MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistus 4 aastat ja 1 kuu.
lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.-17.jaanuar 2007.a, so 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 4 aastat ja 28 päeva.
lg 1 alusel jäeti vangistus täielikult tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga, allutades M.U katseajaks käitumiskontrollile M.U kohustati
lg 1 kohaselt järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p-de 2 ja 4 alusel kohustati M.U käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja otsima endale töökoha. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Marju Malm esitas 09.03.2010 kohtule erakorraline ettekanne M.U-le mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune M.U ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ning rikub registreerimiskohustust, olles üheksal korral jätnud õigeaegselt registreerimisele ilmumata. Erakorralise ettekande kohaselt koostati 20.01.2010 M.U-le alkoholijoobe tuvastamise protokoll, millega tal tuvastati alkoholijoove. Eeltoodust tulenevalt teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata M.U-le mõistetud ja kandmata karistus 4 (neli) aastat ja 28 päeva vangistust täitmisele. Ka eelnevalt on kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorraline ettekanne, mille kohus oma 27.02.2009 määrusega rahuldamata jättis, kuna M.U lubas oma suhtumist kontrollnõuete täitmisesse parandada. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde. Kriminaalhooldusalune M.U kohtuistungil erakorralises ettekandes toodud faktidele ja kriminaalhooldusametniku poolt öeldule sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Seletas, et tarvitas alkoholi oma kodus ning ei olnud teadlik, et alkoholi tarvitamise keeld kehtib ka kodu 1 kohta, lubas edaspidi nõuetekohaselt registreerimiskohustust täita ja taotles karistust täitmisele mitte pöörata vaid pikendada katseaega. Prokurör ei toetas kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotlust, kuna tegemist on katseaja jooksul korduva ettekandega ning kriminaalhooldusalune ei ole eelmisel korral antud lubadusi pidanud, vaid jätkanud kontrollnõuete rikkumist.
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohus on seisukohal, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. M.U-le mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks Katseaja pikendamist ei ole võimalik kohaldada, kuna kohtuotsusega on M.U-le määratud pikim võimalik katseaeg. Muude mõjutusvahendite kohaldamist ei saa käesoleval juhul pidada otstarbekas kohaldada, kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud hoolimatust katseaja positiivseks läbimiseks. Tema ei ole muutnud oma suhtumist kontrollnõuete ja täiendavate kohustuste täitmisesse peale eelmise erakorralise ettekande läbivaatamist enam kui aasta tagasi ning seega kuulub temale mõistetud karistus täitmisele pööramisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 387, § 427, § 432 ja
Viru vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus rahuldada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.