1-10-110/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01 aprill 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-110 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 29 märts 2010, Tallinn Kriminaalasi L.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 07 jaanuari 2010 aasta otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav L.J Prokurör Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Süüdistatav L.J, ik: XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 4 päeva, kinni peetud 05 jaanuar 2010 Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 07 jaanuari 2010 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-10-110 L.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: L.J süüdistatakse KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles isikuks, keda on varem karistatud süstemaatilise varguse eest, 31.12.2009 kella 16:20 paiku Tallinnas XXXXXXX X asuvas T. AS-ile kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupa kogumaksumusega 2147 krooni, pani esemed endale ümber, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt; samuti tema isikuna, keda on varem karistatud süstemaatilise varguse eest, 02.01.2010 kella 21:55 paiku Tallinnas XXXXXX X asuvas R. AS-ile kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupa kogumaksumusega 757.90 krooni, pani kauba oma seljakotti ja pudelid teksatagi põuetaskusse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt; Samuti tema isikuna, keda on varem karistatud süstemaatilise varguse eest, 05.01.2010 kella 09:45 paiku Tallinnas XXXX XXXXXX X/X asuvas T. AS-ile kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupa kogumaksumusega 377.50 krooni, pani kauba oma jope sisetaskusse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. HARJU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas L.J süüdi KarS 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja mõistis karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 31.12.2009.a. kuni 01.01.2010.a. ja 02.01.2010.a. kuni 03.01.2010.a., s.o. 4 (neli) päeva vangistust, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks luges 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges 05.01.2010.a. APELLATSIOON: Esitatud apellatsioonides süüdistatav räägib oma elust, et tal ei ole õiget kodu ja teeb etteheiteid nii kohtunikele kui politseile üleelatu ja mõistetud liialt rangete karistuste ning temasse üleoleva suhtumise pärast. Annab ülevaate päevadest mil kuritegusid toime pani ja oma kartusest, et teda ei võetagi vahi alla ega panda vangi. Tal oli tervis halb. Leiab, et talle on mõistetud utoopiliselt range karistus, 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Palub ringkonnakohtul teha uus otsus ja vähendada mõistetud karistust 1 aasta võrra. Lubab et ei tarvita enam alkoholi ega varasta enam. Usub, et 6 kuud on õiglane karistus, ta saaks vabanedes asuda elama Lootuse külla ja osaleda võõrutusprogrammis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni. Kaitsja toetas apellatsiooni ja palus 1 aasta võrra karistust kergendada. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus põhjendatud ja seaduslik ning apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Apellatsioonis esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kriminaalkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus L.J-ile mõistetud karistuse osas on seaduslik ja põhjendatud ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Maakohus on piisava selguse ja jälgitavusega põhjendanud miks ta jõudis veendumusele, et L.J-ile tuleb mõista vaid reaalne vangistus ja seda mitte sanktsiooni alammäära lähedases tähtajas. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludest, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega, karistust raskendavaid asjaolusid pole maakohus tuvastanud ega nendega ka arvestanud. L.J enda apellatsioonis ei ole viidanud ühelegi KarS § 57 ettenähtud karistust kergendavale asjaolule, milline oleks jäänud maakohtu poolt tähelepanuta. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Maakohus arvestas, et süüdistatav pani toime kolm varavastast kuritegu, mis jäid temast olenematutel põhjustel katsestaadiumisse. Samuti on karistuse mõistmisel kohus kohustatud arvestama ka süüdlase isikuga kuna kohus peab kaaluma milline karistus mõjutaks süüdlast edaspidi käituma seaduskuulekalt. Selles osas on kohus seaduslikult tuvastanud, et L.J on eluviisiks valinud kuritegude toimepanemise. Kohus jõudis sellisele järeldusele toetudes faktile, et L.J on korduvalt kuritegusid toimepannud isik ning vabanedes karistuse kandmisest 23 detsembril 2009 pani ta uue kuriteo toime juba 31 detsembril 2009, seega vaid mõne päeva möödudes. Vabanedes 01 jaanuaril 2010 pani ta juba järgmisel päeval, so 02 jaanuaril toime uue varguse katse. Jällegi L.J vabastati järgmisel päeval, so 03 jaanuaril ning 05 jaanuaril 2010 aastal tabati ta juba uue kuriteo toimepanemiselt. Kohtukolleegium leiab, et selline järjepidev kuritegude toimepanemine annab aluse talle mõista karistuseks vangistuse tähtajas, mis jääb sanktsiooni keskmise ja miinimummäära vahele, mitte aga seaduses ettenähtud miinimumkaristusele ligilähedases tähtajas nagu on taotlenud süüdistatav. Taotletud mõne kuulise vangistuse mõistmine, ei vastaks L.J poolt toimepandu süü suurusele ega ka tema isikule, st. ei oleks seadusega kooskõlas olev karistus. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud 1 aasta ja 8 kuulise vangistuse lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad ja maakohtu vastavat järeldust ei kummuta ka L.J apellatsioonis kajastatu. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Antud juhul sellised asjaolud ei ole tuvastatavad. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 07 jaanuari 2010 aasta otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER