Obsah (7)

§ 266§ 263§ 87§ 215§ 64§ 74§ 75

Kriminaalasi nr . 1 – 10-8709 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 06.

§ 266

lg.2 p.3 ja § 215 lg.2 p.2-§ 25 lg.2 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: S.R (isikukood xxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, põhiharidus, töökoht või õppeasutus- teeb juhutöid, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 28.02.2008 tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 263

p.1 alusel ja karistatud 6 kuu vangistusega, mille kandmisest vabastati ja kohaldati

§ 87

lg.1 p.2 alusel alaealise mõjutusvahendit- allutatud käitumiskontrollile 6 kuuks; väärteokorras kehtivaid karistusi ei oma. Tõkend: elukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Margit Luga; Kaitsja : vandeadvokaat Aivar Hint Kohtuistungi toimumise aeg 06. august 2010. a Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg. 1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada S.R

§ 266lg.2 p.3 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

1 Süüdi tunnistada S.R

§ 215

lg.2 p.2, § 25 lg.2 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg.1, lg.3 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes kokku liitkaristuseks S.R-ile 4 (neli) kuud vangistust. Kohaldada

§ 74

lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui S.R 18 - ( kaheksateist ) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata S.R katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja S.R-ilt sundraha 3300 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber

1. Sundraha summas 3225 krooni jääb riigi kanda. Määrata kaitsja tasu õigusabi eest kohtumenetluses 1024.80 krooni ja mõista S.R-ilt välja tasu ja kulud kaitsja õigusabi kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku 780 krooni. Menetluskulu (õigusabi tasu ja kulu) summas 1568.80 krooni jääb riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
2. Pikendada menetluskulude tasumise tähtaega 10 kuu võrra ja määrata, et menetluskulud summas 4080 krooni peavad olema tasutud 01.juuniks 2011.a. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud määratud tähtpäevaks, s.o. 01.juuniks 2011, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 2 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on saabunud kohtusse menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. Prokurör palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. Kaks kaasüüdlast on saadetud alaealiste komisjoni. S.R kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi ja on kokkuleppega nõus. Autot püüdsid nad käivitada- tõid bensiini sisse, võtmed olid autos. Tahtsid teada, kas auto läheb käima. Umbes pool tundi proovisid, kuid auto häält ei teinud. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. S.R-i sõnul teeb ta töid, mida kohapeal õnnestub leida. Teenib umbes 1000 krooni kuus. Isa elab Soomes ja ta on Puurmanis üksi. Süüdistatava S.R kaitsja vandeadvokaat Aivar Hint kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, see on põhjalikult läbi arutatud. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. Kaitsja taotleb menetluskulude jätmist KrMS § 180 lg.3 alusel osaliselt riigi kanda ja määrata KrMS § 423 ja § 424 alusel menetluskulude maksmine ositi 10 kuu jooksul. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et S.R tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema koos alaealise Karl Kink`ga
4. 2010 kl.
5. 00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkinnistul valdaja xxxxxxxxxxxxxxxx tahte vastaselt tungis ukses oleva avause ja siseukse lahtimurdmise teel talumajja, kust võttis ära xxxxxxxxxxxxxxx kuuluva arvuti Pentium - 33 maksumusega 300.krooni; Seega , pani toime

§ 266lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo; Peale selle tema 13.

1. 2010 ajavahemikul kl.
2. 00 -
3. 00 koos alaealise Karl Kink`ga ja lapseealise Danel Kais´iga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkinnistu õuel püüdis omavoliliselt kasutada võõrast vallasasja - xxxxxxxxxxxx´le kuuluvat sõiduautot GAZ - 24 reg nr 353 APJ, kusjuures kuritegu jäi lõpule viimata seoses sõiduauto mittekäivitumisega; seega pani toime

§ 215lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu xxxxxxxxxxxxxx on arvuti tagasi saanud ega soovi varalise kahju nõuet esitada. Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises:

§ 266

lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.R-ile 2 ( kaks ) kuud vangistust. .

§ 215

lg 2 p 2 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust.

§ 64

lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel , mõistes kokku karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata , kui S.R 18 ( kaheksateist ) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : 3 1 .

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maakond; 2 .ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

1. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ;
2. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab isikule ja selle teo asjaoludele. Rahalise karistuse määramine olukorras, kus isikul puudub arvestatav sissetulek ja selle saamise võimalus, on põhjendamatu. Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja hilisemalt muudetud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 250 krooni 2.tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 400 krooni. Tasu kokku 650 krooni. Lisandub käibemaks 130 krooni, tasu kokku 780 krooni. Sõidukulu: 244.80 krooni+ käibemaks 40.80 krooni, kokku 244.80 krooni. Kõik kokku (780+244.80=)1024.80 krooni. Toimikus on olemas riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl.82-84), millega on hüvitatud tasu ja kulud 1324 krooni menetlustoimingul osalemise eest. Kohus leiab, et tasu õigusabi eest kohtuistungil 1024.80 krooni tuleb määrata. Kokku taotletud tasu ja kulusid 2348.80 krooni. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Kaitsja taotlus jätta osa menetluskulusid KrMS § 180 lg.3 alusel riigi kanda, kuna nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, on põhjendatud. Süüdimõistetu sissetulek on sedavõrd väike ja tal puudub vara, et see ei võimalda menetluskulude summas 8873.80 (sundraha 6525+kaitsjatasu 2348.80 krooni) krooni tasumist mõistliku tähtaja (näiteks ühe aasta) jooksul, ammugi mitte 1 kuu jooksul nagu näeb ette KrMS 417 sätestatu. Seetõttu kohus mõistab süüdistatavalt välja tasu õigusabi eest ja kulud osas, mis moodustab sisulise õigusabi kulu ja tasu ja kulud, mis tulenevad sellest, et kaitsjal tuleb sõita õigusabi osutamise kohta pikka aega ja sellega kaasnevad sõidukulud ja ajakulu, jätab kohus riigi kanda. Väljamõistmisele seega 780 krooni ja riigi kanda 1568.80 krooni. Sundrahast mõistab kohus välja umbes poole, s.o. 3300 krooni ja 3225 krooni jääb riigi kanda. KrMS § 423 ja § 424 4 alusel pikendab kohus menetluskulude tasumise tähtaega 10 kuu võrra, nii et menetluskulud kokku summas 4080 krooni peavad olema tasutud 01.juuniks 2011.a. Kohtunik Ü.Raag 5