Kohustada J.O katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises xxx xxx kriminaalhooldaja määratud - ilmuda ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada J.O katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata J.O kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada J.O karistuse kandmi sest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.11.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §329 ja §424 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 10 kuud 23 päeva. Murru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 4 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav läbis vangistuses Suitsetamist loobumise programmi, sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening ning kuriteopõhise sotsiaalprogrammi LOP. Samuti on kinnipeetav osalenud AA tugirühma töös. Alates 25.11.2009 töötab kinnipeetav vanglas toidujagajana. Vangistuses suhtleb kinnipeetav oma elukaaslasega telefoni ja lühiajaliste kokkusaamiste teel, samuti on lühiajalisel kokkusaamisel käinud isa. Rahalised nõuded kinnipeetaval puuduvad, tasumata on vaid viimased kohtukulud. Kinnipeetav ei poolda kriminaalset käitumist, ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga, vaenulikud hoiakud erinevate ühiskonnagruppide suhtes puuduvad, suhtumine ametiisikutesse on viisakas, väärtustab perekonda. Kinnipeetava ellusuhtumine ja eesmärgid on realistlikud, kuid panustab kiiretele ja lühiajalistele lahendustele. Kriminaalkorras on kinnipeetav karistatud 6 korda, vanglas viibib esimest korda. Murru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26%. 2 Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on vanglas läbinud erinevaid sotsiaalprogramme oma käitumismustrite muutmiseks. Nähtub, et isik on teinud pingutusi, et suurendada vabaduses seaduskuuleka käitumise tõenäosust. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama 4-toalisesse elukaaslase emale kuuluvasse korterisse, kus elavad kinnipeetava elukaaslane, nende ühised lapsed ja elukaaslase ema. Vabanemise korral saab kinnipeetav asuda tööle xxx. Ka kinnipeetava elukaaslane saab esialgu rahaliselt toetada, kuna tal on ametlik töökoht. Kinnipeetava sotsiaalse võrgustiku moodustavad elukaaslane, ühised lapsed, elukaaslase ema ja kinnipeetava vanemad. Lähisuhtevõrgustik on tihe ja toetav. Elukaaslasega on kinnipeetav koos elanud 8 aastat, omavaheline läbisaamine on hea, probleemiks oli alkoholi kuritarvitamine väljaspool kodu, mis sageli väljus kontrolli alt. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgasid üle 8900 krooni. Vabaduses käitumist mõjutab see, kuivõrd on kinnipeetav suutnud teadvustada oma probleeme ja millised on tema probleemide lahendusoskused võrreldes vangistuseelse ajaga. Maakohtu istung Kinnipeetav J.O taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav seletas, et ta on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid vangistuses viibib esimest korda. Tal on vabaduses olemas kindel elukoht, perekond, alaealised lapsed ja ka töökoht. Prokuröri abi Kristiina Erte toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna kinnipeetaval on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht, tugev toetav sotsiaalne võrgustik, ta on vangis jätkanud töötamist, läbinud sotsiaalprogramme ja vangistuses viibib esimest korda. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, reaalses vangistuses viibib esimest korda. Murru Vanglas viibimise ajal on talle määratud 4 distsiplinaarkaristust. Varasemalt oli kinnipeetavale mõistetud karistusena tingimisi vangistus, kuid kriminaalhooldus ebaõnnetus ja kinnipeetav pani uued kuriteod toime katseajal. 3 Eeltoodu näitab, et kinnipeetava puhul ei ole tegemist seaduskuuleka isikuga. Samas nähtub asja materjalidest, et kolm viimast kriminaalkaristust on kinnipeetav saanud alkoholijoobes autojuhtimise eest. Seega on suurimaks probleemiks kinnipeetava puhul alkoholi liigtarvitamine. Murru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav astunud vangistuses samme selleks, et muutuda. Kinnipeetav on läbinud sõltuvusega seotud programmi Eluviisitreening, lisaks ka programmi Sotsiaalsete oskuste treening osalenud AA tugigrupi töös. Murru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava ellusuhtumine ja eesmärgid tulevikuks realistlikud, tal on motivatsioon lõpetada alkoholi tarvitamine. Maakohus leiab, et seega võib kinnipeetava soovi oma elustiili muutmiseks lugeda reaalseks ja selle tõestamist on ta alustanud juba vangistuses. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama 4-toalisesse ridaelamus asuvasse korterisse, mis kuulub kinnipeetava elukaaslase emale ja kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava elukaaslane, nende ühised lapsed ja elukaaslase ema. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud kindla töökoha xxx. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et esialgu on nõustunud ja võimeline kinnipeetavat toetama ka tema elukaaslane, kes töötab ametlikult ja saab legaalset sissetulekut. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabaduses on kinnipeetaval olemas tugev toetav sotsiaalne lähivõrgustik, kuhu kuuluvad kinnipeetava elukaaslane, nende ühised alaealised lapsed, elukaaslase ema ja kinnipeetava enda vanemad. Elukaaslasega on kinnipeetav koos elanud üle 8 aasta, omavahelised suhted on head, elukaaslane ootab kinnipeetavat väga. Murru Vangla iseloomustusest nähtub, et vangistuses töötab kinnipeetav toidujagajana. See on säilitanud tööharjumuse, mis teeb vabanemise korral töö leidmise kergemaks. Samuti nähtub Murru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud AA-tugirühma töös. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 16.10.2010, seega 6 kuu pärast. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema suhtes võimalik teostada järelevalvet veel terve aasta. Maakohus leiab, et kinnipeetava puhul, kellel on olnud suuri probleeme sõltuvusainete tarvitamisega ja enamik kuritegusid on sellega seotud, on väga vajalik sellise järelevalve kohaldamise toeks. Arvestades Murru Vangla, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi seisukohta, leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal on põhjendatud. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4 - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud, et alkoholi tarvitamine on probleem ning ka viimased karistused on mõistetud alkoholiga seotud kuritegude eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Arvestada tuleb ka seda, et kinnipeetaval on kaks alaealist last üleval pidada. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi liigtarvitamisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 26.04.2010 №oremreferent Liivi Õun 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.