1-10-2514/4

Kriminaalasi nr.1-10-2514 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 07.aprillil 2010.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin – Jana Vaab juuresolekul prokuröri abi Annika Vanatoa kaitsja Leelo Viil osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja T.I Ik xxx, Ukraina kodanik, keskharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, ei õpi, elukoht xxx, varem kohtulikult karistatud 2-l korral viimati - 17.12.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p 1, § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks rahaline karistus 12 700,- krooni ning KarS § 66 lg 1 alusel määrati karistuse kandmine ositi igakuiselt 1270,- krooni 10 kuu jooksul, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus Tuvastas: T.I süüdistatakse selles, et tema, 13.12.2009 kella 23.00 paiku, viibides Maardus Avar 3 asuva maja juures, olles alkoholijoobes, takistas liiklust, avas peatunud auto BMW330, reg.nr xxxjuhipoolse ukse ja tiris juhi AB vägisi autost välja ning tõukas teda. Pärast seda, kui AB kutsus politsei, püüdis T.I põgeneda, kuid AB takistas teda, kuid siis T.I haaras AB’st kinni, lükkas teda ja, kui AB kukkus maha, lõi T.I teda mitu korda rusikaga vastu pead ja keha, tekitades sellisel viisil füüsilist valu ja pea pindmised hulgivigastused, õla ja õlavarre pindmised vigastused. Seega T.I pani oma tahtliku tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pannud vägivallaga, s.o. KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud T.I seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kannatanu AB ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 13.12.2009.a. kella 22:40 paiku sõitis talle kuuluva autoga BMW 330 reg.nr xxxMaardu linnas Keemikute tänavalt Avar tänavale. Avar 3 maja juures märkas sõiduteel inimest ning ta andis vastutulevale autole signaali. Tema jäi seisma. Sõiduteel olev meesterahvas ei taandunud. Meesterahvas hakkas tema autot kätega kapoti pealt lükkama. Meesterahvas tõmbas tema autol juhipoolse ukse lahti ja tõmbas teda hõlmast autost välja. Meesterahvas tuli talle kallale ja tõukas teda. Ta avastas et tema auto sõidab edasi, kuna tegemist oli automaat käigukastiga. Ta jooksis autole järgi ja pani auto seisma, kuid ise jäi auto kõrvale. Meesterahvas jätkas agressiivset käitumist. Kui meesterahvas kuulis, et ta politseisse helistab, siis meesterahvas lükkas teda maha ja lõi teda viis või kuus lööki pea ja keha piirkonda. Ta tundis füüsilist valu. /tl 2-4/; Tervisekaarti, 13.12.2009.a. tuvastati AB´l pea pindmised hulgivigastused, õla ja õlavarre pindmised vigastused, mis oli põhjustatud kehalise ründe tagajärjel. A.Buga´l olid parema silma all ja vasaku õla piirkonnas nahamarrastused. /tl 7;8/; Tunnistaja Helgi Ojamäe ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 13.12.2009.a. kella 23.05 ajal tuli Maardus Avara tänavale Keemikute tänava poolt meesterahvas tumedates riietes. Meesterahvas oli keset teed ja ei läinud liikuva auto eest ära. Autojuht tuli autost välja ja püüdis olukorda lahendada. Purjus mees oli agressiivne ja läks autojuhile kallale. /tl 5-6/; Kahtlustatav T.I ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andud ütlusi et tunnistab oma süüd ning selgitas, et oli alkoholijoobes ning läks koju. Kõndis mööda tänavat, kui auto andis signaali. Ta peatus ja nägi autot. Juht avas autoukse, väljus autost ja hüüdis talle midagi ning seejärel istus autosse tagasi. Ta läks auto juurde ja palus juhil autost väljuda, kuid juht keeldus. Ta avas autoukse ning kuna ta oli alkoholijoobes, kaotas ta tasakaalu ja kukkus juhile peale. Juht arvas, et ta tahtis talle kallale tungida. Temal sellist kavatsust ei olnud. Juht hakkas teda solvama ja kätega vehkima. Kuna ta hakkasin kartma, et juht võib teda lüüa, lõi ta juhti peopesaga vastu nägu. Pärast kukkusid mõlemad maha ning siis saabus politsei. /tl 17-21/; Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on T.I süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on T.I käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks võib arvestada T.I puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on varem 2-l korral kohtu poolt karistatud, töökohta ei oma, alaline elukoht on olemas. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista vangistus, mille võib asendada üldkasuliku tööga. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1,3; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312 , § 313 ja § 315 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.I KarS § 263 p 1 järgi ja karistada 6 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistus 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, s.o. 13.12 – 14.12.2009.a. (2 päeva), kandmata karistus vangistus 3 kuud ja 28 päeva.. 2 Vastavalt KarS § 69 lg 1 ja 3 asendada vangistus üldkasuliku tööga 236 tundi millise tegemise tähtajaks määrata 6 kuud. Määrata T.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on T.I kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista T.I-lt 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 1080 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 EÜP viitenumber 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik 3