← Eesti

1-10-12921/7

1-10-12921 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-12921 (10231500325) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 25

lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav R.J ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: töötu, elukoht: xxx, emakeel: vene keel. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.08.2010 ja 14.09.2010, kahtlustatavana kinni peetud 13.09.201014.09.2010, 17.10.2010-18.10.2010, kokku 4 päeva. Varasem karistatus: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 28.04.2006 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 2 aastat KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; Kaitsja Väärteokorras karistatud: - 20.01.2010.a. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 1800 krooni; - 18.08.2010.a. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni. Advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON 1. R.J süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 1

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so, kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.09.2010 kuni 14.09.2010, 17.10.2010 kuni 18.10.2010, so 4 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva.
  2. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta R.J-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva R.J suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et R.J temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758)
  3. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada R.J järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
  4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 15.11.
  5. R.J suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  6. R.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „R.J, 1-10-12921, kaitsjatasu“.
  7. R.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „R.J, 1-10-12921, sundraha“.
  8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: R.J süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda on varem 20.01.2010 ning 18.08.2010 Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsustega karistatud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate pisivarguste toimepanemise eest, taas 19.08.2010 kella 10.50 paiku 2 Tallinnas, aadressil Paasiku 2a asuvast AS OG Elektra kauplusest Grossi Toidukaubad püüdis võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada: 4 tk „Libero” ihupiima, 1 tk maksumus 48.80 krooni, kokku maksumusega 195.20 krooni; 2 tk „Libero” kehakreemi, 1 tk maksumus 48.80 krooni, kokku maksumusega 97.60 krooni; 2 tk „Libero” vannigeeli, 1 tk maksumus 31.80 krooni, kokku maksumusega 63.60 krooni, kokku kaupa kogumaksumusega 356.40 krooni, pannes nimetatud kauba müügisaalis endale taskusse ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna R.J peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles isikuks, keda on varem 20.01.2010 ning 18.08.2010 Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsustega karistatud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate pisivarguste toimepanemise eest, taas 13.09.2010 kella 18.40 paiku Tallinnas, aadressil Ümera 13 asuvast AS OG Elektra kauplusest Grossi Toidukaubad püüdis võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada: 6 tk Milka piimašokolaadi, 1 tk maksumus 16.80 krooni, kokku maksumusega 100.80 krooni; 2 tk Milka piimašokolaadi valge, 1 tk maksumus 16.80, kokku maksumusega 33.60 krooni; 5 tk Milka piimašokolaad pähklitega, 1 tk maksumus 16.80 krooni, kokku maksumusega 84 krooni; 2 tk Lady Speed Stick deodoranti, 1 tk maksumus 32.80 krooni, kokku maksumusega 65.60 krooni; 5 tk LSS deodoranti Aloe, 1 tk maksumus 32.80, kokku maksumusega 164 krooni, kokku kaupa kogumaksumusega 448 krooni, pannes esmalt nimetatud kauba ostukorvi ning tõstes seejärel lapsekärusse ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna R.J peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles isikuks, keda on varem 20.01.2010 ning 18.08.2010 Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsustega karistatud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate pisivarguste toimepanemise eest, taas 17.10.2010 kella 19.11 ajal Harjumaal, Rae vallas, Jüri alevikus, aadressil Aruküla tee 7 asuvast AS OG Elektra kuuluvast Grossi Toidukaupade kauplusest üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada: - Eesti juust viil 500g 11 tk, 1 tk maksumus 49.80 krooni, kogumaksumusega 547.80 krooni; - kartulikrõpsud Lays Trio maksumusega 21.82 krooni; - Gin Long Drink 1,5 liitrit maksumusega 35.80 krooni + pant 1.00 kroon; - üllatusmuna Zaini Paperovo 1 tk maksumusega 7.80 krooni; - Kinder üllatusmuna 1 tk maksumusega 10.80 krooni; - šokolaad Geisha Caramel 7 tk, 1 tk maksumus 17.40 , kogumaksumusega 121.80 krooni; - Milka valge šokolaad 10 tk, 1 tk maksumus 16.80 , kogumalksumusega 168.00 krooni; - piimašokolaad Milka kooretäidisega 4 tk, 1 tk maksumus 16.80 krooni, kogumaksumusega 67.20 krooni, kokku kaupa kogusummas 981.00 krooni, pannes nimetatud kauba kaasasolnud kotti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega R.J, olles isikuks, keda on varem vähemalt kahel korral karistatud varguse toimepanemise eest, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava varguse katse.

Kohtuistungil süüdistatav R.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, kuid selgitas, et viimase episoodi kohta ei ole süüdistusaktis teo toimepanemise asjaolud päris õigesti kirjeldatud. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt kahe süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Viimane süütegu ei ole aga varguse katsena kvalifitseeritav, kuivõrd süüdistatav vastavalt müüja korraldusele pani kaubad ise tagasi, väljumata müügisaalist. 3 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

  1. 19.08.2010.a. episood • 19.08.2010 ja 25.08.2010 koostatud tunnistaja IB ülekuulamisprotokollide kohaselt 19.08.2010 kella 10:45 paiku sisenes kauplusesse noormees, keda tunnistaja nägi lasteosakonnas kaupu kotti ja põue panemas. Kell 10:50 väljus noormees kassast kauba eest maksmata. Tunnistaja palus turvatöötajal noormees kinni pidada. №ormehe juurest leiti turvakontrolli käigus maksmata jäetud kaupa 356,40 krooni väärtuses. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 4-5, 13-16) • 19.08.2010 koostatud AS OG Elektra kaupluse Grossi Toidukaubad avaldusest nähtuvalt 19.08.2010 R.J möödus kassadest ja väljus müügisaalist, jättes tasumata kauba eest kogusummas 356,40 krooni. Varastada püüti 4 tk „Libero” ihupiima, 1 tk maksumus 48.80 krooni, kokku maksumusega 195.20 krooni; 2 tk „Libero” kehakreemi, 1 tk maksumus 48.80 krooni, kokku maksumusega 97.60 krooni; 2 tk „Libero” vannigeeli, 1 tk maksumus 31.80 krooni, kokku maksumusega 63.60 krooni. (t/l 3) • Väljatrükk 20.01.2010 otsusest väärteoasjas nr 2315,09,011756, millest nähtuvalt R.J-ile mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 1800 krooni. (t/l 42-43) • Väljatrükk 18.08.2010 kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2315,10,007571, millest nähtuvalt R.J-ile mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 300 krooni. (t/l 44-45) • 19.08.2010 koostatud kahtlustatava R.J ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 19.08.2010 kl.10.50 paiku läks ta Grossi kauplusse. Võttis kauba ja pani oma taskutesse, läks kassadest mööda kauba eest tasumata. Kui möödus turvaväravast, siis tema juurde tuli turvatöötaja. Turvatöötaja viis ta kaupluses olevasse turvaruumi. Seal ta palus näidata, mis on tema taskutes. Seejärel võttis R.J taskutest välja tema poolt varastatud 3 tk ihupiim „Libero" ja 2 tk kehakreem „Libero". Puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut. Kaup on tagastatud kauplusele. (t/l 7-10)
  2. 13.09.2010.a. episood • 13.09.2010 koostatud tunnistaja II ülekuulamisprotokolli kohaselt 13.09.2010 tema olles tööl Grossi poes, aadressil Ümera 13A, umbes kella 18:30 paiku sisenes kauplusesse grupp inimesi koos lapse ja käruga. Tunnistaja teadis neid seoses varastamise katsetega. Teised mehed läksid poest varem välja. Viimasena möödus kassast mees koos lapsega kärus. Turvakontrolli käigus leiti maksmata kaupa kärust kogusummas 448 krooni: 16 tk Milka šokolaadi, 1 tk maksumus 16.80 krooni; 2 tk Lady Speed Stick deodoranti, 1 tk maksumus 32.80 krooni ja 5 tk LSS deodoranti Aloe, 1 tk maksumus 32.
  3. Mehel puudusid dokumendid ja ta anti üle politseile. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 23-24) • 13.09.2010 koostatud AS OG Elektra kaupluse Grossi Toidukaubad avaldusest nähtuvalt 13.09.2010 möödus noormees kassarivist, jättes tahtlikult tasumata kauplusest võetud kauba (6 tk Milka piimašokolaadi, 1 tk maksumus 16.80 krooni; 2 tk Milka piimašokolaadi valge, 1 tk maksumus 16.80 krooni; 5 tk Milka piimašokolaad pähklitega, 1 tk maksumus 16.80 krooni; 2 tk Lady Speed Stick deodoranti, 1 tk maksumus 32.80 krooni; 5 tk LSS deodoranti Aloe, 1 tk maksumus 32.80 krooni) kogusummas 448 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele.(t/l 21) • 13.09.2010 koostatud õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt turvatöötaja II aadressil Ümera 13A kaupluses Grossi 13.09.2010 kell 19:00 ajal pidas kinni meesterahva, kes möödus kassast ja jättes maksmata kauba eest summas 448 krooni. Dokumendid mehel puudusid. Meesterahvas oli koos lapsega (laps kärus). Kaup leiti kärust. Politseid oodates, mees proovis põgeneda. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 22) • Väljatrükk 20.01.2010 otsusest väärteoasjas nr 2315,09,011756, millest nähtuvalt R.J-ile mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 1800 krooni. (t/l 42-43) • Väljatrükk 18.08.2010 kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2315,10,007571, millest nähtuvalt R.J-ile mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 300 krooni. (t/l 44-45) 4 • 14.09.2010 koostatud kahtlustatava R.J ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 13.09.2010 koos oma pojaga läks kauplusesse Grossi, selleks, et varastada midagi. Läks kauplusesse ja võttis korvi ning suundus riiuli juurde, kus on šokolaadid, seal võttis erinevaid šokolaade Milka ning pani neid korvi. Edasi suundus riiuli juurde, kus on erinevad hügieenitarbed ning võttis sealt deodorante ja pani neid korvi. Seejärel läks eemale ning tõstis kaupa korvist lapsekärusse, nimelt taskusse ning tahtis kauplusest välja minna, aga siis tuli kauplusesse tema naine Karina ning tegi tasku lahti ja hakkas sealt kaupa välja tõstma, seda kõike ta tegi turvamehe juuresolekul. Ta tegi seda kõike spetsiaalselt, et turvamees võtaks ta kinni ja kutsuks välja politsei. Turvamees kutsus välja politsei ning teda toodi jaoskonda. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. (t/l 31-33) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 213 krooni. (t/l 36)
  4. 17.10.2010 episood • 17.10.2010 koostatud tunnistaja SE´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistaja nägi, kuidas 17.10.2010 kella 19:11 ajal Jüri Grossi Toidukaupades kõhna kehaehitusega, halli jope ja suure spordikotiga noormees pani enda spordikotti juustu. Tunnistaja haaras tal varrukast kinni, kui noormees püüdis põgeneda. №ormees jooksis koos kotiga uste poole, väljus kassadest, inimesed takistasid teda ja siis hakkas kaupa riiulitesse tagasi loopima. Kliendid hoidsid noormeest kinni kuni turvameeste saabumiseni. (t/l 7-10) • 17.10.2010 koostatud Jüri Grossi kaupluse avaldusest koos lisadega nähtub, et 17.10.2010 kella 19:11 ajal Jüri Grossi Toidukaupades märkas tunnistaja SE saalis varast, kes toppis kotti toidukaupa. Tunnistaja, püüdes varast peatada, haaras noormehe varrukast. №ormees hakkas rabelema ja jooksis varastatud kaubaga läbi kassa välja, kus kliendid aitasid noormehe kinni pidada. Isik anti üle G4S-i töötajatele. Kahju, mis oleks poele tekitatud on 981 krooni. Kaup tagastati tervena. (t/l 2-4) • 17.10.2010 koostatud õigusrikkuja üleandmise akti kohaselt 17.10.2010 kaupluses Grossi asukohaga Rae vald, Aruküla tee 7 R.J võttis poest kaupa 981 krooni väärtuses ning läbis kassad kauba eest maksmata. (t/l 5) • Väljatrükk 20.01.2010 otsusest väärteoasjas nr 2315,09,011756, millest nähtuvalt R.J-ile mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 1800 krooni. (t/l 37-38) • Väljatrükk 18.08.2010 kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2315,10,007571, millest nähtuvalt R.J-ile mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 300 krooni. (t/l 3940) • 18.10.2010 koostatud kahtlustatava R.J ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 17.10.2010 umbes kella 18:50 ajal viibis ta Jüri alevikus, Rae vallas, Harjumaal. Viibides Jüri alevikus, tekkis tal mõte toime panna vargus Grossi kaupluses. Umbes kella 19:00 ajal üksinda läks Jüri alevikus asuva Grossi kauplusesse. Võttis ostukorvi ja suundus kaupluse müügisaali. Tal oli plaanis varastada toidukaupa: juustu ja šokolaadi. Ta ei kavatsenud kauba eest tasuda kassas. Liikus maiusutuste osakonda, kus võttis kaubaletilt mitu erinevat šokolaadi ja ladus omale kotti. Kott oli tal kaasas. Seejärel liikus kaubalettide juurde, kus asus juust, võttis mitu erinevat juustu ja ladus omale kotti. Sel ajal, kui ta ladus juustu omale kotti, möödus temast kauplusetöötaja. Töötaja arvatavasti nägi ning pidas ta kinni. Kaupluse töötaja ütles, et ta laoks kotist oleva kauba tagasi riiulile. Ladus juustud tagasi kaubaletile. Samuti ladus letile eelnevalt võetud šokolaadid. Peale seda suundus kaupluse väljapääsu suunas, tahtis kauplusest väljuda. Kaupluse töötaja ei lubanud, vaid kutsus kohale turvatöötajad. Kaupluse töötaja hoidis teda jopest kinni. R.J kavatses ära joosta, üritas lahti rabeleda kuid ta ei saanud. Teda hoidis veel kinni keegi mees, arvatavasti klient. Mõne aja pärast tuli kohale turvatöötaja. Varastatud kauba tagastas kauplusele. Kaup oli rikkumata. Kauplusest kavatses varastada juustu ja šokolaadi müügiks, mitte oma tarbeks. Kuna tal oli vaja sularaha otsustas toime panna varguse. Teab et käitus valesti. (t/l 20-22) 5 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava R.J süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate IB´i, II ja SE´i ütlusi, AS OG Elektra kaupluse Grossi Toidukaubad avaldusi, õigusrikkuja kinnipidamise akti, õigusrikkuja üleandmise akti, otsust väärteoasjas nr 2315,09,011756, kiirmenetluse otsust väärteoasjas nr 2315,10,007571, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava R.J käitumine kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli R.J temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda on eelnevalt kahel korral karistatud varavastaste väärtegude toimepanemise eest ja keda süüdistatakse veel kolme varavastase kuriteo toimepanemises. Seega nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav on 10 kuu jooksul viiel korral kinni peetud samalaadsete varavastaste süütegude toimepanemise tõttu. Sellest asjaolust ja süütegude toimepanemise regulaarsusest saab järeldada, et varavastaste süütegude toimepanemine on muutunud süüdistatava jaoks elulaadiks ja väljakujunenud sissetulekuallikaks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava kuritegelikku käitumist saab hinnata süstemaatilisena KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kuivõrd kõigil juhtudel on süüdistatav varguse toimepanemiselt kinni peetud koos varastatuga, ei ole ta jõudnud ühtegi süütegu lõpule viia. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Kohtuistungil süüdistatav väitis, et tegelikkuses ei olnud asjaolud sellised kolmanda episoodi puhul nagu süüdistuses märgitud. Ta läks küll kauplusse varguse tahtlusega ja pani ka kauba kotti, kuid müüja sekkus ja ta pidi kauba välja võtma ning kassade taha ta ei jõudnud. Samas nähtub kriminaalasjas üle kuulatud tunnistaja S.E ütlustest, et ta haaras vargalt varrukast kinni, kuid varas jooksis koos kotis olnud kaubaga müügisaalist välja ja ta peeti kinni kaupluse klientide poolt, pärast mida hakkas varas kaupu riiulitesse tagasi loopima. Taolistest tunnistaja ütlustest saab aga kohtu arvates järeldada, et süüdistatav püüdis koos kaubaga põgeneda ja selle ebaõnnestumisel hakkas kaupa tagasi loopima, vältimaks olukorda, et ta on kassaliini läbinud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava objektiivne käitumine viitab otseselt varguse toimepanemise tahtlusele, mis jäi realiseerimata müüja ja klientide aktiivse tegevuse tulemusena. Seetõttu leiab kohus, et ka 17.10.2010 tegu on kvalifitseeritav KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona ja kuriteokoosseis on täidetud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemist kahetsenud, kuid samas süstemaatiline tegutsemine varguste toimepanemisel välistab kohtu arvates kahetsuse. Süüdistatav peeti varavastase süüteo kinnipidamisel kinni 18.08.2010 ning juba järgmisel päeval peeti ta kinni uue varavastase kuriteo toimepanemisel, sellele järgnevalt uuesti regulaarselt igal kahel järgneval kuul korra. Seega on süüdistatav järjekindlalt vargusi toime pannud ja selline käitumine on eesmärgipärane. Seetõttu ei saa seda kahetsust ka siirana hinnata. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka varavastaste süütegude toimepanemise süstemaatilisus. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, Süüdistatav küll väitis, et 12.11.2010 käis ta töövestlusel ning 15.11.2010 peks minema töökohale, kuid kriminaalasja kohtuliku arutamise hetkel süüdistataval legaalne ja MTA kaudu kontrollitav sissetulek puudub, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud 1 kord ja mõistetud karistus jäeti süüdistatava 6 suhtes tingimisi kohaldamata. Mõistetud karistust täitmisele ei pööratud, kuivõrd süüdistatav hoidus uute kuritegude toimepanemisest katseajal. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud kolmes episoodis, süüdistatava ründed olid suunatud väheväärtuslike vallasasjade vastu ning süütegudega kannatanule kahju ei tekkinud, sest varastatu võeti ära, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatava suhtes eelmine kord kohaldatud kriminaalhooldus kandis vilja sedavõrd, et ta katseajal uut kuritegu toime ei pannud, siis võiks eeldada, et kriminaalhooldaja järelevalve oli niivõrd tõhus, et sundis süüdistatavat hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Seetõttu, arvestades süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et ka seekord võib süüdistatavale mõistetava karistuse süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel. Samas, arvestades süüdistatava järjekindlust kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb määrata pikem katseaeg, tekitamaks süüdistataval suuremat soovi edaspidi hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Märt Toming kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.