← Eesti

1-08-2442/5

Obsah (6)§ 417§ 432§ 429§ 424§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuotsuse täitmisel lahendatava küsimuse lahendamine Määruse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja seisund) Menetlus kohtus Avalduse ese Määruse tegija Avaldaja Süüd

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

  1. Jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus Tartu Maakohtu
  2. märtsi 2008 otsusega J.D-le mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamiseks. Täiendavad otsustused
  3. Saata määruse koopia kohtutäiturile, prokurörile ja sissenõudjale. Selgitused kohtumäärusele
  4. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Asjaolud 1.
  6. Kohtulahend Tartu Maakohtu
  7. märtsi 2008 otsus J.D süüdimõistmises KarS § 169 järgi ja karistamises rahalise karistusega 30 päevamäära, s. o 1 500 krooni. Rahaline karistus on tasumata. 1.
  8. Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud
  9. oktoobril 2010 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse J.D-le mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks. Kohtutäituri esitatud aadressil kohtudokumentide kättetoimetamine süüdlasele ei õnnestunud.
  10. Kohtu põhjendused 2.
  11. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud

  1. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine)
  2. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432).

§ 417

(Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine) lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele. Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (

§ 417lg 2).

Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole

§-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale (

§ 417lg 3).

Rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik

§ 432lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras.

Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile (

§ 417

lg 4).

§ 432

(Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul (

§ 432

lg 3).

§ 429

. (Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord) lg 1 p 4 kohaselt kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et :rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga. 2.

  1. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kohtutäituri taotlus esitatud asjaoludest ja eelnevast täitemenetlusest tulenevalt. KarS §-s 417 (Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine) lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KarS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Täitemenetluse seadustiku (™S) § 206 (Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed) lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras. ™S § 8 (Kohtutäituri kohustused) kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituri seaduse alusel justiitsministri
  2. detsembri 2009 määrusega nr 42 kehtestatud ja enne seda kehtinud Kohtutäiturimäärustiku § 10 lg 1 ja 2 kohaselt täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu.

§ 432

(Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab 2 täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul (

§ 432

lg 3).

§ 429

. (Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord) lg 1 p 4 kohaselt kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et :rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga. 2.

  1. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kuna võlgnikust süüdimõistetut on karistatud enne
  2. jaanuari 2010 on kohtutäituri avalduse lahendamisel kohaldatav enne
  3. jaanuari 2010 kehtiv ™S redaktsioon, mille § 201 lg kohaselt avaldus süüdimõistetul tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga esitab kohtule kohtutäitur ja täitur teatab avalduse esitamisest ka võlgnikule.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses. Süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul (

§ 432lg 3).

Kohtutäituri nimetaud aadressil ei olnud süüdimõistetu võlgnikuna kohtukutset kätte ei saanud ning reaalselt kohtutäituri avaldust kohtus menetleda ei olnud võimalik ning kohtutäituri taotlus tuleb rahuldamata jätta. Asjaolust, et kohtul ei olnud võimalik kohtutäituri poolt teavitatud aadressil süüdlasele (võlgnikule) kohtudokumente kätte toimetada ega teda asja arutamiseks kohtusse kutsuda ja tulenevalt ka kohtutäituri eelnevast ebapiisavast suhtlemisest võlgnikuga, kohus järeldab, et täituril tuleb täitemenetlust jätkata. ™S § 8 kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituri seaduse alusel justiitsministri 15. detsembri 2009 määrusega nr 42 kehtestatud ja enne seda kehtinud Kohtutäiturimäärustiku § 10 lg 1 ja 2 kohaselt täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu. Kehtiva ™S § 200 lg 1 kohaselt juhul, kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Kohtutäitur saab esitada kohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks peale seda kui täitemenetluses on kõik vajalikud toimingud tehtud, et süüdimõistetu rahalise karistuse tasuks. Asenduskaristuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja operatiivset toimimist, mille kohta tuleb kohtutäituril asenduskaristuse taotluses esitada usaldusväärset informatsiooni; muuhulgas ka toiminguid, mis käsitlevad süüdlase asukoha kindlakstegemist. Kohtu käsutuses sellise usaldusväärse informatsiooni olemasolu võimaldab kohtul õigeaegselt rakendada abinõusid süüdlase toimetamiseks kohtusse, vältimaks karistuse aegumise. Süüdlase isikliku osavõtuta ei ole kohtul võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohus ei tee üldjuhul toiminguid, mis kuuluvad kohtutäituri kompetentsi. ™S § 206 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist

§ 424kohaselt.

Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed. Kohtutäitur on õigustud kohtu poole taotlusega asenduskaristuse kohaldamiseks juhul kui võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. ™S § 198 lg 1 kohaselt täitemenetluses pööratakse sissenõue võlgniku varale järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale ning 3) kinnisvarale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitatud taotluses usaldusväärselt põhistanud eelkõige vallasvara puudumist süüdimõistetud võlgnikul. Eelduslikult võlgnikul vallasvara puudumisest saab kohtutäitur järeldusi teha peale kohtumist süüdimõistetud võlgnikuga. 3 Kohus juhib tähelepane sellele, et võimalik rahalise karistuse vangistusega asendamise menetlus ei saa olla täitemenetlust asendav ega seda sisuliselt täiendav menetlus. Kui täitemenetluses on kõik võimalikud abinõud rakendatud, on kohtutäituri võimalus asenduskaristuse taotlus kohtule esitada. Vangistus isikult vabaduse võtmisega on põhiõiguse riive, millele eelnev menetlus peab olema ammendav ja seaduste mõttele vastav. Kui süüdimõistetu asukoha kindlakstegemiseks on kohtutäitur kõik võimalikud abinõud rakendanud ning asukohta või tegelikku elukohta ei ole täituril õnnestunud kindlaks teha, siis on asi menetletav

§ 429

lg 4 kohaselt – kohtutäituri poolt süüdimõistetu vahistamistaotluse esitamisega kohtule. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

  1. peatüki §-des 383 –
  2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.