Obsah (4)

4-10-2459 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2010.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-10-2459 Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoas

§ 47

, § 56 lg 1 ning V™S § 2, § 120, § 132 p 1, § 133-135, § 202 lg 3 kohus otsustas Jätta G.H kaebus rahuldamata. Jätta Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseĳaoskonna Vändra konstaablĳaoskonna piirkonnavanem Janek Saharenko` poolt 27.07.2010.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,008552 muutmata. Rahatrahv 3000.00 krooni tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber

Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 27.06.2010.a on koostatud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseĳaoskonna piirkonnapolitseinik Algis Vaidila` poolt väärteoprotokoll nr AB1188308 selle kohta, et 27.06.2010.a kella 19:10 ajal Pärnumaal Vändra vallas Rapla-Kergu mnt
km juhtis G.H sõidukit (Volvo, r/n 4-10-2459 xxx xxx) Kergu asulas kiirusega 99 km/h±3 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud lõigul on 50 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 46 km/h. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvaliﬁtseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 74 22 lg 3 järgi. 27.07.2010.a üldmenetluse otsusega nr 2670,10,008552 on määratud G.H-le kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 74 22 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni. Kaebuse sisu 09.08.2010.a esitas G.H Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. 27.06.2010.a 22 koostati väärteoprotokoll G.H suhtes LS § 74 lg 3 alusel; 27.06.2010.a kirjutas G.H vastulause, milles selgitas juhtunu asjaolusid, tunnistas süüd ja kahetses juhtunut; 27.07.2010.a otsusega 22 karistati G.H LS § 74 lõige 3 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni. G.H ei nõustu väärteootsusega ja palub selle tühistada täies ulatuses järgneval asjaolul: Menetlusalune isik leiab, et tema õigusi on rikutud, seoses menetlusnormi olulise rikkumisega. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 19 sätestab menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. V™S § 19 lõige 1 punkt 4 sätestab, et menetlusalusel isikul on õigus anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Seega on isikul õigus põhjendada oma teguviisi ja anda sellekohaseid ütlusi ja tõendeid. Andud juhul jäeti menetlusaluse isiku ütlused kohapeal kuulamata ja tal polnudki muud võimalust kui esitada need vastulauses. Menetlusalune isik ise küsis kohapeal ütluste kohta, kuid ametnik ei võimaldanud ütlusi anda. Politseiametnik ütles vaid, et kirjutada tuleb ütluste lahtrisse „protokolliga tutvunud“. Märge "olen tutvunud" ei saa lugeda menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlusteks. (RK 3-11-100-03). Seejärel andis politseiametnik oma ülemuse elektronposti aadressi, kuhu soovitas kirjutada „vabanduskirja“ juhtunu kohta. Sellega ei selgitanud politseiametnik, et sellele elektronpostiaadressile saab esitada vastulause, vaid jättis mulje, et sinna peaks kirjutama ütlused. Vastavalt V™S § 69 lõige 2 punktidele 3 ja 4 peab väärteoprotokoll sisaldama ütlusi või vähemalt viidet, et ütlused on protokollitud väärteoprotokollist eraldi. Ütluste andmine on menetlusaluse isiku põhiõigus. Selle põhiõiguse eiramine on menetlusnormi oluline rikkumine. Inimesele on seaduse järgi võimaldatud ütluste andmine, mis ei peaks olema pelgalt võimalus. Menetlusalusel isikul peab kohapeal ja vahetult olema võimalus seletada oma teguviisi andes ütlusi. Nimelt - vastavalt V™S § 69 lg 2 punktidele 3 ja 4 ning lõikele 7 võidakse väärteoprotokolli kanda ka menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi. Arvestades seda, et KrMK § 48 lõike 2 kohaselt on need ütlused tõendid, tuleb ka väärteoprotokolli lugeda tõendiks niivõrd, kuivõrd ta sisaldab kõnealuseid ütlusi (RK 3-1-1-105-03). V™S § 69 lõige 7 sätestab, et kui väärteoprotokolli on kantud menetlusaluse isiku või tunnistajate ütlused, annab väärteoprotokolli kantud ütlustele allkirja ütlusi andnud menetlusalune isik või tunnistaja. Kui menetlusalune isik keeldub ütluste andmisest või annab ütlused, kuid keeldub selle kohta allkirja andmast, märgib kohtuvälise menetleja ametnik keeldumise väärteoprotokollile. Antud juhul ei ole ﬁkseeritud ei ütlusi ega ka keeldumist. Keeldumise korral oleks pidanud politseinik kirjutama keeldumise protokollile, mida ametiisik aga ei teinud. Lisaks ei ole politseiametnik J. Saharenko vastanud tänaseni 27.07.2010.a selgitustaotlusele seoses aresti kohaldamise võimalustega, arvestades asjaolu, et vastusest ei ole kasu kui see on saadetud pärast 15 päeva ehk trahvi maksmise tähtaja möödumist. Ühtlasi ei tutvustatud menetlusalusele isikule, kuidas kiiruseületust mõõdeti ja rikkumine tuvastati. Menetlusalusele isikule ei näidatud kiirusemõõdikut. Kohapeal täideti küll mingi muu leht, mis võis olla kiirusemõõte seadme kasutamise protokoll, aga see täideti politseiametniku poolt nii kiiresti, et menetlusalune isik ei oska öelda, millega võis olla tegu. Ka väärteoprotokolli täitmisel võis näha politseiametniku rutakust ja viitsimatust, kuna see täideti ilma, et oleks midagi räägitud või küsitud ja anti menetlusalusele isikule kätte vaid oma allkirja kirjutamiseks. Ühtlasi ei tutvustatud menetlusalusele isikule enne protokolli täitmist tema õigusi, vaid võeti kiiruga protokolli teisele küljele allkiri, et isik on oma õigustega tutvunud. Väärteomenetluse läbiviimise mõte ei ole aga isikut millegi lugemisele suunamine, vaid talle tema õiguste täpne selgitamine. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, so kohtuvälisel menetlejal, sest vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-dele 3-7 peab kohtuväline menetleja väärteoprotokollis märkima, millistele 2

(6)4-10-2459 tõenditele tuginevalt loeb ta väärteo tuvastatuks. (RT 3-1-1-105-03). Antud juhul on väärteoprotokollis märgitus lahtrisse „muud tõendid ja andmed“ vaid segane fraas „kiirusemõõte seadme kasutamise“. Kiirusenäidu näitamine juhile on vajalik võimaldamaks menetlusalusel isikul end väärteomenetluses kaitsta. Nimetatud õiguse peab kohtuväline menetleja V™S § 5 p 2 kohaselt menetlusalusele isikule tagama (RK 3-1-1-29-05). Lähtudes eeltoodust palub G.H tühistada 27.07.2010.a väärteootsus nr 2670,10,008552 ja väärteoasja menetlus lõpetada. Juhul, kui kohus ei rahulda menetlusaluse isiku palvet otsuse tühistamiseks, palub kaebaja vähendada trahvimäära ja määrata ka alternatiivvõimalus aresti näol ning arvestada seejuures kõiki kergendavaid asjaolusid: puudusid igasugused eelnevad liiklusrikkumised, mistõttu oleks võinud viia läbi hoiatusmenetluse; isiku kahetsus; auto seisukord, millest kiirustamine oli tingitud (lekkiv radiaator, mis võib jahutusvedeliku kao tõttu põhjustada mootori ülekuumenemise). 10.08.2010.a teatas kaebaja, et nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseĳaoskonna Vändra konstaablĳaoskonna piirkonnavanem J. Saharenko oma 31.08.2010.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. G.H on esitanud 27.06.2010.a elektronposti teel seletuskirja väärteoprotokoll AB1188308 juurde. Seletuskirjas ei ole mainitud menetlusnormide rikkumist ega politseiametniku väärat käitumist menetluse läbiviimisel. Seletuskirjas on välja toodud 3 punkti kergendavaid asjaolusid millest vaid kahte saab käsitleda kergendava asjaoluna. Seda ka otsuse tegemisel arvestati. Punkt 3 käsitleb mootorsõiduki tehnoriket, mille tõttu olevat toime pandud nimetatud kiiruseületamine. Kohtuväline menetleja ei siiski arvestanud otsuse tegemisel seda raskendava asjaoluna, kuigi sellise rikkega sõiduk ei vasta kehtivatele tehnonõuetele ning sellega liiklemine on erandkorras lubatud ainult lühemat teed pidi garazeerimis- või remondikohani. Sellise rikkega sõidukiga liiklemisel peab juht olema eriti tähelepanelik. Samuti ei ole tuvastatud asjaolu, et G.H õigusi oleks kohapeal rikutud. Oma kaebuses märgib isik, et temal ei võimaldatud anda kohapeal ütlusi. Samas tunnistab ta, et tutvus väärteoprotokolliga, kus on olemas ütluste lahter. Ei ole tuvastatud, et politseiametnik oleks keelanud menetlusalusel isikul kasutada oma õigusi ning anda ütlusi. Oma kaebuses väidab G.H, et rikkumise kohal ei näidatud temale ﬁkseeritud kiirusemõõteseadme näitu ning, et politseiametnik täitis kohapeal küll mingi muu lehe, mis võis olla kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Ning, et politseiametnik täitis selle nii kiiresti, et tema ei tea mis paberiga võis olla tegu. Jääb mulje, et G.H-le ei näidatud seda paberit. G.H on isiklikult tutvunud kohapeal koostatud „Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga" kus on muuhulgas märgitud ka, et juhile on näidatud seadme tabloole ﬁkseeritud lugemit ning G.H on kinnitanud dokumenti enda allkirjaga. Menetlusalune isik oli esitanud seletuskirja, milles selgitas asjaolusid ning avaldas kahetsust ja kergendava asjaoluna seda ka arvestati. Menetleja on kasutanud oma kaalutlusõigust, mis nähtub põhikaristuse määrast ning ei ole ülemmäära vaid keskmise lähedane. Seadusandja on andnud selged piirid karistuste kohaldamiseks ja neis piires peab ka menetleja oma otsuseid tegema. Käesolevast kaasusest rääkides tuleb märkida, et G.H ei eita rikkumise toimepanemist vaid leiab, et on rikutud menetlusnorme ning seetõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada täies ulatuses. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud, et G.H õigusi oleks rikutud ütluste andmisel ning leiab et, temal oli võimalus kasutada oma seadusest tulenevaid õigusi täiel määral ning tutvuda materjalidega ja anda ütlusi. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes V™S § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta esitatud kaebus rahuldamata ning 27.07.2010.a otsus väärteoasjas nr 2670,10,008552 muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega. Pärnu Maakohtu seisukoht V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 3

(6)4-10-2459 Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses. V™S § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. V™S §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et G.H kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. V™S § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid V™S 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (RK 3-1-1-4-07). G.H taotleb väärteootsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist ennekõike menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Juhul, kui kohus ei rahulda eelmainitud taotlust, palub kaebaja vähendada temale menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi määra või mõista karistuseks arest. Kohus leiab, et väärteootsuse tegemisel on järgitud V™S § 72 lg 2 ja § 108 nõudeid. Väärteootsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud väärteoprotokollis esitatud tõenditega, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ja menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulausega. V™S § 49 lg 2 p 8 ja § 69 lg 1 p 8 järgi protokolli sissejuhatuses märgitakse isikule menetlustoiminguga seotud õiguste ja kohustuste selgitamine. Sama paragrahvi kolmande lõike kohaselt menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. Kui ta keeldub allkirja andmast, tehakse selle kohta protokolli kanne. 27.06.2010.a koostatud väärteoprotokolli originaaleksemplari pöördel, pärast menetlusaluse isiku õiguste eestikeelset loetelu, on menetlusaluse isiku allkiri. V™S § 70 lg 1 järgi väärteoprotokolli koopia antakse menetlusosalisele kätte allkirja vastu. 27.06.2010.a koostatud väärteoprotokolli lahtris „Ütlused" on menetlusalune isik oma allkirjaga ja omakäeliselt kuupäeva märkimisega kinnitanud protokolli ärakirja kättesaamise kohta. Samuti on menetlusalune kirjutanud nimetatud lahtrisse „Protokolliga tutvunud“. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et protokolli juurde ei võetud menetlusaluse isiku selgitust pole samuti asjakohane. V™S § 65 lg 1 alusel on menetlusalusel isikul õigus omakäeliselt kirjutada ja anda ütlusi juhtunu kohta. Antud juhul G.H nimetatud õigust ei kasutanud. Väärteoprotokolli pöördel olev esimene lõik selgitab täiendavaid menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigust vastualuse esitamiseks 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Seega vastulause, so seletuskirja, esitamine menetlusaluse isiku poolt 27.06.2010.a kinnitab, et temale oli õiguste-kohustuste sisu arusaadav. Menetlusalusel isikul oli õigus 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kätte saamisest esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause, millist õigus kaebuse esitaja ka kasutas. Nimetatud vastulause ja selgitus on väärteoasja nr 2670,10,008552 materjalide juures. Vastulause sisu on kooskõlas väärteo toimepanemise asjaoludega. Seletuskirjas on menetlusalune isik märkinud „Palun lugeda minu kiiruse ületusel kergendavateks asjaoludeks alljärgnev: 1) puuduvad igasugused eelnevad liiklusrikkumised; 2) kahetsen siiralt oma tegu ning tunnistan, et ma ei märganud kiirusepiirangu märki, arvates, et olen veel maantee alal; 3) kiirustasin Tallinna poole seoses asjaoluga, et mu autol lekkis päris suurel määral jahutusvedelikku ja olin ametis selle taseme jälgimisega. Leket võib kinnitada ka politseinik Algis Vaidla, kes väga abivalmilt ka kapoti alla vaatas. Olin olukorras, kus iga 15min tagant tuli valada taas paak vett täis, et vältida mootori ülekuumenemist. Praegusel hetkel tuvastati, et asi on radikas, mis tuleb ära vahetada. Palun arvestada minu ebaõnne lähitulevikus asetleidvates rahalistes väljaminekutes”. Kohtu hinnangul näitab antud taotluse esitamine, et kaebaja sai oma teo 4

(6)4-10-2459 keelatusest aru. Ülaltoodust nähtub, et menetlusalusele isikule oli tutvustatud õigusi ja kohustusi vastavalt V™S ette nähtud nõuetele. Samuti leiab kohus, et kaebaja väide, et temale ei tutvustatud rikkumise kohapeal kiirusemõõteseadme näitu, on ümber lükatud asjas 27.06.2010.a koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, kuivõrd sarnaselt väärteoprotokolliga on G.H andnud omakäelise allkirja kõnealuse protokolliga tutvumise kohta. Seega leiab kohus, et kaebajale oli lisaks muudele protokollis märgitud asjaoludele teada, millise mõõtevahendiga tema poolt juhitud sõiduki kiirust mõõdeti ning milline oli mõõtevahendi näit. Eelnevast lähtudes ei tuvastanud kohus kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi V™S § 150 järgi. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Väärteo menetlemisel on kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selles osas, et G.H ületas 27.06.2010.a kella 19:10 ajal Pärnumaal Vändra vallas Rapla-Kergu mnt 40. km Kergu asulas suurimat lubatud sõidukiirust – 50 km/h mitte vähem kui 46 km/h. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 74 22 lg 3 järgi kvaliﬁtseeritava väärteo toimepanemises. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

§ 33

kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud puuduvad ning tegu ise on koosseisupärane. Arvestades eeltooduga kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik. LS § 2 sätestab, et kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LE § 124 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. G.H nimetatud nõuet ei järginud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et G.H on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mida kvaliﬁtseeritakse LS § 74 22 lg 3 alusel väärteona. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas V™S § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka V™S §-s 30 sätestatud alustel.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt LS § 74 22 lg 3 karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, s.o. kuni 12000 krooni või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Kohus on seisukohal, et G.H suhtes kohtuvälise menetleja poolt antud suuruses karistuse määramine on lubatud ja põhjendatud eelkõige karistuse eripreventiivsest iseloomust tulenevalt. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki asjaolusid, mis võimaldavad mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitajat on kõnealuses asjas 5

(6)4-10-2459 karistatud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul alla sanktsiooni keskmist määra. Samuti ei ole kohtuväline menetleja kasutanud seadusest tulenevat õigust lisakaristuse kohaldamiseks. Kohtu hinnangul vastab G.H-le kohaldatud rahatrahv nii teo raskusele kui süü suurusele. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud isiku kahetsust ja süü tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud. Oma kaebuses on G.H palunud jätkuvalt arvestada karistuse kohaldamisel kergendavate asjaoludena – et isikul puudusid igasugused eelnevad liiklusrikkumised, mistõttu oleks võinud viia läbi hoiatusmenetluse; isiku kahetsus; auto seisukord. Kohus märgib, et kaebaja poolt väljendatud kahetsust on kergendava asjaoluna kohtuvälise menetleja poolt juba otsuse tegemisel arvesse võetud. Autol esineva tehnilise rikke esinemist ei saa lugeda kohtu hinnangul kergendavaks asjaoluks, kuivõrd tehniliselt mittekorras mootorsõidukiga liiklemine on lubatud vaid erandkorras, so LE § 223 näeb ette – kui teel olles tekib rike, mis võib ohustada liiklust, peab juht püüdma seda kõrvaldada. Kui see on võimatu ja tegu pole rikkega, mis tehnonõuetele mittevastavuse tõttu keelab sõiduki kasutamise, tohib ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, sõita mööda lühimat teed ainult remondikohani. Seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada G.H edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et G.H-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt

§ 56

ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks ning rahatrahvi vähendamiseks. Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, et G.H on süüdi ohtlikus liikluseeskirja rikkumises, millega ta ohustas olulisel määral nii ennast kui teisi kaasliiklejaid. Seega on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja otsus seaduspärane ja põhjendatud. Aresti kohaldamise osas märgib kohus, et väärteo toimepanemise eest konkreetse karistuse määramine on menetleja kaalutlusõigus. Käesoleval juhul puudusid menetlusalusel isikul varasemad rikkumised, menetleja hindas konkreetse väärteo raskust, leides, et antud juhul piisab rahatrahvi määramisest. Aresti kohaldajaks saab olla üksnes kohus, kuivõrd karistuse sisuks on vabadusevõtmine.

§ 48

sätestab küll väärteo eest kohaldatava lühiajalise vabadusekaotusena aresti, kuid arest on siiski kõige raskem füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatav karistus. Seega on arest karistusena oluliselt raskema iseloomuga ning isiku õigusi piirav karistusliik, kui seda on rahatrahv. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes V™S § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseĳaoskonna Vändra konstaablĳaoskonna piirkonnavanem J. Saharenko` poolt 27.07.2010.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,10,008552 ei kuulu tühistamisele ning G.H kaebus ei kuulu rahuldamisele. Rubo Kikerpill kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale