4-10-3891/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.veebruar 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-3891 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Kohtuasi Z.E (isikukood XXX, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht XXX, töökoht I S ) väärteoasi LS § 7415 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Põhja PP Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 07.10.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,013641 Asja läbivaatamise kuupäev 14.veebruar 2011.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja kaitsja Z.E kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo, esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta Põhja PP Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 07.10.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,013641 muutmata ning Z.E kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Marilin Vaarik koostas 16.09.2010.a. Z.E-le väärteoprotokolli AB 1182205 selle kohta, et tema 16.09.2010.a. kell 16.17 juhtis Harjumaal Tallinnas Tammsaare tee ja Rahumäe tee ristmikul Järvevana tee suunas sõidukit Honda FR-V, reg. nr. XXXning alustas ristmiku ületamist foori keelava tulega. Kirjeldatud 15 tegevusega rikkus Z.E LE § 168 nõudeid; väärteo kvalifikatsioon LS § 74 lg

1. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Helen Kommussar karistas Z.E 07.10.2010.a. väärteoasjas nr. 2302,10,013641 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse LS § 7415 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o. 900 krooni. Z.E esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada otsus ning lõpetada menetlus tema suhtes V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja märgib, et menetleja asutus ei suutnud kohtuvälises menetluses esitada mingisuguseid fakte või andmeid, mis puudutavad kaebajale esitatavat süütegu ja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja süüd. Menetleja rikkus V™S § 32, kogudes tõendeid operatiivsete-jälitustoimingute teel. Selliseks jälitustoiminguks on varjatud jälgimise protokoll KrMS § 115 korras. Selle protokolliga on vormistatud informatsioon, mis on saadud varjatud jälgimise teel koos filmimisega. Seega on kombineeritud järelevalve 16.09.2010.a. protokoll lubamatuks tõendiks. Ka ei ole tunnistaja TKhoiatatud tagajärgedest seadusliku aluseta ütlustest keeldumise eest ja teadvalt valeütluste andmise eest. Z.E jäi kohtus oma kaebuse juurde ning andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt rikkumist ta toime ei pannud. 16.septembri kella 16 paiku sõitis mööda Tammsaare teed Järvevana tee poole. Ristmiku ületas esimeses reas. Vilkuvat rohelist tuld nägi vahetult enne ristmikku, sõitis kolonnis koos teiste autodega. Roheline tuli vilkus 1 kord. Ristmikul olles oli kollane tuli ja lõpetades ristmiku ületamist - oli punane. Peatumise puhul oleks jäänud ta seisma keset ristmikku. Tema taga oli veel vist hall Opel. Taotleb otsuse tühistamist, kuna politseiautos ei tutvustatud talle videojälgimise protokolli ja et teostati varjatud jälgimist, mis on väärteomenetluse puhul keelatud. Videosalvestist vaadates kaebaja täpsustas, et võimalik, et videolt nähtav punane sõiduk on tema oma, videol auto numbrit näha ei ole. Sellelt videolt ei ole näha, kui kaugel tema oli ristmikust, kui kollane tuli hakkas põlema. See video ongi tehtud sellise nurga alt inimeste petmiseks. Tähtis on see, et auto ei ole suuteline nii väikse ajaga peatuma. Jääb oma seisukoha juurde, et ta ületas ristmiku rohelise vilkuva tulega. Juhib tähelepanu sellele, et foorid pole risti ristmikuga, vaid on diagonaalis. Arvab, et oli ristmikust 10 m kaugusel, kui nägi vilkuvat rohelist tuld. Kinnitab, et kollase tule ajal oli ülekäigurajal, stoppjoone jäänus oli ületatud. Nõustub, et kui enne stoppjooneni jõudmist oli fooris kollane tuli, siis ei ole võimalik stoppjoont ületada vilkuva rohelise tulega. Kohtus tunnistajana ütlusi andnud Toomas Korenev selgitas, et kaebajat ta näinud ei ole. Liiklusjärelevalve teostamisest Tammsaare tee ja Rahumäe tee ristmikul mäletab, et oli vist koos NT, kes andis ette, tema oli kõrval. Kaamera käis, eesolevad kolleegid peatasid sõidukeid. Istus koos paarimehega Lukoili parklas muru peal ristmikust umbes 30-40 m kaugusel, kus on foori hästi näha ja ka peatajaid, kes olid ristmikust umbes 100-150 m kaugusel, K-Rauta sissesõidu juures. Kasutasid raadiosaatjat, mille kaudu edastasid sõiduki, värvi, rea ja kui jõuab märgata, siis ka auto numbri. Sõidukid olid hästi jälgitavad. Kaameraga tegeles Neeme, tema sättis kaamera paika ja see oli koguaeg paigal. Kaamera oli statiivil väljas muru peal. Seal on suur plakat, olid selle juures. Olid vormiriietes. Tammsaare tee poolt tulles oli nende jalgu kindlasti näha, plakat võis ette jääda. Päike oli väljas. Et päike kaamerasse ei jääks, oli vaja varju. Tegid kombineeritud liiklusjärelevalvet tuginedes Politsei- ja piirivalveseadusele ja liiklusjärelevalve teostamise korrale. Kinnitab, et õiguste ja kohustuste tutvustamise kohal ei ole tema allkirja, kuid õigused ja kohustused on selged. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja arvates on kaebus alusetu. Toimingud viidi läbi lähtudes VV 20.02.2001.a. määrusest nr 67, lähtuti selle määruse §-dest 22 ja 29 lg
2. See on haldusmenetlustoiming. Mis puudutab tunnistajat, siis kohus lähtub kohtus antud ütlustest, tõendina arvestatakse kohtus antud ütlusi. Mis puudutab kombineeritud liiklusjärelevalve protokolliga tutvumist, siis kaebaja ise ütles, et ta käis 15 päeva jooksul materjalidega tutvumas. Tõendatud on rikkumine videosalvestise, kombineeritud liiklusjärelevalve protokolli ja tunnistaja ütlustega. Videosalvestist vaadates menetleja esindaja kinnitas, et stoppjoone jäänused on videol näha liiklusmärgi nr 423 juures. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku selgitused, tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Z.E-le ette seda, et juhtides mootorsõidukit, alustas ristmiku ületamist foori keelava tulega, millega rikkus liikluseeskirja §-s 168 sätestatud kohustust. Liikluseeskirja § 168 järgi tuleb foori keelava märguande korral peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Kabaja väitis, et ristmiku ületas esimeses reas vilkuva rohelise tulega, mida nägi vahetult enne ristmikku. Roheline tuli vilkus 1 kord. Ristmikul olles oli kollane tuli ja lõpetades ristmiku ületamist - oli punane. Peatumise puhul oleks jäänud ta seisma keset ristmikku. Kõrvutades Z.E ütlusi, mille kohaselt ta ületas ristmiku vilkuva rohelise tulega, rikkumise videosalvestusega, mida menetlusosalised vaatasid ühiselt 14.02.2011.a toimunud kohtuistungil, avaldades selle kohta arvamusi ning mille kohus võttis asja materjalide juurde, leiab kohus, et Z.E ütlusi väärteo mittetoimepanemise kohta ei saa pidada usaldusväärseks ning need on antud kantuna soovist vabaneda vastutusest. Videosalvestusest nähtub selgelt, et kui kaebaja punast värvi esimeses reas liikuv auto on stoppjoone juures, siis on fooris kollane tuli. Enne sõiduki ilmumist kaamera vaatevälja on näha fooris kollane tuli. Punane süttib siis, kui kaebaja auto on ülekäigurajal. Kaebuse esitaja nähtuvalt videosalvestusest jätkas liikumist sujuvalt, vähendamata kiirust ega üritanud peatuda. Seega on tõendamist leidnud, et kaebaja alustas ristmiku ületamist foori keelava tulega. Ka kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil salvestist vaadates, et kui enne stoppjooneni jõudmist oli fooris kollane tuli, siis ei ole võimalik stoppjoont ületada vilkuva rohelise tulega. Sellest tulenevalt saab järeldada, et kuivõrd isik sõitis kollase tule süttides edasi ning olles sõidukijuhina teadlik sellest, et vastavalt LE lisa 1 punktis 1 märgitule „keelab kollane tuli liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata“, siis foori tule muutumisel jättis ta vastavalt reageerimata. Kuna kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduk ei olnud kollase tule süttides ei ristmikul ega ülekäigurajal, vaid foori ees, siis ei mahu kaebuse esitaja käitumine ühegi eelmärgitud olukorra alla. Ka ei nähtu salvestiselt, et kaebuse esitanud isiku poolt juhitud sõiduki peatamine stoppjoone ees oleks kedagi ohustanud, kuivõrd tema poolt juhitud sõiduki taga samas reas ei olnud kedagi vahetult tulemas. Kohus asub seisukohale, et kollase tule süttides enne ristmikku peatumine ei saa üldjuhul olla ohtlik ei kaebuse esitanud isikule ega teistele liiklejatele, sest samas suunas sõitvatele mootorsõiduki juhtidele peaks kollane foorituli olema nähtav samuti kollasena ja sama tähendusega, mis kaebuse esitajale ja ka nemad peaksid peatuma, et vältida keelava foori tulega ristmikule sõitmist. 3 Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et tegemist on ebakorrektse videosalvestusega, kuna sellelt videolt ei ole näha, kui kaugel tema oli ristmikust, kui kollane tuli hakkas põlema ja see video ongi tehtud sellise nurga alt inimeste petmiseks. Videosalvestuselt nähtub selgelt fooritulede põlemise tsükkel ning sõiduauto liikumine ristmikule ja selle ületamine. Nimetatud salvestuselt nähtub väärteo toimepanemise koht ning see, et kaebuse esitaja ei täitnud LE § 168 tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb foori keelava märguande korral peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Videosalvestiselt nähtu on korrektselt kajastatud 16.09.2010.a kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokollis. Järjekorra numbri 22 alt nähtuvalt ületas kell 16.17 punane Honda reg. märgiga. XXX
3. rajal kollase tulega ristmiku. Nimetatud protokolli kantud andmete usaldusväärsust tõendab ka kanne nr 23, mille kohaselt samal ajal ületas
4. rajal hall Opel kollase tulega ristmiku. Ka kaebaja kinnitas kohtus, et peale tema poolt juhitud sõidukit ületas ristmiku veel hall Opel. Seega on kohus kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Z.E poolt toime pandud väärtegu on tõendatud. Põhjendatuks ei saa lugeda kaebaja väiteid kohtuvälise menetleja poolt läbi viidud jälitustegevusest. Asjaolu, et kohtuväline menetleja fikseeris ette heidetava rikkumise seda videoseadme abil salvestades, ei saa lugeda KrMS § 115 ette nähtud, V™S § 32 kohaselt väärteomenetluses lubamatuks jälitustoiminguks s.o. varjatud jälgimiseks. Väärteo toimepanija peab arvestama võimalusega, et tema tegevus võidakse pealtnägijate poolt tehnika abil salvestada ja hiljem teistele isikutele teatavaks teha. Asjaolu, et kohtuväline menetlejal ei olnud koheselt teo toimepanemise ajal esitada videosalvestist, ei muuda kohtuvälise menetleja tegevust jälitustegevuseks. Muul ajal ei ole kohtuväline menetleja Z.E liikumist ja tegevust jälginud ega Z.E põhiseaduslikke õigusi kuidagi riivanud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et liiklusjärelevalve teostamine, mille käigus ka salvestati järelevalve käigus menetlejale teatavaks saanud info, on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a. määrusega nr 67 kehtestatud liiklusjärelevalve teostamise korraga (edaspidi Kord) Korra § 22 kohaselt võidakse liiklusalase õiguserikkumise fikseerimiseks kasutada fotoaparaati, filmi- või videokaamerat kas iseseisvalt või koos teiste tehniliste vahenditega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Korra §-s 29 on loetletud liiklusjärelevalve teostamise meetodid, mille järgi võib liiklusjärelevalvet teostada: 1) avalikult, politseivärvides alarmsõidukiga; 2) varjatult, eritunnusteta sõidukiga; 3) teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga; 4) kombineeritult, kasutades punktides 1–3 nimetatud meetodeid. Õiguse kasutada foto- ja videosalvestusvahendeid liiklusjärelevalve teostamisel annab ka liiklusseaduse § 46 lg
5. Seega oli Z.E rikkumise jäädvustamine politseiametnike poolt täiesti seaduslik ning selle tegemiseks ei olnud vaja ka kohtu luba. Z.E poolt süüline käitumine liiklusnõuete LE § 168 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7415 lg 1 järgi, kui mootorsõiduki või trammijuhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine. LS § 7415 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest, kuivõrd vastasel juhul, kui juht ei suuda tajuda valgusfoori tule värve ja nende tähendust, on ta teistele liiklejatele ohtlik ja selline liikleja tuleks liiklusest kõrvaldada. Kohtuväline menetleja on väärteoasja uurinud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kohtuväline menetleja on läbi viinud kõik vajalikud toimingud. Mis puudutab kaebaja väidet, et kohtuvälises 4 menetluses ei hoiatatud tunnistajat vastavalt KarS § 318 ja § 320, siis kohtumenetluses nimetatud puudujääk likvideeriti ja otsuse tegemisel võtab kohus arvesse vaid tunnistaja poolt kohtus antud ütlusi, mistõttu kaebaja pool viidatud menetlusnormi rikkumine ei too automaatselt endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Liiklusseaduse § 7415 lg 1 sanktsioon näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Z.E-le määrati karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut. Kuna kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist ning kaebuse esitajat karistati oluliselt alla keskmise sanktsiooni määra, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Aulike Salo Kohtunik 5