hakata L.U katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu L.U karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. L.U mõisteti süüdi Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-09-18653
Liitkaristuseks
Vangistuse algus alates tema kinnipidamisest: 07.09.2009a, karistuse lõpp 07.03.2011.a. Tartu Vangla on esitanud kohtule L.U kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 07.06.2010a, elektroonilise järelevalve alla 07.03.2010a. Tartu Vangla iseloomustuses toetatakse L.U vabastamist enne tähtaega. L.U asub vabanemisel elama koos isa ja vennaga. Omab põhiharidust, õppida rohkem ei soovi. Sissetulek invaliidsuspensioni näol. Hagisid on tema vastu esitatud 68 392 krooni eest+ laen 30 000 krooni. Kinnipeetaval on ka kahe lapse ülalpidamiskohustus. Varasemalt tung alkoholi järele, suutmatus kontrollida alkoholi koguseid ja oma käitumist. Tugev alkoholi liigtarbimise probleem. On lasknud endale alkoholi tarbimise vältimiseks ampulli paigaldada. Alkoholijoobes on pere ja kaaskodanike vastu vägivaldne. Tunnistab enda poolt tehtud vigu. On saanud kuus aastat psühhiaatrilist ravi, ravi puudumisel võib muutuda agressiivseks. Kriminaalkorras seitse korda karistatud, kannab neljas kord reaalset vangistust. Viimase vangistuse ajal on esinenud vangistust reguleerivate õigusaktides loetletud kohustuste rikkumisi. On saanud kolm distsiplinaarkaristust aasta 2010 jooksul. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab tema ennetähtaegset vabastamist. L.U karistusaeg lõpeb 07.03.2011a. Tema vabastamine enne tähtaega on otstarbekas, et oleks võimalik rakendada tema suhtes üheaastast katseaega, mil tema tegevused oleks suurema välise kontrolli all, kui tähtaegselt vabanedes. Kahe eelmise katseaja vältel suutis L.U uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Riskiks on alkoholitarvitamine ja majanduslik toimetulek. Kohus arutas L.U vabastamise küsimust kohtuistungil 25.01.2011.a. L.U soovib enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Elama asuks isa juurde, seal elab ka vanem vend. L.U tunnistab, et isa ja vend tarvitavad alkoholi ja see on ka temale riskiks, kuid ütleb, et teab, et ei tohi grammigi alkoholi tarvitada, muidu vajub nii põhja et enam välja ei saa. Vägivaldne olevat ta ainult alkoholitarvitanuna. L.U sõnul on tal Põlvas oma psühhiaater, kellelt saab rohtusid ja see aitab joomisest välja. Kui ei joo, siis ei 2
lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks L.U temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem üle poole, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. L.U karistus saab kantud 07.märtsil 2011. See tähendab, et tema vabastamata jätmisel praegu ei teki tal enam uut võimalust ennetähtaegseks vabastamiseks ja tema vabanemine saaks toimuda ilma vabanemisjärgse järelevalveta ja kriminaalhoolduseta. L.U on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja kannab neljandat reaalset vangistust. Varem mõistetud tingimuslikud karistused on läbitud karistust täitmisele pööramata. Sellise olukorra juures võib teha järelduse, et tingimuslikult mõistetud karistused on ennast õigustanud ja kriminaalhooldus on omanud positiivset toimet. Seejuures on oluline, et katseajal suutis L.U võtta ette konkreetseid tegevusi alkoholist loobumiseks. Kohus peab põhjendatuks kasutada seda teadaolevat vahendit, mille positiivne toime L.U puhul on kontrollitud, kasutada ka nüüd tema elu korraldamisel ja hoidmisel uute kuritegude toimepanemisest. Kohtuotsusest, kriminaalhooldaja ettekandest ja vangla iseloomustusest nähtub, et L.U on tugev alkoholiprobleem. Kohus leiab, et talle tuleb panna lisakohustuseks, asuda alkoholi võõrutusravile. Ravi puhul tuleks eelistada sellist raviviisi, mis kestaks pikemat aega, näiteks kogu katseaja kestel. L.U on vabaduses lähedased isikud isa ja vend, kes elavad samas eluruumis, kuhu asub elama ka L.U, kuid kohus ei nimeta neid toetava tugivõrgustikuna, kuna tegemist on alkoholilembete isikutega. Iseenesest on õige, et L.U näol on tegemist vägivaldse isikuga, kelle vägivaldsus on avaldunud just lähedaste (elukaaslane, laps) suhtes, ta on olnud ka vägivallaga ähvardaja. Samas on selge, et ka vägivaldsus on alanud alkoholist, mistõttu esmatähtis on L.U puhul alkoholi tarvitamisest hoidumine. Kuna alkoholi tarvitamisest hoidumist on võimalik saavutada allutamisega kriminaalhooldusele ja võõrutusravile, siis tuleb seda võimalust kasutada. Vabanemisel tähtaegselt nende võimaluste kasutamise võimalus puudub. Kohtunik Ülle Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.