) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, Kohtunik otsustas Süüdi tunnistada K.Z KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) päevamäära, päevamäära suurusega 103 krooni, so summas 3090 (kolm tuhat üheksakümmend) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 1022003004796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahalise karistuse täies ulatuses tähtaegselt tasumata jätmise korral, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld K.Z-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista K.Z-ilt 25 (kakskümmend viis) krooni S V (elukoht xxxx) tsiviilhagi katteks.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista K.Z-ilt menetluskuluna sundraha 6525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista K.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 300 (kolmsada) krooni, sh käibemaks 50 krooni riigituludesse vandeadvokaat Eduard Bulattšik poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 300 krooni (sh käibemaks 20%) vandeadvokaat Eduard Bulattšik poolt süüdistatav K.Z-i kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tähtaegselt tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord
lg 6,7 alusel on süüdistataval õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutakse kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kohtumäärus saata K.Z, elukoht xxxx ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonnale, Tallinna tn 28, Rakvere. 2 I Kuriteo asjaolud 12.07.2010.a. õhtul kella 21.00 paiku viibis xxxx asuva maja juures alkoholijoobes K.Z rääkides juttu T L ning teiste tuttavatega. Samal ajal mängis õues plastiliinidega 4aastane R V, kellele olid tuttavad nii T L kui K.Z. Kui T L kutsus lapse endale patsi lööma, tuligi laps tema juurde ning tegi seda. Siis soovitas T L ka onule patsi lüüa ning laps lähenes usalduslikult K.Z-ile. Joobe tõttu ``nalja teha`` tahtes pigistas ja väänas K.Z tal kätt, mille peale laps hakkas valjusti nutma, sest tal oli valus. Samal õhtul viis S V oma poja Rakvere kiirabisse kus lapsel tuvastati parema küünarvarre pindmised vigastused. II Süüdistuse sisu K.Z süüdistatakse selles, et tema 12.07.2010.a. kella 21.00 paiku xxxx maja ees pigistas ja väänas 4-aastase R V (sünd. xxxx) kätt, põhjustades kannatanule valu. Seega K.Z, põhjustades kannatanule kehalise väärkohtlemisega valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Prokurör teeb ettepaneku karistada K.Z rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses päevamäära suurusega 103 krooni, so summas 3090 (kolm tuhat üheksakümmend) krooni. III Kohtuotsuse põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud lahendada kriminaalasi käskmenetluses. Kohus K.Z-i käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja leiab, et süüdistatav K.Z pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava K.Z on oma süüd tunnistanud, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on K.Z-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. 3 Kannatanu S V on esitanud tsiviilhagi AS Rakvere haigla visiiditasu hüvitamiseks. Kohus leiab, et tsiviilkahju kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel, kuna K.Z on tekitanud tervisekahjustuse kannatanu R V. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu.
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik: /allkiri/ Tiit Kullerkupp Äraskiri õige №oremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne Kohtuotsus jõustus 23. novembril 2010. a. №oremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.