lg 2 järgi lühimenetluses J.A, elukoht: xxx, isikukood xxx, EV kodanik, keskharidus, emakeel – eesti keel, ametlikult ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 6-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315, VÕS § 1043 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada J.A KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 03.04.2010.-04.04.
J.A esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 19.07.2010.a. toimunud kohtuistungil kinnitas J.A, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, end süüdi ta tunnistab, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Seletas, et käib mitteametlikult tööl katseajaga, vabaabielunaine on rase. Tsiviilhagiga on nõus, kuid palus kahju hüvitamise ajatamist, korraga pole võimeline tasuma. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning J.A poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava J.A süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 33 - 35) mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et läks Kristiine Prismasse. Võttis ostukorvi ja sisenes müügisaali. Riiulist võttis nahkjope, mille pani endaga kaasas olevasse seljakotti. Nahkjopel oli küljes turvaelement, mille ta küljest ära tõmbas. Samuti võttis riiete osakonnast nokamütsi, mille pani ka endale seljakotti. Alkoholi osakonnas võttis 1 pudeli õlut, mille pani ostukorvi ja tasus kassas. Turvaväravatest möödudes hakkasid turvaväravad piiksuma. Nahkjopel oli veel ka teine turvaelement küljes, mida ta ei märganud. Ta andis turvatöötajale nahkjope ja mütsi üle. Ka: - Prisma Peremarket AS´i avaldus, milles palutakse vastutusele võtta 03.04.2010.a. kell 19:45 Kristiine Prismas õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juures avastati maksmata kaupa 1999,- krooni ulatuses. Kaubaks oli nahkjope ja nokamüts. /tl 2/; - G4S akt, 03.04.2010.a. kell 19:45 Kristiine Prismas meesterahvas läbis kassarivi kauba eest tasumata, maksumusega 2078,- krooni, kaup osaliselt rikutud ja tagastatud poele. Isikuks osutus J.A. /tl 3/; - tunnistaja Stanislav P´i ütlused, olles tööl 03.04.2010.a. kell 19:45 Kristiine Prismas kassade ees, kui turvaväravad andsid häiret ning üks meesterahvas läbis kassaderivi. Läbivaatusel selgus, et isikuks oli J.A, kelle seljakotis oli nahkjope ja nokamüts, mis kuulusid Prisma Peremarketile. Kauba maksumus kokku 2078,- krooni. Kaup osaliselt rikutud. /tl 4/; - kannatanu esindaja Jekaterina A ütlused, 03.04.2010.a. kella 19:45 paiku võttis noormees Kristiine Prismas nahkjope 1999,- krooni ja nokamütsi 79,- krooni. Turvaväravad hakkasid piiksuma, kui noormees möödus kassadest. Nahkjopelt oli turvaelement ära tõmmatud ning nahkjope oli osaliselt värviga koos, mida ei ole võimalik eemaldada. Värv oli tulnud turvaelemendi seest. Seoses nahkjope rikkumisega esitab Prisma Peremarket tsiviilhagi summas 1999,- krooni ulatuses. /tl 6-7/; - asitõendi vaatlusprotokoll, vaadeldavaks asitõendiks on nahkjope ja turvaelement. /9-15/; 3 - fototabel Kristine Prisma turvateenistuse poolt edastatud fotodest, fotod vargusest. /16-22/; Kohtunik asub seisukohale, et J.A on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema, kannatanu ja tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning J.A süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS §
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik J.A süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. J.A on varem kriminaalkorras karistamata, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Teda süüdistatakse teise astme kuriteokatse toimepanemises, tsiviilhagi on esitatud summas 1999,- krooni, J.A ei oma legaalset sissetulekut. Seega kohus leiab, et J.A-le pole võimalik mõista kergemaliigiline karistus- rahaline karistus, vaid tuleb mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, tal on kindel elukoht olemas, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74, 75 sätteid, anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tsiviilhagi on esitanud Prisma Peremarket AS summas 1999,- krooni, mis kuulub välja mõistmisele J.A-lt VÕS § 1043 alusel. Asitõendid: • turvaelement (asub kriminaalasja juures) – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada; • nahkjope ( asub kriminaalasja juures) – peale kahju hüvitamist anda J.A-le või tema poolt volitatud isikule. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.