← Eesti

4-10-539/7

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 09.märtsil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas koht Väärteoasja number 4-10-539 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Väär

§ 20lg 4.

Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 74-10 lg 2 alusel.

Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 09.01.

  1. Ida Prefektuuri vanemliikluspolitseinik heiki Lindus tegi 25.01.2010 otsuse väärteoasjas 2402,10,
  2. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ja juhil tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholisisaldus organismis vähemalt 0,50 mg/l. Väärteo toimepanek on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus

§ 20

lg 4 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus

§ 74-19 lg 2 alusel.

Karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistust kergendavaks asjaoluks on arvestatud isiku süü ülestunnistamine. Karistuseks määrati rahatrahv 191 trahviühiku ulatuses summas 11460 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. 15.02.2010 saabus Viru Maakohtusse A.B kaebus tema suhtes 25.01.2010 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr.2402,10,000036. 3 KAEBUS 15.02.2010 esitatud kaebuses palub A.B Viru Maakohtult tühistada Ida Prefektuuri 25.01.2010 otsusega määratud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks). Palub tunnistada karistust kergendavaks asjaoluks, et tal ei ole töökohta ega sissetulekuid. Tööotsimisel on talle aga hädavajalik liiklusvahend ja juhtimisõigus. Juhtimisõiguse äravõtmine riivab põhjendamatult tema õigusi. Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja põhjendused: Lisakaristuse kohaldamisel arvestati väärteo toimepanemise asjaolude ning kogutud tõenditega. A.B on varasemalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid, mille eest määratud karistused ei suutnud teda mõjutada teedel seadusekuulekalt käituma. KOHTU SEISUKOHT V™S § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus tutvus tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ( lk 11), millest nähtub, et 09.01.2010 ajavahemikus 00.01.43 kuni 00.05.49 A.B tuvastati alkoholisisalduse piirmäära ületamine, laiendmääramatust arvestades lõplik tulemus on 0,50 mg/l. Kontrollile allutatud isik andis protokollile oma allkirja. Menetlusalune isik andis kohtuvälises menetluses ütlusi lk 10, et ta on küll tarvitanud alkoholi, arvas, et alkoholisisaldus on juba ära kadunud, istus rooli. 4 Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et 08.01.2010 kell 23.45 juhtis A.B sõiduautot ja juhi organismis oli alkoholisisaldus 0,50 mg/l, mis on lubatud piirmäära ületamine

§ 20lg 4 mõttes. Liiklusseadus § 20 sätestab: § 20. Sõiduki juhtimise keeld

(1)Mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
(2)Mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei või lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus või kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 4 või 7 nimetatud nõuetele.
(3)Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
(31)Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui: 1) tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi; 2) tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.
(4)Juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem.
(5)Kui juht põgeneb sündmuskohalt või keeldub alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus või veres või joobeseisundi tuvastamisest või pärast nimetatud kontrollimise või tuvastamise ettepanekut tarvitab aineid, mis võivad esile kutsuda joovet, loetakse kirjeldatud tegevus käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuete rikkumiseks.
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirmäära ületamine või joobeseisund tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras.

§ 74-19 lg 2 sätestab: 5

(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
(2)Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.
(3)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega pani menetlusalune isik toime

§ 74

-19 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi organismis lubatud alkoholisisalduse piirmäära ületamine, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 300 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 1 aastani. Isiku teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kaebuse esitaja ei nõustunud kohtuvälise menetleja lisakaristuse määramist põhjendavate argumentidega. Kaebuse esitaja põhjendas lisakaristusega mittenõustumist asjaoludega, et ta tegeleb töö otsimisega ja selleks on talle vajalik juhtimisõigus. Kergendavaks asjaoluks paklus menetlusalune isik tunnistada töökoha ja sissetulekute puudumine. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Viimasest lausest tuleneb, et karistamine on tegupõhine. Lubatud alkoholisisalduse piirmäära ületamine juhi poolt on ohudelikt. Selle teo kergem väärteokoosseis on ette nähtud

§ 74

-19 lg 1 järgi alkoholisisalduise piirmäära ületamine 0,10-0,24, mis näeb ette ka kergema karistuse kuni 100 trahviühikut ehk kuni 6000 krooni või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni.

§ 74

-19 lg 2 näeb ette vastutuse 6 alkoholisisalduse piirmäära ületamine 0,24 kuni 0,74 mg/l ja karistus on tunduvalt rangem - kuni 300 trahviühikut ehk kuni 18000 krooni või arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 1 aastani. A.B pani toime nimetatud väärteokoosseisudest raskema koosseisu

§ 74-19 lg 2 järgi.

Seega, leiab kohus põhjendatuks, et A.B teole vastava karistuse määramisel tuleb lähtuda vähemalt sanktsiooni keskmisest määrast alates. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on isiku süü ülestunnistamine KarS § 57 mõttes. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 74-19 lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 18000 krooni, keskmine on 9000 krooni.

Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 191 trahviühikut, s.o 114600 krooni ehk üle keskmise määra. A.B on ka varem korduvalt (12 korral) karistatud liiklusalaste ja muude väärtegude eest. Ühel korral on karistatud kriminaalkorras vangisdtusega tingimuslikult. Need on kehtivad karistused. Kokku A.B-le oli määratud rahatrahve summale 39300 krooni, nendest tasutud on kaks trahvi 1800 krooni. Arvestades A.B isikut ja tema varasemat õigusevastast käitumist liikluse valdkonnas ( 7 väärteokaristust), leiab kohus, et rahatrahvi määramine summas 11460 krooni ehl veidi üle keskmise määra on põhjendatud. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine on iseenesest põhjendatud, sest Karistusregistrist ( lk 14-16) nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole A.B-le piisavat mõju avaldanud. A.B on varasemalt 7 korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, nendest 2 korral kiiruse ületamise eest

§ 74´22 lg 2, alusel.

Trahvid on tasutud osaliselt, kahe karistusotsuse alusel summas 1800 krooni. Viimane asjaolu näitabki, et trahvide määramine ei tekita isikule piisavaid piiranguid tema majanduslikus seisundis, sest ta ei maksa trahve õigeaegselt ja korrapäraselt. Samal ajal ei ole trahvi mõju isikule niivõrd tõsine, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Lisakaristuse määramine võib panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Ainult põhikaristuse nimelt trahvi kohaldamist A.B puhul enam ilmselt ei piisa. Lisakaristuse määr on vastavalt

§-s 74-19 lg 3 p 1 sätestatule võib olla 3 kuni 9 kuud. Isikule on määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohus ei näe ühtki põhjust, miks tuleks isikule määratud minimaalsele määrale lähedast lisakaristust veelgi vähendada. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista menetlusalusel isikul oma isiklikku elu korraldamast, kuna juhtimisõiguse äravõtmine on suhteliselt lühiajaline, 4 kuud, mil isikul on võimalus oma elu ümber korraldada nii, et ei peaks mootorsõidukit kasutama. Ka töökoha otsimist 7 võib jätkata viisil, mis ei nõuaks kohustuslikus korras juhtimisõiguse olemasolu. Järelikult, nimetatud lisakaristuse kohaldamise puhul pole tegemist sellise meetmega, mis tekitaks isikule ilmseid ja põhjendamatuid kannatusi. KOHTU MEE™ED A.B kaebus kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus poolt tehtud 25.01.2010 otsuse peale väärteoasjas 2402,10,000036 tuleb jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.