Toimik nr 1-09-16539 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.juulil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-16539 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Prokurör Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.O tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.07.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu M.O, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta M.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.Oingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. M.O on viimati süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.10.2009 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2, § 266 lg 2 p 1, § 201 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 02.11.2009 ja lõpp 02.09.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.05.2010. Kinnipidamisasutusest M.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav Viru Vanglas ei ole osalenud sostiaalprogrammides ega ole hõivatud muude tegevustega. Murru Vanglas viibimise ajal töötas vähest aega köögitöölisena, kuid töö katkes seoses ületoomisega Viru Vanglasse. 1
(3)Kinnipeetav avaldas soovi asuda elama oma ema A T juurde aadressile xxx, kuid kinnipeetava ema sellega nõustu ja ei pea võimalikuks, et poeg peale vabanemist tema juurde elama asub. Enne vangistust kinnipeetaval kindel eluase puudus, ta elas erinevates üürikorterites tuttavate juures. Rahvastikuregistri andmebaasis oleva aadressi xxx linn kohta teatas kinnipeetav, et korter kuulub isa V K ja on üürile antud. Kinnipeetav on lõpetanud Rakvere Vene Keskkooli ning on töötanud erinevatel töökohtadel ametlikult: xxx, xxx, on teinud üldehitustöid, töötanud ka xxx ning olnud aastaid kaugsõiduautojuht. Samuti töötas mõnda aega vagunisaatjana xxx Enne vangistust puudus ametlik sissetulek. Ametlikku töökohta vabanemisel ei ole. Karistusregistri andmetel on teda üle 10 korra kriminaalkorras karistatud ja üle 60 korra väärteokorras karistatud. Kriminaalhooldusel olles sooritas uue kuriteo. Täitise andmetel on isikul võlgasid üle 164000. Ema sõnul tarvitas poeg vabaduses pidevalt alkoholi ja nõudis sageli raha, eitavat vastust saades võis muutuda agressiivseks. Isik tunnistab, et alkohol mõjutas tugevasti ta igapäevaelu, samuti on olnud tõsiseid korrarikkumisi alkoholi kuritarvitamise tõttu ja enamus probleeme on seotud alkoholiga liialdamisega. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, arvestades, et kinnipeetav ei ole hoolimata korduvatele vanglakaristustele õppust võtnud, vaid on järjepidevalt jätkanud kuritegelikku eluviisi. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. M.O puudub vabaduses elukoht ja toetav lähivõrgustik. Karistusregistri andmetel on üle 10 korra kriminaalkorras karistatud ja üle 60 korra väärteokorras karistatud. Kriminaalhooldusel olles on sooritanud uue kuriteo. Vangistuses on kehtiv distsiplinaarkaristus. Kuna lähtudes ettekandes toodud andmetest pole alust arvata, et isik tahab ja suudab vabaduses seaduskuulekalt toime tulla, poleks M.O ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Vangistuses oleksid vajalikud regulaarsed vestlused psühholoogiga, sotsiaaltöötajaga, kaplaniga. Vajalik oleks lahendada elukoha küsimus. M.O taotleb ennetähtaegset vabastamist. Tal kindlat elukohta ei ole, kuigi üürikorteri saamine ei pea olema raske. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isik on varem kriminaalkorras 13 korda karistatud, nendest 10 korral reaalse vangistusega ja 3 korral tingimuslikult. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kellel on väljakujunenud kriminaalse mustriga käitumine. Tal ei ole kindlat elukohta, mille tõttu kriminaalhoolduse teostamine pole võimalik. Tema karistatusest nähtub, et ta paneb toime süsteemselt vargusi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et M.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamusega. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.O isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 13 korda kriminaalkorras karistatud nendest 10 korral reaalse vangistusega. Enamus süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod on varavastased, muuhulgas on ka toime pannud esimese astme kuriteo (röövimise). Isikut on varem korra tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ja 3 korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. M.O kannab käesoleval momendil 10-kuulist vangistust varguse, omastamise ja omavolilise sissetungi eest. 2
(3)Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-20) on näha, et M.O on 63 korral väärteokorras karistatud, nendest 41 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused M.O puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud ühte distsiplinaarkaristust, mis on hetkel kehtiv. 18.12.2009 karistati noomitusega enda juures tema varade hulka mitte kuulunud esemete hoidmise eest. Vangistatu õiguspärane käitumine on ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus.( Riigikohtu lahend 3-1-1-96-06, p 8.1). Vangistuse jooksul kinnipeetav sotsiaalprogrammidest osa võtnud ei ole. Isikul isikuttõendavad dokumendid puuduvad, ID kaart kehtis kuni 26.06.2010. Vabanedes ei ole M.O kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Vabanedes puudub M.O ka kindel elukoht, kuna kinnipeetava ema ei ole nõus, et poeg tema juures elaks. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades M.O poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töö- ja elukoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta M.O-le piisavalt mõju. Maksmata rahalised nõuded ja alkoholi tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu M.O temale Viru Maakohtu 19.10.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)