← Eesti

4-10-2558/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tartus Kalevi 1 Väärteoasja number 4-10-2558 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi S.Z-i (S.Z) väärteoasi nr 2780,10,004165 Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi teo toimepanemise aeg
  3. juuli
  4. a kell 02.15 Menetlusalune isik S.Z isikukood: xxx elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Politseiprefektuuri esindaja Ove Saar RESOLUTSIOON Juhindudes karistusseadustiku (KarS) §-st 48 ja väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 1 lg 1 p-st 1 tunnistada süüdi S.Z liiklusseaduse § 74 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 15 (viisteist) päeva aresti, mis tuleb ära kanda hiljemalt 20.-ndaks novembriks
  5. a. Kohtuotsus pöörata täitmisele peale otsuse jõustumist V™S § 203 lg 3 ja § 205 lg 2,3 sätestatud korras. Tuginedes V™S § 203 lg-le 3 ja § 205 lg-tele 2, 3 on S.Z peale kohtuotsuse jõustumist kohustatud ilmuma hiljemalt
  6. novembriks
  7. a Lõuna Prefektuuri (karistuse kandmise aja osas võtta kontakti Tartu arestimajaga, tel 7 308 610, aadressil Riia 179a, Tartu) arestikambrisse talle karistuseks mõistetud aresti kandma. V™S § 205 lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks S.Z-i arestimajja saabumise aeg. Vastavalt KarS § 67 lg-le 1 arvestatakse aresti tähtaeaga päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, so 24 tundi. Juhul kui S.Z ei ilmu kohtuotsuses määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohtule ning V™S § 205 lg 4 alusel teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. Käesolev otsus anda kätte menetlusalusele isikule ja kohtuvälise menetleja esindajale ning edastada peale jõustumist Lõuna Prefektuuri Tartu arestikambrile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates
  8. septembrist
  9. a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu kantseleis kättesaadav
  10. oktoobril 2010.a alates kella 14.00-st. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule läbi Tartu Maakohtu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Olulised asjaolud S.Z-i süüdistatakse selles, et tema 21.07.
  11. a kella 02.15 ajal Tartumaal Jõhvi-TartuValga 139 km liikudes Tartu suunas juhtis mootorsõidukit Opel Vectra reg nr xxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on ära võetud Lõuna Prefektuuri poolt 06.
  12. – 05.10.
  13. a. Sellega rikkus S.Z liikluseeskirja § 70 p 1 ja pani toime liiklusseaduse (LS) § 74 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Mootorsõiduki juhtimise õigus oli S.Z-ilt ära võetud väärteoasjas nr 2820,10,001642 Lõuna Prefektuuri 17.
  14. a otsusega. Kohus määras väärteoasja kohtuistungil kuulamisele
  15. septembriks
  16. a kell 13.
  17. Kohtuistungi ajast teavitati S.Z-i 7.09.
  18. a telefoni teel nr
  19. Kohtuistungile S.Z ei ilmunud. Kohtuistungi sekretär võttis eespool viidatud telefoninumbril taas ühendust S.Z-iga 10.09.
  20. a kell 13.
  21. S.Z teatas, et ta unustas kohtuistungi ära ja palus kohtul määrata uus istungi aeg. Sama telefonikõne ajal teatati S.Z-ile uus kohtuistungi toimumise aeg 14.09.
  22. a algusega kell 15.00 ja S.Z-ile selgitati, et juhul kui S.Z ka järgmisel korral kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ei ilmu, siis on kohtul õigus väärteoasi lahendada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. 14.09.
  23. a S.Z kohtuistungile ei ilmunud. Kohus arutas väärteoasja V™S § 90 lg 1 alusel ilma menetlusaluse isikuta. Kohtu seisukoht Liikluseeskirja § 70 p 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel juhtimisõigust tõendava dokumendi. LS § 741 lg 2 järgi karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud – rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis S.Z 21.07.
  24. a kella 02.15 ajal Tartumaal Jõhvi-TartuValga 139 km liikudes Tartu suunas juhtis mootorsõidukit. Väärteoprotokollis on S.Z nõustunud asjaoludega, mis on kantud väärteoprotokolli. S.Z-i karistati Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Valga politseijaoskonna patrullteenistuse 17.06.
  25. a otsuse alusel liiklusseadus § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses summas 6 900.- krooni ja liiklusseaduse § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, seega perioodiks 2 06.07 – 05.10.
  26. a. Eespool nimetatud asjaolusid kinnitavad dokumentaalsed tõendid, so otsus väärteoasjas nr 2820,10,001642 (tl 6-7) ja karistusregistri õiend (tl 8 – 14) ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 3). Seetõttu on kohus seisukohal, et asjas ei ole vaidlust selles, et S.Z on täitnud LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu ning kohus loeb selle tuvastatuks. Kohus on seisukohal, et täidetud on ka väärteo subjektiivne koosseis. Vastavalt KarS §-le 15 lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega vastutab isik LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ka juhul, kui pani teo toime ettevaatamatusest. S.Z ei ole Lõuna Prefektuuri 17.06.
  27. a otsust vaidlustanud ja see on jõustunud ning pööratud täitmisele. S.Z on ka omakäeliselt väärteoprotokolli ütluste osas avaldanud, et ta on väärteoprotokolli läbi lugenud ja sellega nõus. Seega saab asuda seisukohale, et ta on nõus ka väärteoprotokollis kajastatud faktiga, muuhulgas sellega, et temalt on juhtimisõigus ära võetud 06.
  28. – 05.
  29. a. Eeltoodust tulenevalt on S.Z toime pannud väärteo otsese tahtlusega, sest teades, et tal on lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus, kuid juhtides siiski 21.07.
  30. a mootorsõidukit, pidi ta aru saama, et sellise tegevusega rikub ta liikluseeskirja § 70 p 1 sätestatud nõuet või pidi ta vähemalt möönma seda. Kohus ei tuvastanud S.Z-i teo õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS §-st 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Kohus ei ole tuvastanud S.Z-i karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Varem, alates
  31. aastast, on S.Z-i liiklusseaduses sätestatud väärtegude toimepanemise 1 eest karistatud kokku 23-l korral. Sellest 8-l korral on S.Z-i karistatud LS §-st 74 kirjeldatud väärteokoosseisu täitmise eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta. Kohtu arvates saab S.Z-i karistatuse ajaloost järeldada, et talle karistuste kaudu väärtegude toimepanemise eest riikliku hukkamõistu avaldamisega ei ole saavutatud karistuse eripreventiivset eesmärki. S.Z-ile väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid ja arestid ei ole mõjutanud teda liiklusalaste väärtegude toimepanemisest hoiduma. Liiklusrikkumistest tulenevat võimalikku ohtu teistele isikutele silmas pidades leiab kohus, et väärtegude korduva toimepanemisega on S.Z väljendanud hoolimatust nii avaliku võimu, kui ka ühiskonna põhiväärtuste suhtes. Eelnevale tuginedes on kohus veendunud, et karistuse eesmärkide saavutamiseks ei ole rahatrahv piisav ega sobilik karistuse liik. Kohus peab põhjendatuks karistada S.Z-i arestiga sanktsiooni keskmises määras, et anda menetlusalusele isikule selge signaal sellest, et liiklusõigusrikkumised on riigi poolt rangelt karistatavad õigusrikkumised. Seetõttu 1 määrab kohus S.Z-ile LS §-st 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks 15 päeva aresti. Rutt Teeveer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.