lg 2 p 7, 8, 9, § 329, § 424 ja § 349 järgi ja karistuseks on
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 6 kuud 20 päeva vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, kandmata karistus on 5 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel moodustati liitkaristus: enne Viru Maakohtu 15.10.2008.a otsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistus 5 kuud 28 päeva vangistust loeti kaetuks peale Viru Maakohtu 15.10.2008.a otsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistust 3 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.01.2009.a ja lõpeb 11.08.2012.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 01.04.2010.a. M.P esitas 12.03.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 21.05.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 05.07.2010.a seisuga on M.P kandmata karistusaeg 2 aastat 1 kuu 6 päeva vangistust. M.P on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 16.05.2006.a Viru Maakohtu poolt
järgi 3 kuud vangistust tingimisi 18kuulise katseajaga; 2) 11.12.2006.a Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 2 p 1 järgi 10 kuud vangistust; 3) 11.12.2007.a Viru Maakohtu poolt
p 1, 4 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 5000 krooni, lõplikuks karistuseks rahaline karistus 91 päevamäära, s.o 4550 krooni; 4) 15.10.2008.a Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 424 järgi 3 aastat vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta M.P tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör leiab, et riskid M.P kuritegeliku käitumise kordumiseks on väga suured tulenevalt tema alkoholi ja narkootikumide probleemidest. Lisaks puudub isikul ka töökoht ja põhiharidus. Põhihariduse puudumisel on väga raske tööd leida. Lisaks veel korduv karistatus kriminaalkorras, samuti palju väärteokaristusi, mis näitab, et inimesel on riskiv eluviis. M.P ise arvab, et ühe programmi läbimisel on ta narkootikumisõltuvusest vaba, kuid nii lihtsalt need asjad ei käi. Lisaks sellele on tal pooleli ka ühe kriminaalasja arutamine. Eeltoodud asjaoludel ei toeta ta ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et M.P võiks vabastada enne tähtaega. Kui isik kuulub riskigruppi, siis need riskid jäävad kestma pikema aja jooksul. Seega, kui need riskid jäävad, siis jäävad nad ka sel ajal, kui isik vabaneb vanglast peale karistuse ärakandmist. Samas ei ole kaitsja nõus, et asjaolu, et varasemalt on olnud kokkupuude alkoholi ja narkootikumidega, siis jääbki süüdimõistetu puhul see probleem pikkadeks aastateks. Kinnipeetu on läbinud programmi, nendel on kindel eesmärk, muidu neid programme ei koostataks. Kui M.P oleks karistus kantud ja ta lahkuks vanglast teadmata suunas, siis võiks arvata, et mine tea, millega ta hakkama võib saada. Aga vabanedes kindla valve alla oleks tal kindlad kohustused. M.P ise palub ennast vabastada ja annab lubaduse täita kõiki talle pandavaid kohustusi. Ta on vangistuse ajal läbinud programmi Convictus ja leiab, et on sellega täielikult vabanenud sõltuvusest. Alkoholi tarvitamisega ei ole süüdimõistetu enda hinnangul tal kunagi probleeme olnud. Ise hindab, et varasemad kriminaalhooldused on möödunud probleemideta. 2
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo to imepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
M.P on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks . Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.P on kriminaalkorras karistatud kokku 5-l korral ja üks kriminaalmenetlus, milles ta on süüdistatav enda ütluste kohaselt 10-s kuriteoepisoodis, on veel käimas. Käesolevalt kannab ta karistust kuritegude eest, mis olid toime pandud enne eelmise otsusega mõistetud karistust, kuid varasema otsusega määratud katseajal. Eelnev seab kahtluse alla M.P sobivuse kriminaalhooldusele, kuna see ei ole olnud piisav mõjutamaks teda hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. Kohtus uuritud materjalidest nähtub ka, et uute kuritegude toimepanemise riskid on endiselt kõrged ja eelkõige seoses isiku sõltuvusprobleemidega. Süüdimõistetu on enese sõnul läbinud ühe programmi ja sellega vabanenud enda hinnangul täielikult narkosõltuvusest. Alkoholi tarvitamises ei näe ta üldse probleemi. Kogutud materjalidest nähtub, et M.P on tarvitanud narkootikume pika aja jooksul, samuti on ta korduvalt toime pannud õiguserikkumisi, mis on seotud alkoholi tarvitamisega. Vangistuse ajal on teda ühel korral karistatud distsiplinaarkorras üleastumise eest, mis oli seotud samuti sõltuvuskäitumise, s.o suitsetamisega. Eelnev annab alust väita, et süüdimõistetu väga kergekäeliselt annab lubadusi ja seab kahtluse alla, kas M.P on endale ka tegelikult teadvustanud probleeme, mis on viinud teda kuritegelikule käitumisele. Lisaks, arvestades M.P poolt toimepandud kuritegude hulka ja nende laadi, ei ole kohtu hinnangul käesolevaks ajaks ärakantud karistusaeg küllaldane võrreldes toimepanduga. Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et M.P tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaeg vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.