1-10-2374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-2374 (09230117902) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 238lg 2 alusel ja Kar

S § 74 alusel vangistus 4 kuud tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, 4. Harju Maakohtu 03.03.2006 otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistus 3 kuud,

§ 238lg 2 alusel vangistus 2 kuud, lõplik karistus Kar

S § 65 lg 1 alusel ja KarS § 74 alusel vangistus 4 kuud tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, 1 5. Harju Maakohtu 25.09.2006 otsusega KarS § 424 järgi vangistus 1 aasta,

§ 238lg 2 alusel vangistus 8 kuud, lõplik karistus Kar

S § 65 lg 2 alusel vangistus 10 kuud 23 päeva ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks, 6. Harju Maakohtu 11.04.2008 otsusega KarS § 329 järgi vangistus 10 kuud,

§ 238lg 2 alusel vangistus: 6 kuud 20 päeva, lõplik karistus Kar

S § 68 alusel vangistus 6 kuud 17 päeva, 7. Harju Maakohtu 28.07.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi mõisteti vangistus 1 aasta 1 kuu,

§ 238lg 2 alusel vangistus 8 kuud 20 päeva, lõplik karistus Kar

S § 65 lg 2 alusel vangistus 8 kuud 25 päeva, KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 31.10.2008 ning karistus loeti kantuks, vabanes 28.07.

1. Väärteokorras karistatud 61 korda, korduvalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 alusel Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON
2. D.G süüdi tunnistada KarS § 266 lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 2.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada D.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 24.10.2009 so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 19 (üheksateist) päeva.
2. D.G suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. D.G-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.G, 1-10-2374, kaitsjatasu“. 6. D.G-lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „D.G, 1-10-2374, sundraha“. 7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale 2 kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 05.04.

1. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 06.04.
2. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: D.G süüdistatakse selles, et tema 24.10.2009.a. kella 01.00 paiku püüdis omavoliliselt, valdaja VS`i tahte vastaselt Tallinnas Xxx maja ees tungida viimase sõiduautosse Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx, parempoolse ukseluku lahtimuukimise teel, kuid kohalejõudnud politseiekipaaži tõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Seega pani D.G toime KarS § 266 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse tungimise katse. Kohtuistungil süüdistatav D.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 24.10.2009 koostatud kannatanu VS`i ülekuulamisprotokolli kohaselt seoses sissemurdmiskatsega temale kuuluvasse sõidukisse Volkswagen Golf reg.nr xxx, tal kinnipeetud isiku vastu nõudmisi ei ole ja tsiviilhagi esitada ei soovi. (t/l 6-7) 24.10.2009 koostatud tunnistaja Jarmo Hütt`i ülekuulamisprotokolli kohaselt 24.10.2009 said nad väljakutse aadressile Kotka 10, kus väidetavalt muugitakse sõiduautot Volkswagen. Kohale jõudsid 01:50, maja ees seisis D.G (valgete potaste, mustade pükste ja jopega). Tunnistaja väitel oli ta muukinud sõidukit Volkswagen reg nr xxx. Vaatlusega tuvastati, et muugitud oli sõiduki kõrvalistuja ust. (t/l 8) 24.10.2009 koostatud tunnistaja ILülekuulamisprotokollist nähtuvalt vaatas tema 24.10.2009 kell 01:00 ajal televiisorit, kui kuulis väljas klõpsumist. Vaatas välja ning nägi, kuidas üks meeskodanik (mustas jopes, valge triip käe peal) muukis sõiduki VW Golf r/n xxx juhipoolset ust. Kutsus politsei. (t/l 9) 24.10.2009 koostatud kahtlustatava D.G ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et püüdis Xxx ees seisvasse VW Golfi sisse saada, kuid eesmärk oli tal seal magada. Ei oska seletada, mis temaga juhtus. Kahetseb väga oma tegu. Kahju hüvitab. (t/l 44-46) 24.10.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt asus sündmuskoht Tallinnas Kotka 10 maja ees, kus oli pargitud teiste sõidukite vahele suunaga Tondi tänava poole punast värvi luukpära keretüübiga ja kahe uksega Volkswagen Golf reg. nr. xxx. Sõiduki tagumine luuk oli musta värvi, tagumise aknaklaasi vasakpoolsel küljel ja esiklaasi parempoolsel küljel oli algaja juhi tunnusmärk. Sõiduki kerel tagumise aknaklaasi all halli värvi kiri „4x4 off road". Sõiduki parempoolse esiukse lukusüdamikul, ukselingil ja luku ääres kerel olid murdmisjäljed, uks oli lukustatud. Vasakpoolse esiukse ukselukul välised vigastused puudusid, uks oli lukustamata. Salongis süütelukul välised vigastused puudusid. Armatuuril automakil puudus paneel, cd pesast väljas cd plaat, armatuuri peal klaasi ees musta värvi plastikust hoidikalus. Tagumisel istmel vasakul ajakiri, valge paber, musta värvi juhe, 0,51 plastikpudel ja rohelist värvi kaantega raamat. Paremal istmepoolel oli ajakiri ja papist karp, mille peal kiri „Garmin". (t/l 3-5) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 06.2008 kuni 06.2009 oli 0 krooni. (t/l 14) 3 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava D.G süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu VS`i ütlusi, tunnistajate Jarmo Hütt`i ja IL ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava D.G käitumine kvalifitseeritud KarS § 266 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 24.10.2009 muukis süüdistatav aadressil Xxx, Tallinn, asuva sõiduki ukse lukku. Süüdistatava sisenemise viis, so muukimine näitab ilmselgelt seda, et toime taheti panna omavoliline ja ebaseaduslik sissetungimine võõrasse sõidukisse sõiduki valdaja tahte vastaselt. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud so. valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise katsena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Süüdistatav on küll kinnipidamise järgselt toimepandut kahetsenud, kuid kohus ei saa seda kahetsust võtta siirana, kuivõrd tegemist oli sihikindla käitumisega, mis oli vahetult suunatud süüteokoosseisu täitmisele. Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mis on toime pandud sissetungimisega, mistõttu oli ta käitumine kavatsetud ja teadlik ning eesmärgipärane. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Süüdistatavat on korduvalt karistatud rahatrahvidega väärtegude toimepanemise eest ja seda kümnetesse tuhandetesse ulatuvates summades, millised on senini tasumata. Peale selle on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulusid kriminaalasjades. Sellest saab järeldada, et tal on suuri täitmata rahalisi kohustusi riigi eest. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 7 korda. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 28.07.2009 ning uue kuriteo toimepanemiselt peeti ta kinni 24.10.2009, so vähem kui kolme kuu möödudes. Seega ei olnud ta teinud varasematest karistustest mingeid järeldusi ja jätkas samamoodi sissetungimisega seotud kuritegude toimepanemist. Arvestades asjaolu, et süütegu jäi katse staadiumisse ja varalist kahju ei tekkinud ning tegemist oli vaid ühe süüteoepisoodiga, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära lähedasena. Kriminaaltoimikus nähtuvalt on süüdistatava suhtes varem mõistetud vabadust piiravatest karistustest jäetud kolmel korral karistus kohaldamata ja kõigil juhtudel on karistused täitmisele pööratud ja süüdistatav on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega on süüdistatava suhtes juba proovitud korduvalt selliseid mõjutusvahendeid, mis annaksid võimaluse süüdistataval katkestada kuritegelik eluviis, kuid sellele vaatamata jätkab süüdistatav järjekindlalt uute kuritegude toimepanemist. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ei KarS § 74 ega § 69 mõttes ja ta käitub kriminaalhooldust takistavalt, mida ta on varem juba korduvalt tõestanud. Seetõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 4