2 p. 1, 4 - § 25 lg. 2 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga. 3.15.12.2009 a. Harju Maakohtu poolt
Viibis vahi all alates 17.09.2010 a. kuni 18.09.2010 a. süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: E.S on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 17.09.2010 a. kella 22.43 ajal juhtis Tallinnas Peterburi tee ja Paneeli t. ristmikul mootorsõidukit BMW reg. nr. xxx, olles joobeseisundis ( alkoholijoove 0,91 mg/l, lõplik lugem 0,82 mg/l ). Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 20 lg. 3-1 p. 1 / Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0, 75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega E.S pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav E.S tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav E.S ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et ööl vastu 17.09 õhtul tarvitas alkoholi. Lõpetas alkoholi tarbimise kella 22.30 ajal ja otsustas koju sõita. Enne sõiduki juhtimist sai aru, et on alkoholijoobes. Politsei märguandel peatas sõiduki. Toimetati jaoskonda ja tõenduslikku alkomeetrisse puhumine näitas tal alkoholijoovet. Akti tulemustega oli nõus. Kahetseb juhtunut. Kohtuistungil lisab, et juhilubasid ta pole omanud. Sõiduki müüs maha. Tunnistaja Henry Murumaa poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 17.09 õhtul ta oli politseipatrullis ja mõõtis sõiduki kiirust. Ta fikseeris teisel sõidureal liikuva BMW reg. nr. xxx sõidukiiruseks 97 km/h. Andis sõidukile peatumise märguande ja sõiduki juhiks oli juhtimisõiguseta E.S. Indikaatorvahendisse puhumisel tuvastati alkoholijoove 0, 79 mg/l. Politseijaoskonnas tõenduslikku alkomeetrisse puhumisel tuvastati tal alkoholijoove 0, 91 mg/l. Süüdistatava E.S-i süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga / t.l. 11 – 14 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei aktsepteeri tema kahetsust, kuna 23.08.2010 a. ta juhtis mootorsõidukit, samas teades, et ta ei oma mootorsõiduki juhtimisõigust. Teda karistati väärteo toimepanemise eest LS § 74 – 7 järgi rahatrahviga 5100 krooni. Pärast kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist 10 päeva hiljem ta teadlikult asus alkoholijoobes sõidukit juhtima, seega katseajal pani toime uue tahtliku kuriteo. Seetõttu tema poolt väljendatud kahetsus on näiline. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, tema poolt õigusrikkumiste jätkamist katseajal s.o. väärteo ja uue tahtliku kuriteo toimepanemist katseajal, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, varem liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest karistatust rahatrahvidega, politseinike aktiivset ning kohusetundlikku suhtumist E.S-i poolt juhitud sõiduki kinnipidamisel ja võimaliku liiklusõnnetuse ärahoidmisel, mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada E.S
Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust.
2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.12.2009 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 3 ( kolm ) kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 5 ( viis ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Maakohtust talle laekunud teate sisus märgitud karistuse kandmise kohast ja karistuse reaalsele kandmisele asumise ajast.
1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 17.09.2010 a. kuni 18.09.2010 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva. 2 Välja mõista E.S-ilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista E.S-ilt kaitsjatasu 1500 krooni Sundraha ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.