Nimi: Süüdistatavad I.G b. Elu- või asukoht ja aadress: asub vahistatuna Vanglas, elukoht vabaduses xxx c. Isikukood või sünniaeg: xxx d. Kodakondsus: eesti e. Haridus: põhi f. Emakeel: eesti g. Töökoht või õppeasutus: B OÜ, S OY, juhatuse liige h. Karistatus: a.19.06.1998.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 alusel mõisteti tingimisi 5 k vabadusekaotus 1a 6k katseajaga; b.26.04.2001.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2, § 142 lg 2 p 3 alusel mõisteti liitkaristus tingimisi 1a 6k vabadusekaotus 2 a katseajaga; c.20.04.2005.a. Viljandi Maakohtu poolt
alusel mõisteti rahaline karistus 450 päevamäära, s.o 22500 krooni; d.17.09.2007.a. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt
Kuriteo kvalifikatsioon:
p 1,2; § 118 p 1; § 117 lg 1 Kaitsja Andrus Repnau RESOLUTSIOON Õigeks mõista I.G
Süüdi tunnistada I.G
Süüdi tunnistada I.G
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta ja 3 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust.
MS § 179 lg 1 alusel välja mõista I.G-lt sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest , s.o. 6525 krooni . KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I.G-lt menetluskuludena ekspertiisitasu 6800 krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank, märkides ära viitenumbri
p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteona, s.o avaliku korra rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule. Samuti süüdistatakse I.G selles, et tema tekitas
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteona, s.o tervisekahjustuse tekitamisena, millega on põhjustatud oht elule ja
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteona, s.o teise inimese surma põhjustamisena ettevaatamatusest. 2.1. I.G-le esitatud süüdistus
Kannatanu HN on andnud ütlusi selle kohta, et tema viibis oma kodus koos EM ja kuulis korterist, et poe juurest kostub valju muusikat nii , et tema aknaklaasid klirisesid. Oma elukohast läksid nad koos EM kaupluse juures olnud auto juurde ja tema ütles ärritunud hääletoonil, et autos olnud noormehed paneksid muusika vaiksemaks. №ormehed tulid neile seepeale kallale. Üks noormeestest lõi teda kahe käega vastu kõrvu, löök oli sedavõrd tugev, et see võttis hetkeks pildi eest ära, kuid ta ei kukkunud.. Oma teoga põhjustas noormees temale füüsilist valu. EM löömist ta ei näinud. Nägi EM hiljem lamamas asfaldil, kui meedikud ta üles tõstsid, siis nägi, et EMon peas haav. (tl 24-26) Tunnistaja NKon kinnitanud, et tema seisis vahetult enne sündmusi poe ukse juures, nägi, et poe suunas liigivad kaks vanemat meesterahvast, kes olid ilmselgelt ärritunud olekuga ja karjusid midagi eesti keeles. Nende oleku järgi tundus, et nad on purjus. Seda oli näha nende kõnnakust, et nad kained ei olnud. Tema teada elavad mõlemad meesterahvad poe vahetus läheduses. Tunnistaja on mõlemaid mehi varasemalt ka kaupluses näinud ning neil kordadel on nad alati olnud purjus. Tema kuulis, et auto juurde läinud mehed karjusid midagi eesti keeles, millest ta hästi aru ei saanud aga karjusid ka vene keeles ja see oli roppus. Muusikat kauplusesse kuulda ei olnud. Tunnistaja märkis, et kui ta peaks hindama, kui valjusti see muusika autos üldse mängis, siis võib ta öelda, et teda see kuidagi ei häirinud ning tema selle muusika mängimise peale küll vihaseks ei oleks saanud. Hiljem nägi ta, kuidas üks noormeestest, kes oli autost väljunud , tegi vanema meesterahva näo ees plaksu, kas mees pihta sai või ei, seda ei oska öelda. Samuti nägi tunnistaja teise kannatanu tugevat tõukamist, millest kannatanu kukkus otse peaga vastu asfalti. Temal hakkas halb ja ta läks kauplusse tagasi. Mõne aja pärast tuli kauplusse teine mees, kes oli kannatanuga koos olnud ja tahtis telefoni. Kuna mees oli purjus, siis ta telefoni ei andnud. Helistas ise kiirabisse. Läks välja tagasi ja nägi, et noormees, kes oli kannatanut löönud, raputas kannatanut ja püüdis teda püsti tirida. Ta ei mäleta enam, kas kannatanu selle tirimise peale tõusis või jäi lebama. Igal juhul pärast seda, kui lööja oli autoga minema sõitnud, siis mingil hetkel nägi ta kannatanut trepi peal istumas. Kas lööja enne ärasõitu oli veendunud, et kannatanu saab iseseisvalt liikuda, seda ei oska öelda. (tl 28-30) Tunnistaja MTandis ütlusi, mille kohaselt ta nägi autot ja noormehi kaupluse juures. №ormehed kuulasid muusikat. Teda see muusika ei häirinud ja ta ei näinud, et noormehed oma olekuga oleksid kedagi tülitanud. Kui ta nägi kannatanuid auto poole liikumas, siis tundus talle, et mõlemad meesterahvad on tarvitanud alkoholi. Üks auto juurde jõudnud meestest ütles kurjal häälel, et pange oma muusika vaiksemaks ja igal juhul oli see öeldud väga agressiivselt. Samuti nägi tunnistaja, kuidas üks varem autos olnud noormeestest tõukas ühte kannatanutest ühe käega rindkere piirkonda nii tugevasti, et viimane kukkus sirgelt asfaltteele pikali. Kannatanu kukkus mürtsatusega maha.(tl 33-35) Tunnistaja MK kinnitas, et autost kostnud vali muusika teda ei häirinud, kinnitab, et kui kannatanu käskis muusika vaiksemaks keerata, siis oli ta ärritunud häälega. Ta nägi , kuidas üks noormeestest tuli kannatanu juurde ja lõi teda ülakehasse nii, et kannatanu kukkus. Lõi tugevasti ja talle jäi mulje, et vihaga.(tl 39-41). Tunnistaja EHEütlused oma sisult tõenduslikku teavet ei oma. Alkoholijoobe tõttu midagi olulist ei mäleta. Mäletab vaid, et Mihkel (I.G) rääkis hiljem, et tõukas meesterahvast, kes kukkus ja ütles, et sündmuskohalt tuli kiiresti lahkuda.(tl 46-47) Anonüümse tunnistaja M ütlustest nähtub, et ta oli umbes 50 m poe juurest eemal, kui kuulis, et kusagilt tuleb vali muusika. Varsti nägi, et see tuleb poe juures seisvast maasturist. Mõne aja pärast liikusid maasturi suunas kaks vanemat (ca 70-aastast) meesterahvast, oli näha, et mõlemad olid eelnevalt alkoholi tarvitanud. Nende kõnnak oli tuigerdav. Üks meestest palus viisakalt muusika vaiksemaks panna. №ormehed autos muusikat vaiksemaks ei pannud ja üks nende juurde tulnud vanematest meestest hakkas pluusi käiseid üles käärima ja tundus, et ta oli väga ärritunud sellest, et noormehed muusikat vaiksemaks ei pannud. Tema nägi ühe vanema mehe tõukamist mõlema käega jõuliselt nii, et kannatanu kukkus mürtsuga vastu asfalti. Mees, kes kannatanut tõukas, võttis kannatanul kaenla alt kinni ja raputas teda ja tõstis istukile. Millal maastur minema sõitis, ei näinud (tl 53-55) Anonüümne tunnistaja R andis ütlusi selle kohta, et poe ees seisnud maasturist tuli vali muusika ja kaks noormeest tantsisid auto ümber. Samaaegselt liikusid maasturi poole kaks vanemat meesterahvast. Mõlemad neist meestest olid eelnevalt alkoholi tarvitanud, sellele viitas nende kõnnak, silmad ja olek. Üks meesterahvas oli ärritunud olemisega, ja käskis muusika vaiksemaks keerata. Tema nägi, kuidas mõne hetke pärast lõi üks noormeestest ühele vanemale mehele kahe käega vastu kõrvu, siis suundus poe juurde teise vanema mehe juurde ja lõi teda lahtise käega vastu pead ja siis tõukas kahe käega jõuliselt selliselt, et kannatanu kukkus sirgjoones asfaldile. Kukkumisel oli kuulda mürtsatust. №ormees tõstis kannatanu istuli, aga tundus, et kannatanu e ei olnud enam kontaktivõimeline. Edasi nägi, et noormees surub käega kannatanu kõhule, see oli selline pumpamine kõhu peale.(tl 66-68) Tunnistaja JJ andis ütlusi selle kohta, et tal on mälukaotus. (tl 76)Seega tõenduslikku teavet tema ütlustes ei ole. I.G on andnud kohtueelsel uurimisel ütlusi selle kohta, et Merivälja kaupluse juures tulid tema ja tema sõbraga sõnelema kaks meesterahvast, tekkis rüselus ja üks meestest kukkus pikali. Tema oli oma sõbraga poe juures, kui märkas et nende poole liiguvad kaks vanemat meesterahvast ja karjuvad midagi. Mõlemad mehed olid tarvitanud alkoholi, seda oli aru saada nende kõnnakust ning sellest, kuidas nad räuskasid. Üks meestest karjus midagi muusika vaiksemaks panemise kohta ja kasutas hulgaliselt ebatsensuurseid väljendeid. Muusika ei olnud tegelikult vali, kuid autouks oli avatud ja seetõttu kostis muusika veidi valjemini. Mõlemad auto juurde tulnud mehed olid ärritunud olekuga, üks neist kääris üles oma särgivarrukaid sel ajal, kui nende poole liikus. Tema püüdis konflikti vältida ja ütles neile, et mingu mehed minema, kuna nende käitumisest jäi mulje, et nad tulevad tüli norima. Üks meestest hakkas teda varrukast tirima. Tema lükkas mehe käe enda õlast eemale. Kuna meeste käitumine teda ärritas, siis liikus ta ühe mehe poole ja tegi tema näo ees kätega plaksu, pihta mehele ei saanud. Teine mees tuli uuesti tema juurde ja tiris teda juba õlast. Tema kaotas veidi tasakaalu ja tõukas mehe käe minema enda õlast ja see mees kukkus sirgjoones pikali. Kostus tugev plaks. Tema ehmus, kuna sellist asja ta ei soovinud. Läks autosse ja istus seal mõne aja. Kuna mees maast ei tõusnud, siis läks vaatama, kas ta on ikka kontaktne. Tõstis ta maast istukile ja mees vaatas talle korraks otsa, aga midagi ei rääkinud. Temale jäi mulje, et mees oli pikali seepärast, et oli purjus. Verd näha ei olnud. Tema ei ole tahtnud tekitada kannatanule kehavigastusi, veel vähem soovis ta kannatanu surma. Kohus leiab, et I.G tuleb talle esitatud süüdistuses
Süüdistusest ei nähtu, millise enda tegevusega rikkus I.G avalikku korda. Millise tegevuse lõpetamise nõudmisega pöördus tema poole kannatanu H.N kui süüdistuse kohaselt avalikku korda kaitsev isik. Milles seisnes I.G avaliku korra vastane rünne? Tuvastatud ei ole avalikus kohas toimuv asjasse mittepuutuvate isikute või üldise õigusrahu häirimine (tunnistaja N.K , kes oli täiesti kõrvaline isik ja kaine, on kinnitanud, et teda muusika ei häirinud üldse, sama kinnitas tunnistaja M.T ). Kannatanud H.N ja EM olid alkoholijoobes (tunnistaja N.K sõnul oli nende joove lausa näha nende kõnnakust, sama kinnitas ka tunnistaja M.T ), viibides avalikus kohas alkoholijoobes rikkusid nad esmalt ise õiguskorda ja H.N käsitlemine avalikku korda kaitsva isikuna on kohtu arvates enam kui kaheldav ehk isegi meelevaldne. Tunnistaja N.K on kinnitanud, et purjus vanemad mehed karjusid ja ropendasid vene keeles. Tunnistaja M.T kinnitab, et kannatanu kõneles agressiivsel ja kurjal toonil. Kannatanu ise kinnitab samuti, et ta kõneles ärritunud häälega. Selline kannatanu käitumine ei meenuta kuidagi avaliku korra kaitsmist. Samuti ei ole tuvastatud, et I.G üldse oleks ilmselt avaldanud lugupidamatust ühiskonnas heade tavade, kommete ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Kolmandad sündmuskohal viibinud isikud ei kinnita, et autos olnud seltskond oleks neid üldse kuidagi millegagi häirinud enne seda, kui kannatanud läksid auto juurde nö ”korda looma”. Üksnes teise inimese konflikti käigus löömine ei moodusta
koosseisu ning antud kriminaalasjas on nii kannatanu EM kui H.N löömine kvalifitseeritav
2.2 I.G-le esitatud süüdistus
Tõendamist on leidnud, et I.G tõukas kannatanut ja selle tõuke tagajärjel kannatanu kukkus ning suri. Tuvastatud on, et EM´le põhjustati ettevaatamatusest tema surm. Kuriteo toimepanemise järgselt diagnoositi Põhja Eesti Regionaalhaigla SA Mustamäe korpuses EM`l ajupõrutus ja koldeline ajukahjustus ning
Kaudse tahtluse korral kiidab süüdlane saabuva tagajärje heaks- antud kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et I.G seda oleks teinud. Ei ole kindlalt tuvastatud, et I.G sai tõsikindlalt enda käitumise objektiivsest ohtlikkusest aru. Ja isegi, kui ta sai aru oma teo ohtlikkusest, ei tähenda see iseenesest, et ta arvestas võimaliku raske tagajärjega ja sellega sisimas nõustus. Kannatanu oli alkoholijoobes, seda on kinnitanud tunnistajad. Alkoholijoobes ( või alkoholi kuritarvitavale) inimesele piisab ka väiksemast tõukest, et ta kaotaks tasakaalu ja kukuks pikali. Ei saa jätta tähelepanuta ka surnu ekspertiisiaktis (tl 9-12) kajastuvaid viiteid kannatanu EM alkoholi liigtarvitamisele (tunnistajad on sellele samuti viidanud). Kohtuarstlikult on kinnitamist leidnud maksatsirroosi diagnoos. Alkoholi liigtarvitamine on tihedas seoses ajutraumade esinemisega ning raskete traumade puhul suurendab alkoholijoove ka inimese riski surra. Selle kohta võib leida hulgaliselt viiteid meditsiinialasest kirjandusest ja uuringutest. Võimalik, et alkoholi pikemat aega tarbinud isikutel kujunevad ka vere hüübimissüsteemi häired, mis omakorda soodustavad trauma korral aju verevalumite teket (Eesti Arst 2006; 85/4:225-228). Kuriteo kvalifitseerimisel
p 1 järgi on vajalik, et I.G tegevus oleks saabunud tagajärjega põhjuslikult seotud. Antud kriminaalasjas ei ole seda tuvastatud. Surma ettevaatamatu põhjustamine raske tervisekahjustuse tahtlikul tekitamisel tuleb küll subsumeerida
ja § 117 kogumina, kuid samas peaksid sellised juhtumid olema väga erandlikud : kui isik möönab juba eluohtlikku tervisekahjustust, siis üldjuhul möönab ta mis tahes tagajärge, sealhulgas surma. Ei ole võimalik väita, et I.G möönis kannatanu EM surma saabumist. I.G tegevus on kvalifitseeritud õigesti
Tõugates alkoholijoobes kannatanut jõuga, mis põhjustas tema kukkumise peaga vastu asfalti, võis ja pidi I.G ette nägema surma saabumise võimalikkust, kuid I.G lootis saabunud tagajärge vältida, mitte ei möönnud seda. Jälitusprotokollist (tl 19-23) nähtub samuti, et I.G seletab oma sõbrale juhtumit kui õnnetust, ning seda, et kannatanu kukkus löömisest labakäega. Kohus leiab, et I.G poolt kannatanu tõukamine (või löömine) rindkere piirkonda on kvalifitseeritav
Tunnistajate ütlustega on I.G poolt kannatanu EMt õukamine tõendatud, kuid tõendatud ei ole kohtu arvates I.G vähemalt kaudne tahtlus raske tervisekahjustamise tekitamiseks. Kuna tõendamist on leidnud kannatanu H.N löömine näo piirkonda I.G poolt, siis on see kuritegu kvalifitseeritud õigesti
Ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes selle kohta, et teda löödi, et ta löömise tagajärjel tundis füüsilist valu. H.N löömist kinnitavad ka tunnistajad. Kriminaalasja menetlemise raames on tuvastatud, et Merivälja poe ees viibisid sõidukiga Range Rover EHE ning I.G. Samuti on kriminaalasjas tuvastatud, et I.G oli isik, kes lõi või tõukas tugevasti EM rindkere piirkonda ja põhjustas ettevaatamatusest tema surma ning kasutas HN suhtes füüsilist vägivalda. Karistuse mõistmisel I.G-le arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust ja kannatanule tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist karistust kergendava asjaoluna. I.G on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, varasemad karistused on kantud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et konflikt, mis kasvas üle kuriteoks, sai alguse kahe alkoholijoobes kannatanu poolt. I.G tuleb karistada vangistusega ja vangistusest tingimisi vabastamine ei ole tema puhul rakendatav, arvestades asjaolu, et varasemad karistused ei ole avaldanud I.G-le piisavalt mõju edaspidi kuritegudest hoiduma. Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras, kuulub karistusest mahaarvamisele 1/3 mõistetavast karistusest. A.Ennok kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.