4-10-3613/6

Ärakiri Väärteoasi nr 4-10-3613 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Viru Maakohus

1. november 2010 Kohtla-Järve kohtumajas 4- 10-3613 Eeva Levina kirjalikus menetluses Väärteoasi F.N kaebus Ida Prefektuuri 23.09.2010 otsuse peale väärteoasjas nr 2402,10,001777, millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 alusel määrati karistuseks rahatrahv 43 trahviühikut, so 2 580.00 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, liikluseeskirja § 124 p 2 sätestatud lubatud sõidukiiruse 90km/h asulavälisel teel, ületamise eest, tühistamiseks lisakaristusena juhtimisõiguse 1 kuuks äravõtmise osas ning uue otsuse tegemiseks Kaebuse esitaja F.N, ik xxx, xxx Kohtuväline menetleja Heiki Lindus, Ida Prefektuuri Jõhvi politseiosakond Sekretär Ingrid Koddo, Juhindudes V™S §-dest 120; 132 p 2, 134, 135, 155 lg 2, 156 lg 3, kohus Otsustas: Tühistada Ida Prefektuuri 23.09.2010 otsus nr 2402,10,001777 F.N-ile määratud lisakaristuse, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuuks, osas, muus osas jätta otsus muutmata. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav. Kaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel. Asjaolud Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse 23.09.2010 otsuse väärteoasjas nr 2402,10,001777 järgi F.N juhtis 06.09.2010 kella 14:49 xxx asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega 121+/-8 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90km/h, ületades sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Selle teoga rikkus Liikluseeskirja § 124 p 2 nõuet, mis sätestab lubatud suurima sõidukiirusena asulavälisel teel 90 km/h, pannes toime väärteo Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 1 alusel ning rikkujale määrati karistuseks rahatrahv 43 trahviühikut, so 2580 krooni, ning lisakaristusena § 74 22 lg 4 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuuks. Menetlusaluse isiku seisukoht F.N ei nõustunud otsuse selle osaga, millega määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuna kohtuväline menetleja on kaebaja arvates jätnud arvestamata süü ülestunnistuse ja puhtsüdamliku kahetsuse kui karistust kergendavad asjaolud, samuti asjaolu, et menetlusaluse isiku käitumises puudus tahtlus ning tegemist oli õnnetu juhusega ehk ettevaatamatusega. Kaebaja oli tagasiteel Jõhvist Tallinnasse emale kuuluva sõiduautoga (millega sõitis üldse teist korda), otsustades kasutada püsikiirusehoidjat. Sõiduki tehnilise abivahendi rakendamine osutus temale kui asjatundmatule oodatust keerulisemaks kuna sõiduk reageeris toimingule ootamatu kiirendusega. Menetlusalusel on pere, 2 alaealist last ning töökohustustest tulenev vajadus sõiduki kasutamise järele, sh piirkondades, kus ühistransport on piiratud. Abikaasa tööalase sagedase eemalviibimise, linnavälise elukoha ja laste ea tõttu on sõiduki kasutamine igapäevaselt möödapääsmatu Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine mõjutab oluliselt pere toimimist ja on ebaproportsionaalselt raske võrreldes toimepandud süüteoga. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja ametnik leiab, et otsus on õiglane. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õigusest ja õiglusest, riik peab andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sh mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õiguserikkumistega. Menetlusalust isikut on varasemalt karistatud samalaadse õiguserikkumise toimepanemise eest, kusjuures eelnevast samalaadsest rikkumisest on möödunud 3 kuud, karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud. Menetlusaluse isiku poolt kiiruse ületamise põhjusena toodud ebaõnnestunud kiirusepiirangu kontrolli seadistamine ei ole usaldusväärne, kuna jääb arusaamatuks, millisele kiirusele soovis menetlusalune isik seadet seadistada, liikudes ise 121 km/h. Menetleja selgitab, et karistus iseenesest ei saagi olla meeldiv, raskendades igal juhul isiku olukorda. Menetleja poolt viidatakse Riigikohtu lahendile, mille kohaselt töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud ära poolte seisukohtadega, kontrollinud esitatud kirjalikke materjale, leiab, et: F.N-i kaebus kuulub rahuldamisele ja Ida Prefektuuri 23.09.2010 otsus nr 2402,10,001777 lisakaristuse määramise osas tühistamisele. Kohus tuvastas ja luges tõendatuks alljärgnevad väärteo asjaolud: Liikluseeskirja § 124 p 2 alusel on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. 06.09.2010 Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Andres Hintsi poolt poolt F.N-i suhtes koostatud väärteoprotokolli nr 24021777-90396 kohaselt juhtis menetlusalune xxx km-l kella 14:49 ajal mootorsõidukit xxx kiirusega 121+/-8 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90km/h, ületades sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Fikseeritud näitu näidati juhile ja menetlusalune isik on tutvunud väärteoprotokolliga. Menetlusaluse isiku 06.09.2010 ülekuulamise protokollis andis ülekuulatav ütlusi selle kohta, et sõites talle võõra autoga, üritas sõidu ajal ebaõnnestunult seadistada kiirusepiirangu kontrollseadet ”cruise controll” ja kahetseb kiiruse ületamist. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kasutati 06.09.2010 F.N-i poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmisel töökorras ja 2 taadeldud kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS
2. Mõõtmine toimus liikuvale patrullautole vastutuleva objekti suhtes. Seadme lugem 121 km/h, laiendmääramatusega +/- 8 km/h, sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud 90 km/h sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Kiiruse mõõtmine toimus 3-5 sek jooksul. Liikluseeskirja § 124 p 2 alusel on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Menetlusalune isik ei vaidlusta lubatud kiiruse ületamise fakti, kuid põhjendab seda ettevaatamatusest kaasnenud tagajärjega. Nimelt oskamatusest sõiduki tehnilise seadme kasutamisel, millele sõiduk reageeris ootamatu kiirendusega. Viimast kinnitab ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis sisalduv viide ”kiirendas intensiivselt”. Samas on KarS § 15 lg 3 alusel väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu, mistõttu on asjas õigesti tuvastatud menetlusaluse isiku süü liikluseeskirja § 124 p 2 rikkumises ning väärtegu õigesti kvalifitseeitud Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel. Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistuse mõistmisel on menetleja võtnud karistust kergendava asjaoluna arvesse menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist, mis on otsuse tegemisel võrdsustatud puhtsüdamliku kahetsusega. Menetleja leiab, et väidetav ebakompetentsus seadme käsitlemisel ei saa olla süüdlase käitumist õigustav ja töökoha säilimise väidetav ohtuseadmine mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. Süüdlasele karistuse mõistmisel lähtus kohtuväline menetleja üldpreventiivsest eesmärgist ning isiku karistatusest samalaadse süüteo eest. Kohtule esitatud täiendavatest tõenditest, mille uurimiseks pooled kohtuistungi korraldamist vajalikuks ei pidanud, arvestab kohus Eesti Energia tõendit, mille kohaselt on autojuhilubade olemasolu kaebaja töökohustuste täitmise eelduseks, Txxxi tõendit kaebaja abikaasa töötsükli kohta, kahe alla 7-aastase lapse sünnitunnistust ning kaebuses esitatut, mis iseloomustab kaebaja igapäevakorraldust. Kohtu jaoks joonistub esitatud tõenditest nn ”töötav ema”, kelle õlul lasub lisaks kohustustele tööandja ees, laste ja koduga seonduv igapäevane logistika, mille toimimise vältimatuks eelduseks on autojuhilubade olemasolu. Kohus ei sea kahtluse alla karistuse preventiivset eesmärki, kuid leiab, et üksnes põhikaristusena määratud rahatrahvist on isiku teo raskust ja süü suurust arvesse võttes ning tema karistustundlikkust silmas pidades, piisav. Kohtunik Eeva Levina Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtuotsus jõustus 11.11.2010 №oremreferent Liivi Õun 3