) § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja E.T süüdistuses
lg 2 p 7, 9 järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav D.T elukoht: XXXXX; isikukood: XXX; karistatus: kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras varem karistatud kolmel korral, käesolevaks ajaks on karistatus kustunud; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Ann Saar Süüdistatav E.T elukoht: XXXXXX; isikukood: XXX; karistatus: kriminaal- ja väärteokorras varem karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.T
lg 2 p-de 7, 9 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o 492 (nelisada üheksakümmend kaks) eurot. Süüdi tunnistada E.T
lg 2 p-de 7, 9 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o 160 (sada kuuskümmend) eurot. Määrata
lg-te 1, 3 alusel rahalise karistuse tasumine ositi järgmiselt D.T tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 82 (kaheksakümmend kaks) eurot, kuni rahaline karistus on täielikult tasutud; E.T tuleb tasuda 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 80 (kaheksakümmend) eurot, kuni rahaline karistus on täielikult tasutud. Tühistada D.T-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. Tühistada E.T-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasja juurde kuuluv asitõend - CD-plaat - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel sisse nõuda D.T-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 4 (neli) eurot ja 24 (kakskümmend neli) senti. KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel sisse nõuda E.T-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, kaitsjale määratud tasu 95 eurot ja 87 (kaheksakümmend seitse) senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 4 (neli) eurot ja 24 (kakskümmend neli) senti. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „Andres Reino, 1-1017299, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „Andres Reino, 1-10-17299, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. I Süüdistuse sisu D.T ja E.T süüdistatakse selles, et nemad - 01.02.
lg 2 p-de 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb D.T süüditunnistamist
lg 2 p-de 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 50 päevamäära (üks päevamäär on 154 krooni), s.o 7700 krooni ehk 492 euro ulatuses.
lg-te 1, 3 alusel taotleb prokurör võimaldada D.T rahalise karistuse ositi tasumist 6 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub D.T igakuiselt vähemalt 82 eurot, kuni on rahalise karistuse täielikult tasunud. Prokurör taotleb E.T süüditunnistamist
lg 2 p-de 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 50 päevamäära (üks päevamäär on 50 krooni), s.o 2500 krooni ehk 160 euro ulatuses.
lg-te 1, 3 alusel taotleb prokurör võimaldada E.T rahalise karistuse ositi tasumist 2 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub E.T igakuiselt vähemalt 80 eurot, kuni on rahalise karistuse täielikult tasunud. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta 3 Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav on täisealine. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on süüdistus õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Põlva Tarbijate Ühistu poolt Lõuna Politseiprefektuurile 03.03.
lg-te 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt.
lg-te 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. D.T ega E.T tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole.
lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus mõlema süüdistatava puhul seda, et nad on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud (tl-d 51, 55). Karistusregistri teatise (tl 64) kohaselt ei ole E.T varem karistatud ei kriminaal- ega väärteokorras. D.T on varem väärteokorras kolmel korral küll karistatud, kuid praeguseks ajaks on tema karistatus kustunud (tl-d 60-61). Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et pole otstarbekas D.T ega E.T karistada vangistusega kui kõige raskemaliigilise karistusega, vaid et karistuse eesmärgid on nende puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. 4 Arvestades aga D.T ja E.T teo iseloomu, siis nii üld- kui eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab karistus olema tuntav ja nii ei tohi süüdistatavatele mõistetav karistus olla miinimummääras, mis
Kohus asub seisukohale, et nii D.T kui ka E.T on põhjendatud karistada 50 päevamäära suuruse rahalise karistusega.
lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.
lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäärast, mis oli 50 krooni, alates 01.01.
Eeltoodust tulenevalt on D.T-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 492 eurot ja E.T-le mõistetava karistuse suuruseks 2500 krooni ehk 160 eurot.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus leiab sarnaselt prokuröriga, et mõistetud rahaliste karistuste suurusest tulenevalt on nende korraga tasumine isikutele majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb nii D.T kui E.T võimaldada tasuda neile mõistetud rahalised karistused ositi. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-tele 1, 3 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. D.T-lt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 197 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 4.24 eurot (66.40 krooni). E.T-lt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 197 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel E.T kaitsjale määratud tasu 95.87 eurot (1500 krooni) ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 4.24 eurot (66.40 krooni). Ingeri Tamm Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.