lg 2 p 4, 7, 8 –
lg 4 järgi kokkuleppemenetluses V.U, isikukood xxx,xxxxxxxx: 30.04.2008.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt
lg 1, § 263 p 4, § 266 lg 2 p 3, § 215 lg 2 p 1, 2 alusel vangistusega 7 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga, mis 31.03.2009.a Tartu Maakohtu määrusega pööratud täitmisele. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 28.12.2010.a Süüdistatav RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1 , § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada V.U
lg 2 p 4, 7, 8 –
lg 4 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 6 alusel arvata karistusaja hulka V.U poolt teostatud 13 (kolmteist) tundi üldkasulikku tööd, millele
Ärakandmata karistus on 1 (üks) kuu ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel vabastada V.U vangistusest tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga, mille kestel ta on kohustatud järgima
lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.
lg 2 p 4,7,8-§ 25 lg 4 järgi selles, et tema varem varguse toimepannud isikuna 01.03.2010 ajavahemikul kella 23.20-23.23 tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos M M ja T Rga tungis Pärnumaal Tori vallas Jõesuu külas Aida maaüksusele xxxx ja xxxx kuuluvale ühe sissesõiduteega ja märgiga „Eravaldus” tähistatud viljakuivati territooriumile ning püüdis võtta sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxkuuluva mootorsõiduki Volvo FH12L xxx kütusepaagist 60 liitrit diiselkütust hinnaga 16.90./liiter koguväärtusega 1014 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlaste tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest nende tegevust segas Alta Mets OÜ töötaja ilmumine sõiduki juurde. Kohtuistungil V.U tunnistas end süüdi täies mahus ja nõustus sõlmitud kokkuleppega. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: süüdi tunnistada V.U
lg 2 p 4,7,8 – § 25 lg 4 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
Ärakandmata karistus on 1 (üks) kuu 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.
lg 1 alusel vabastada V.U vangistusest tingimisi 18-kuulise katseajaga, mille kestel ta on kohustatud järgima
MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistataval hüvitada menetluskulud riigituludesse: 417.03 EUR sundraha; 57.52 EUR (s.o. summa koos käibemaksuga) tasu riigi õigusabi eest. Antud summa hõlmab kaitsja poolt toimikuga tutvumist ja kokkuleppe sõlmimist prokuratuuris ning osalemist kohtuistungil. Arvestades asjaolu, et süüdistatavale määratud kaitsja asus teises piirkonnas, ei kuulu süüdistatavalt väljamõistmisele täiendavalt sellest tulenevad kaitsja täiendavad kulutused. Asitõendeid ja tsiviilhagi ei ole. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 15.98 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19.18 €. Sellele lisanduvalt taotleb kaitsja ka taotluse seoses sõidukuludega 28.70 eurot ja tasuga sihtkohta jõudmise eest 49.85 eurot. Kokku taotleb kaitsja 78.55 euro hüvitamist, s.o summa koos käibemaksuga. Kohus leiab, et taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 22 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Indrek Nummert Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.