lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav D.Z elukoht: XXXX XXXX-X, Tartu; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.Z
lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui D.Z ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu määratud alalises elukohas
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel D.Z-ilt 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot 76 senti V.N. kasuks. Mõista Eesti Vabariigilt Tartu I Advokaadibüroo kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti advokaat Mare Lauri poolt D.Z-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista D.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, riigi õigusabi kulud 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti. Määrata menetluskulude summas 455,38 eurot tasumine ositi 12 (kaksteist) kuule järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on D.Z kohustatud üheteistkümne kuu jooksul tasuma igakuiselt 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja kaheteistkümnendal kuul 37 (kolmkümmend seitse) eurot 38 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu D.Z süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, juuli alguses 2008.a Tartus, XXX korteris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V.N. digitaalkaamera Canon koos mälukaardi ja akudega koguväärtusega 4565 krooni. 2 Sellega pani D.Z toime
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: V.N. tsiviilhagi on 4565 krooni.
lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust.
lg.1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.Z ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et D.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D.Z süüdi tunnistada
Tsiviilhagi on esitanud V.N. 4565 krooni, s.o. 291,76 eurot. Süüdistatav D.Z on hagi õigeks võtnud. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot) ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 19.17 eurot (300 krooni). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. D.Z on töötu, tema ülalpidamisel on ühekuune laps ja elukaaslane, mistõttu tal käib kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine üle jõu. Kuna D.Z on valmis menetluskulusid vabatahtlikult tasuma, paludes majanduslikult olukorrast tulenevalt võimalust maksta neid ositi, tuleb talle anda selleks võimalus ja ajatada menetluskulude tasumine kümnele kuule. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.