KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-10-1896 (2302,10,004799) Kohtunik Karin Olentšenko V

§ 74lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahvühikut, so 600.-krooni.

Otsuse kohaselt H.P juhtis autorongi 2 (mootorsõiduk Ford Ranger reg.märk xxxx registrimassiga 3020kg ja järelhaagist Gruau AA4002 reg.märk xxxx registrimassiga 900kg) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhil puuudb E-kategooria juhtimisõigus. Vastavalt 01.05.2010.a. koostatud väärteoprotokollile nr.AB1167113 H.P 01.05.2010.a. kell 18.00 Harjumaal Tallinn-Tartu mnt. 14-l kilomeetril juhtides sõiduautot Ford Ranger reg.nr.xxxx, juhtis (autorongi) mootorsõidukit registrimassiga 3020kg ja vedas järelhaakes järelhaagist Gruau A 4002 reg.nr.xxxx registrimassiga 900kg, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust: registrimasside kogusumma ületab 3500kg. Puudus selleks ettenähtud E-kategooria sõiduki juhtimise õigus, rikkudes sellega

§ 20

lg.1 ning pannes sellega toime Liiklusseaduse § 741 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu H.P kaebuses taotles otsuse tühistamist, sest 1) 01.05.2010.a. koostatud haagise juhtimiselt kõrvaldamise otsuses oli kirjas, et ta juhtis sõidukit GRUAU A4002 reg.nr.xxxx. Kuid haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk, mistõttu haagist ilma vedava mootorsõidukita juhtida ei saa ja ilmselt selleks pole ka eraldi kategooriat vaja. Hiljem väärteoprotokollis ja otsuses teo kirjeldamisel pannakse aga süüks autorongi juhtimist ilma E-kategooria juhtimisõiguseta, mis kaebuse esitaja arvates on V™S § 150 lg.1 p.7 mõttes oluline menetlusõiguse rikkumine. 2) taotles väärteomenetluse lõpetamist, sest on ARK-s vajalikud formaalsused korda ajanud, muudatused olid otsuse tegemise ajaks tehnilisse passi sisse viidud, kuid otsuses ei ole seda kirjeldatud. Taotles asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas jääb vaidlustatud otsuses toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastuses margitakse, et kaebuse esitaja oli enne sõidu alustamist kohustus veenduda, kas tal on õigus antud kategooria sõidukit juhtida, kas sõiduki dokumendid vastavad nõuetele ning et sõiduk oleks liiklusesse astudes tehniliselt korras. Nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud H.P kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamusega ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebust saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud.

§ 20

lg.1 kohaselt mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Liiklusseaduse lisast 1 nähtub, et mootorsõiduki B-kategooria vastavalt juhtimisõigusele on: B-kategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ei ületa auto tühimassi ja autorongi registrimass ei ületa 3500 kg. Mootorsõiduki BE-kategooria vastavalt juhtimisõigusele on B-kategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ületab auto tühimassi või autorongi registrimass ületab 3500 kg. 2 3 Liiklusseaduse lisa 1 ja Liikluseeskirja kohaselt Autorong on autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon; Registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei või ületada valmistaja lubatud suurimat massi; Tegelik mass on sõiduki mass antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega; Tühimass on juhi, sõitjate ja veoseta täisvarustuses sõiduki mass, mille on määranud valmistaja

§ 21

lg.1 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õiguse (edaspidi ) seisukohalt jagunevad autod ja mootorrattad põhikategooriatesse A (mootorrattad), B, C, D (autod), BE, CE, DE (autorongid) ja nende alamkategooriatesse A1, B1, C1, D1, C1E ja D1E.

§ 22lg.1 kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus

§ 31

lg.4 kohaselt BE-, CE- või DE-kategooria ja C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimise õiguse võib anda isikule, kellel on vastava kategooria vedukauto juhtimise õigus. Liikluseeskirja kohaselt kategooriad, millesse jaotatakse autod ja mootorrattad juhtimisõiguse seisukohalt, on järgmised: A - mootorratas; B - auto, mille registrimass ei ületa 3500 kg ja millel peale juhikoha pole rohkem kui 8 istekohta; sama auto koos haagisega, kui autorongi registrimass ei ületa 3500 kg ja haagise registrimass ei ületa veduki tühimassi; C - auto, mille registrimass on üle 3500 kg ja mis on ette nähtud veoste veoks; sama auto koos kerghaagisega; D - auto, millel peale juhikoha on rohkem kui 8 istekohta ja mis on ette nähtud sõitjate veoks; sama auto koos kerghaagisega; E-kategooriasse kuulub autorong, mille veduk on B-, C- või D-kategooria auto ja mille haagise registrimass on suurem vastava autokategooria piiritlemisel nimetatust. Teede- ja sideministri määrustega on BE-, CE- ja DE-kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamiseks ning B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamiseks on ette nähtud täiesti erinevad riiklikud õppekavad (Teede- ja sideministri

1. mai
2. a määrus nr 54, RTL, 07.06.2001, 67, 910 ja Teede- ja sideministri
3. juuni
4. a määrus nr 62, RTL, 19.06.2001, 72, 979). Seega nähtub Liiklusseadusest ja Liikluseeskirjast selgelt, et autorong koosneb autost ja haagisest ning kui autorongi registrimass ületab 3500kg, on nõutav BE-kategooria juhtimisõigus, mis on B-kategooriast oluliselt erinev. 01.05.2010.a. H.P suhtes koostatud väärteoprotokollis märgitud väärteo kirjeldus sisaldab kõiki koosseisulisi asjaolusid, millised omakorda on kajastatud ka otsuses. V™S § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses ning see nõue antud väärteoasjas on täidetud, menetlusaluse isiku kaitseõigust rikutud ei ole: väärteoprotokollist (st väärteoasjas esitatud süüdistusest) nähtub selgelt ja üheselt, millist väärteo toimepanemist menetlusalusele ette heidetakse. Ei ole asjakohane kaebuse esitaja väide, et olulist menetlusõiguse rikkumist kujutab endast asjaolu, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja väärteoprotokolli sisu on erinevad, sest sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses heideti talle ette ainult haagise juhtimist, haagist aga 3 4 ei ole võiamlik juhtida ilma vedava mootorsõidukita. Väärteoprotokoll sisaldab täpset väärteo kirjeldust, sisu on selgelt arusaadav ning kaitseõiguse tagamise seisukohalt just väärteoprotokolli sisu on oluline tagamaks menetlusele isikule õiguse kaitsta ennast esitatud süüdistuse vastu. Kaebusele on lisatud järelhaagise registreerimistunnistus, millest nähtub, et haagise tühimass on 619kg, registrimass 750kg ja täismass 900kg. Ei ole arusaadav kaebuse esitaja väide, millised muudatused olid otsuse tegemise ajaks ARK-s tehnilisse passi sisse viidud. Arvestades kaebuse esitaja poolt juhitud mootorsõiduki Ford Ranger registrimassi 3020kg (mida vaidlustatud ei ole), igal juhul autorongi (mootorsõiduk + järelhaagis vähemalt tühimassiga 619kg) registrimass ületab 3500 kg ning selleks on nõutav BE-kategooria juhtimisõigus, mida kaebuse esitaja ei oma. Seega rikkumine oli aset leidnud, oli nõuetekohaselt tõendatud ja vormistatud ning vajas karistamist. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Seejuures tuleb arvestada karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kahetsust ei avaldanud kaebuse esitaja ka kohtuistungil, seega kohus ei tuvastanud ka kergendavaid asjaolusid. Trahv ei ole määratud sanktsiooni ülemmäära suuruses, vastupidi see on määratud alammäära lähedases suuruses. Karistuse määramisel on otsuse teinud ametiisik arvestanud kõiki asjaolusid ja põhjendatult, arvestades süü astet ja väärteo toimepanemise asjaolusid ning kohtul puudub alus otsuse muutmiseks karistuse suuruse osas. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 132 p
5. Kohtunik 4