mai 2009.a. otsusega mõistetud karistuse 1 (üks ) aasta 4 (neli) kuu vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
Kohustada T.Z*i katseajal järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
lg.2 p.2,4,7 alusel määrata T.Z*ile katseajaks järgmised lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid.
lg.2 alusel hakata T.Z*i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu T.Z karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. T.Z mõisteti süüdi Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-08-17214
lg.2 p.2,3 järgi, mõistetud liitkaristuseks
otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 4 kuud vangistust. Vangistuse algus 02.11.2009a , karistuse lõpp 02.03.2011.a. Tartu Vangla on esitanud kohtule T.Z-i kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 02.07.2010a, elektroonilise järelevalve alla 02.05.2010a. Tartu Vangla iseloomustuses toetatakse T.Z-i vabastamist enne tähtaega. T.Z on alkoholi tarvitanud pikema aja jooksul, kuid alkoholisõltlaseks ennast ei pea. Narkootilisi aineid tarvitanud lühemat aega, saanud üledoosi. Impulsiivse käitumisega, enesekindel. Eriala omandamise jätnud pooleli, konkureerimisvõime tööturul äärmiselt madal. Kavandab osaleda erialakursustel Töötukassa vahendusel. Elukaaslane ja üheaastane tütar Valkas, kes kavandavad T.Z-i vabanemisel kolida T.Z-i juurde. Olnud kriminaalhooldusel, rikkunud käitumiskontrolli reegleid, pannud toime uue kuriteo.. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda on madal. Tutvusringkonnas peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Riskiks on alkoholitarvitamine ja keeruline majanduslik toimetulek. Kohus arutas T.Z-i vabastamise küsimust kohtuistungil 11.08.2010.a. T.Z soovib enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Elama asuks isa juurde. Vend on tal Viru vanglas. Tal on laps, kes elab koos emaga xxxxxxxxxxx, kuid nad tuleksid Eestisse elama. Töökohta ei ole vabanemisel, kuid usub leidvat. Tahab eriala omandada. Endiste kaaslastega enam ei suhtle. 2
lg.1 p.1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud; § 76 lg.1 p.2 järgi- vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on T.Z temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui 9 kuud ehk üle poole, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T.Z-i karistus saab kantud 02.märtsil 2011. See tähendab, et tema vabastamata jätmisel praegu ei teki tal enam uut võimalust ennetähtaegseks vabastamiseks ja tema vabanemine saaks toimuda ilma vabanemisjärgse järelevalveta ja kriminaalhoolduseta. T.Z on kriminaalkorras karistatud neljal korral, neist kolmel korral mõistetud karistus tingimisi ja ta kannab esimest reaalset vangistust. Esmakordselt mõistetud tingimuslik karistus aastal 2000 2- aastase katseajaga, mis on läbitud karistust täitmisele pööramata. Aastal 2003 on mõistetud karistus 2-aastase katseajaga ja ka see on läbitud karistust täitmisele pööramata. Aastal 2006 on mõistetud karistus 2-aastase katseajaga ja sel katseajal on ta pannud toime uue kuriteo- üheepisoodilise, mille tõttu on eelmise kuriteo eest mõistetud karistus pööratud täitmisele ja seda karistust kannab ta praegu. Sellise olukorra juures võib teha järelduse, et tingimuslikult mõistetud karistused on ennast õigustanud ja kriminaalhooldus on omanud positiivset toimet. Kohus peab põhjendatuks kasutada seda teadaolevat vahendit, mille positiivne toime T.Z-i puhul on kontrollitud, kasutada ka nüüd tema elu korraldamisel ja hoidmisel uute kuritegude toimepanemisest. Kohtuotsusest, kriminaalhooldaja ettekandest ja vangla iseloomustusest nähtub, et T.Z-i ümbritsevas keskkonnas on valdavalt kriminaalkorras karistatud isikud, ka vend on eelmise kuriteo kaaslane ja vangistuses. Kohus ei pea võimalikuks keelata suhtlemist vennaga, kuid teiste kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keelab, pannes sellekohase lisakohustuse. T.Z tuleb suunata eluks vajalike oskuste omandamiseks eriala omandama. Probleemiks on alkoholi tarvitamine, sellest hoidumist toetavaks abinõuks on T.Z-i enda valmisolek alkoholi tarvitamisest loobuda ja panna keeld alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisele. T.Z on vabaduses toetavateks isikuteks isa, kaks õde. T.Z-i sõnul ka laps, kelle kasvatamisega tahab tegeleda. Sellega on olemas piisavad eeldused resotsialiseerumiseks ka tugivõrgustiku näol. Kohtunik Ülle Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.