järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav L.N Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel-eesti keel, ei tööta, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.N
järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda L.N-i kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 0607.04.2010.a, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka. Kandmata karistus L.N on 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui L.N 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
lg 2 p 2 alusel kohustada L.N katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata L.N katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võtta L.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks. Sisse nõuda L.N-ilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 3263 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kolm) krooni; 2) kaitsetasu 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskuludena kaitsjale RÕS § 21 lg 1 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 720 krooni, jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on L.N-ile süüdistus esitatud selles, et tema juhtis 05.04.2010.a. kella 07.45 ajal Jõgevamaal Torma vallas Kõnnu-Jõemetsa tee 1 km-l Jõemetsa suunas mootorsõidukit Opel Omega registreerimismärgiga 255 TFR, olles alkoholijoobes, s.o väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,85 mg/l kohta. Seega pani L.N toime
Karistusseadustiku §-s 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks kolm kuud vangistust.
o kaks päeva, arvata karistusaja hulka. Kandmata karistus on kaks kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistusest täielikult täitmisele mitte pöörata, kui L.N 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmk; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata L.N Tartu Vangla 2
lg 2 p 2 alusel kohustada L.N käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
MS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning Korra punkt 57 alusel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 2820 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 1380 krooni (3x350 kr + 100 kr = 1150 kr + 20%, s.o 210 kr = 1380 kr) ja ühe korra eest Jõgevale jõudmiseks kulunud aja ja sõidukulude eest 720 krooni. Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, jätab kohus üldjuhul riigi kanda, kuna kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid (tavaliselt 720 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad, mistõttu kohus jätab need kulud riigi kanda. Käesolevas asjas tuli Korra p-de 52 ja 57 alusel makstavat tasu kaitsjale välja maksta kahel korral, kuna esimesel päeval ilmus kahtlustatav politseisse alkoholijoobes ja temaga ei olnud võimalik menetlustoimingut läbi viia ja tuli määrata uus aeg. Kaitsja oli Tartust kohale kutsutud ja vastava kulutuse teinud. Kuna korduv menetlustoimingu vajadus tulenes otseselt L.N-i käitumisest, tuleb sellega seonduvad kulud välja mõista temalt. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.