1-10-1754/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010.a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-1754 Kohtukoosseis Malle Preimer, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi K.K süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav K.K Süüdistatav K.K sünd. XXX, elukoht xxxxxxx x-x xxxxxxxxx, varem kohtu poolt korduvalt karistatud. RESOLUTSIOON
4. Jätta K.K apellatsioon vaatamata. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu
5. märtsi 2010.a otsusele läbi Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama.
6. K.K tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati karistuse hulka, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 28 päeva vangistust algusega 20.11.2009.a. Tsiviilhagid rahuldati ning A. L. kasuks mõisteti K.K-lt välja 31 921.50 krooni ja J. Z. kasuks 700 krooni.
7. K.K tunnistati süüdi kahes varguses. Varem vargusi toime pannud isikuna varastas ta 26.06.2009.a Tallinnas XXXXXXXX tänaval V. kaupluses olles A. L. rahakoti 700 krooni väärtuses, milles oli 1000 krooni sularaha, 3 hõbedast Hiina suveniirmünti 1000 krooni väärtuses, SEB deebetkaart, SEB Visa kaart ja SEB Magnetkaart, Stockmanni krediitkaart ja erinevaid kliendikaarte ning lahkus kauplusest. Kella 17.59 ajal võttis ta Tondi 6 asuva tankla sularahaautomaadist välja 3000 krooni, 10 000 krooni ja 5 500 krooni. Kell 18.18 võttis Põhja pst 33 asuvast sularahaautomaadist SEB deebetkaardiga välja raha 5000 krooni ning 5000 krooni. Väljavõetud summadele lisandusid panga poolt võetud teenustasud kokku 721.50 krooni. A. L.le tekitas K.K kokku 31 921.50 krooni kahju. 17.05.2009.a hõivas K.K Tallinnas XXXXXXX XXX X trepikojas J. Z. jope põuetaskust mobiiltelefoni 1000 krooni väärtuses, rahakoti 700 krooniga, isiku- ja autodokumendid, pangakaardid. Vargusega tekitas ta kahju 700 krooni.
8. K.K esitas kohtuotsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab J. Z. tsiviilhagi suuruse ning märgib, et täpselt ta küll ei mäleta, aga rahakotis ei saanud olla rohkem raha kui 200 krooni, mäletab, et kotis olnud rahast piisas Mustamäelt Koplisse sõiduks. Selle hagi suuruse sai ta teada alles kohtuotsusest, mistõttu leiab, et kohus on rikkunud menetlusnorme. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et A-R. K.K apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
10. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 on kohtumenetluse poolel, nende hulgas süüdistataval, kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku
11. peatüki
12. jao sätete rikkumisega.
13. Ringkonnakohus osundab siinjuure Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppe-menetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku
14. peatüki
15. jao mingi sätte rikkumisele. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
16. peatüki
17. jao rikkumiseks.
18. Prokuröri, süüdistatava K.K ja tema kaitsja adv. U. Truija poolt on 10.02.2010.a sõlmitud kokkulepe, milles on fikseeritud kuriteo asjaolude, kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määra kõrval ka tekitatud kahju laad ja suurus ning märgitud, millises summas ja millisele 2 kannatanule tuleb tekitatud kahju hüvitada, nagu seda nõuab KrMS §
19. Kokkuleppes on sõnaselgelt kirjas, et J. Z.le tekitatud varalise kahju suurus on 700 krooni /tl 155-157/. K.K on kohtuistungil kinnitanud, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde, kokkuleppe on ta sõlminud omal vabal tahtel /tl 162/. Kohus on K.K süüdi tunnistanud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mõistnud karistuse ja rahuldanud esitatud tsiviilhagid kokkulepet järgides.
20. Seega ei esine vaidlustatud kokkuleppemenetluses Kriminaalmenetluse seadustiku
21. peatüki
22. jao sätete rikkumist, apellandi väide, nagu oleks talle alles kohtuotsust lugedes ilmnenud J. Z.le tekitatud kahju suurus, on paljasõnaline ega vasta kriminaaltoimiku materjalidele.
23. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab ringkonnakohus K.K apellatsiooni läbi vaatamata. Malle Preimer Meelika Aava 3 Ivi Kesküla