1-10-5142/19

Kriminaalasi nr 1-10-5142 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2010.a Tartu Kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-10-5142 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Tõlk Natalia Tselikova Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kinnipeetav G.G Isikukood: xxx; elukoht: xxx; koda määratlemata RESOLUTSIOON kondsus: juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata G.G, isikukood: xxx, temale Harju Maakohtu 21.04.2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 04.11.
2. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht G.G tunnistati süüdi Harju Maakohtu 21.04.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5; § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.03.2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuud ja 27 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.04.2010.a ja lõpeb 15.02.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 19.10.2010.a. G.G on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 27.12.1999.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 207 lg 1; § 139 lg 2 p 1,2,3; § 143 lg 2 p 1,2; § 185 lg 2 ja § 2074 järgi 1 aasta ja 5 kuud vabadusekaotust; 2) 14.02.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,2, § 143 lg 2 p 1,2 järgi lõplik karistus 4 aastat vangistust; 3) 14.11.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 8 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 4) 05.03.2010.a Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat. Väärteokorras on karistatud 8-l korral, sh 4-l korral NPAS alusel. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole G.G vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav soovib vabanedes elama endisesse elukohta Tallinnas. Enne vangistust ei töötanud, oli töövõimetuspensionil. Tartu Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 18 000 krooni. Alkoholi väidetavalt ei tarvitanud, kuid narkootikume on tarvitanud u 10 aastat. Peale eelmist vangistust asus elama rehabilitatsioonikeskusesse ning ei tarvitanud kaks aastat narkootikume, kuid probleemide ilmnemisel asus neid taas tarvitama. Kuriteo sooritas katseajal. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht panna toime varavastaseid kuritegusid, ohtu suurendab narkootikumide tarvitamine. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta G.G ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta G.G tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vabanemise korral kindel elukoht puudub, kuna eelmises elukohas, mis on kõigest 1-toaline, elab kinnipeetava õde kahe lapsega. G.G on osaliselt töövõimetu ja põeb kroonilist haigust. Kuriteo pani toime kriminaalhooldusel viibides. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on elukoha ja töökoha puudumine, kriminaalse taustaga tutvusringkond, narkootikumide pikaajaline tarvitamine ja risk alustada taas tarvitamisega, kuritegelik elustiil. Eeltoodust lähtuvalt leiab kriminaalhooldusametnik, et G.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. G.G taotles kohtuistungil, et teda jäetakse vangistusest tingimuslikult ennetähtaegselt vabastamata. Tema vabanemise tähtaeg saabub 15.02.
3. a. Praegu ei ole tal kindlat elukohta ega tööd. Ta on arvestanud, et vabaneb veebruaris ning selleks ajaks jääb võimalus elu- ja töökoha leidmiseks. Prokurör leiab, et G.G ei ole võimalik tingimis ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kinnipeetav ei soovi seda ise ja sellega pole nõus ka vangla spetsialistid. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et G.G ei ole võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada arvestades, süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.G kannab karistust teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud üle 6 kuu karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p 2 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. G.G taotlus tema vabastamata jätmiseks on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Ka vangla spetsialistid on leidnud, et tingimisi ennetähtagne vabastamine ei ole võimalik. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on elukoha ja töökoha puudumine, kriminaalse taustaga tutvusringkond, narkootikumide pikaajaline tarvitamine ja risk alustada taas tarvitamisega. Tema varasem elukäik võib süüdimõistetule kaasa tuua raskeid tagajärgi tema tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamisel. Ene Muts täitmiskohtunik