S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik: A.A, 37805152254, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta A.A kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 28.02.2011 otsusele nr 19 2376,11,000670 A.A karistamises LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 160 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 28.02.2011 otsus nr 2376,11,000670 A.A karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 160 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 02.02.2011 kell 02.25 Tallinn-Narva tee 15,8 kilomeetril juhtis mootorsõidukit Opel Corsa registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,37 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et määratud karistus on liiga karm ja seda seoses juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Puuduvad varasemad õigusrikkumised liikluses. Rahatrahvi määramine üle keskmise määra on liiga koormav ning juhtimisõiguse äravõtmine võib viia töökoha kaotuseni ja sellega võetakse ära ka võimalus tasuda rahatrahv. Elab Xxx ja töötab Tallinnas, laps käib samuti Tallinnas lasteaias. On üksikema ja kasvatab kolmeaastast last üksinda. Tööl käib vahetustega ja ei saa loota ühistranspordile. Arvestades sellega, et sõiduki juhtimise õigus on eluliselt hädavajalik, siis palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, millega võeti ära juhtimise õigus 3 kuuks. Samuti palutakse kergendada rahalist karistust ja võimaldada selle tasumist ositi. Leiab, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud kergendavate asjaoludega, so puhtsüdamliku kahetsusega, karistuste puudumisega, samuti rikkumise asjaolude ja raskusega ning esitatud põhjendusega. Leiab, et kaebuse esitaja korrale kutsumiseks ning edaspidi seaduskuulekale käitumisele sundimiseks ei ole esmakordse rikkumise korral vajadust kohaldada üle keskmise rahatrahvi ja lisakaristust. Määratud rahatrahv on piisavalt karm, et ta saaks aru toimepandud teo ohtlikkusest ja käituks edaspidi liikluses seaduskuulekalt. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et ta kahetseb süüd, see oli esimene, jääb ka viimaseks rikkumiseks. Oli ühisüritusel töökaaslastega, tarvitas veini, jõi 3 pokaali. Oli kokku lepitud, et sõber tuleb talle järele. Helistas, kuid telefoni ei võetud vastu. Joomisest oli 1 tund möödas ja tundis ennast kainena. Eeldas, et alkohol oli välja läinud, suhteliselt kerge jook. Oli öö ja liiklust ei ole ning kedagi ohtu ei sea. Laps oli lapsehoidjaga ning hoidja oli vaja ära lasta. On varem alkoholi tarvitanud. Soovib, et jäetaks alles juhtimisõigus, ei saa selleta tööl käia. Rahatrahv on ka kõrge ja koormav, sooviks, et saaks maksta osadena. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu kui rahatrahvi tasumise tähtaega pikendataks, lisakaristuse osas jätab kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohtu otsustada. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. 2 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 160 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavana ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammääras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,37 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,32 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on mõningal määral alla sätestatud rikkumise keskmise määra. Esitatud kaebuses on vaidlustatud nii põhi- kui ka lisakaristust ja asutud seisukohale, et põhikaristus on kaebuse esitanud isikule liialt koormav ja range ning lisakaristuse kohaldamine põhjendamatu, kuivõrd ei ole arvestatud kergendavaid asjaolusid, so kahetsust, samuti varasemate karistuste puudumist, rikkumise asjaolusid, raskust ning põhjendusi. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et kaebuses viidatud kahetsus on tekkinud alles pärast väärteoprotokolli koostamist ning väärteoprotokolli koostamisel on menetlusalune isik põhjendanud miks ta väärteo toime pani. Kahetsuseavaldus on esitatud alles kaks päeva hiljem esitatud vastulauses. Seejuures nähtub kohtuvälise menetleja otsusest, et otsuse koostaja on kahetsusega arvestanud. Mis puudutab väidet, et otsuse koostaja ei ole arvestanud sellega, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad karistused, siis leiab kohus, et vaidlustatud otsuses on seda arvestatud, samuti on arvestatud seda, et menetlusalusel isikul on väidetavalt sõiduki juhtimise õigus vajalik, kuivõrd lisakaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule vastu tulnud ka selles osas, et määras trahvi tasumise ositi seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja lähedase tähtajaga. Seetõttu leiab kohus, et kaebuses esitatud etteheited kohtuvälise menetleja otsusele erinevate asjaoludega arvestamata jätmise osas on alusetud. Mis puudutab põhikaristuse määra ja kaebuses esitatud etteheidet, et põhikaristus on liialt suur ning ei ole arvestatud süü suurusega, siis leiab kohus, et ka taoline etteheide on põhjendamatu. LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo puhul määratakse karistuseks rahatrahv kuni 100 päevamäära ja LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse juhti juhul, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus kuni 0,24 milligrammi õhu liitri kohta. Seega juhul, kui alkoholisisaldus on sätestatud piirmäära ülemmääras, tuleb ka karistus vastavalt süü suurusele määrata ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, so 100 trahviühiku lähedasena. Kaebuse esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära ületamine 0,32 mg/l, mistõttu ei saa süü suurust arvestades määrata karistust alla 100 trahviühiku, vaid tuleb määrata oluliselt rangem karistus. Kohus leiab, et rahatrahv 160 trahviühiku ulatuses on täiesti vastav kaebuse esitanud isiku süü suurusele ning igasugune alus määratud põhikaristuse kergendamiseks puudub ning arvestades väärteo toimepanemisel menetlusaluse isiku poolt alkoholipiirmäära ületamise määra, sellest tulenevat mootorsõidukijuhist liikleja suurt ohtlikkust nii väärteo toimepanija enese kui ka teiste liiklejate suhtes, on põhikaristus võrdeline menetlusaluse isiku süü suurusega. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. 3 Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine võib tingida töökoha kaotuse. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ja senise töö iseloom, samuti vahemaad elukoha ja töökoha vahel ning lapse lasteaeda viimise kohustus ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule olid töö iseloom ja juhtimisõiguse vajalikkus teada ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitaja väidetest kohtuistungil ilmnes, et kaebuse esitaja tarvitas alkoholi ja tund hiljem pidas end juba kaineks ning otsustas olukorra muutudes asuda sõidukit juhtima, veendumata selles, kas ta on seisundis, mis lubab mootorsõidukit juhtida. Kaebuse esitaja teatas kohtule ka seda, et see ei olnud talle esimene kord alkoholi tarvitada. Seega ei ole kaebuse esitajale alkoholi tarvitamine võõras ja alkoholi mõju organismile ei tohiks olla kaebuse esitanud isikule ootamatu ja üllatuslik. Sellele vaatamata pidas kaebuse esitanud isik vajalikuks nii alkoholi tarvitamist kui ka mootorsõiduki juhtimist selle järgselt. Taolise valiku tegemine saab olla vaid tahtlik ja teadlik käitumine. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik on teadlikult liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Kaebuse esitanud isiku ohtlik käitumine näitab isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks edasise elu korraldamisel endisel viisil, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja isikutesse, kelle heaolu tema enese käitumisest sõltub. Kaebuse esitanud isiku väidetest selle kohta, et oli öö ja liiklus hõre ning ta saab ettevaatlikult sõites koju minna, saab järeldada, et kaebuse esitanud isik oli täiesti teadlik sellest, et ta asub sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Selliseid põhjendusi aga ei ole võimalik karistuse kergendamise alusena arvestada. Kaebuse esitanud isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhtimisele asumine oli kaebuse esitanud isiku jaoks teo toimepanemise hetkel olulisim ja ainus õigeks loetud käitumisakt. Õige ja hoolsa suhtumise korral saanuks kaebuse esitaja valida kahe käitumisviisi vahel, so kas jätta alkohol tarvitamata ja sõidukit juhtides ohutult koju sõita või tarvitada alkoholi ja valida kojujõudmiseks transpordivahend, mille juhtimises kaebuse esitanud isik ise ei osale. Seejuures ei eelda sellise transpordivahendi valik ainult seda, et kojujõudmiseks kasutatakse varem kokkulepitud viisi ja selle äralangemise korral oleks ainsaks lahenduseks väärteo toimepanemine. Teadupärast viibis kaebuse esitanud isik asustatud piirkonnas, kus liigub ka tasulist teenust osutavaid transpordivahendeid. Kaebuse esitanud isik kumbagi sellist käitumisviisi ei valinud, vaid valis teadlikult ainsa ebaõige viisi. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku suhtes kohaldatud lisakaristuse määr, arvestades lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra ja varasemate karistuste puudumist, on kooskõlas kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud süü suuruse ja kaebuse esitanud isiku isikuga ning alus vaidlustatud otsuse lisakaristuse osas tühistamiseks puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.