1-10-12687/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011 Kriminaalasja number 1-10-12687 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla, Paavo Randma Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26.10.
2. a otsus Kriminaalasi Apellatsiooni esitaja P.N ja N.M-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi N.M N.M, isikukood XXX, Kriminaalkorras karistatud 7 korda, viimati 07.09.2004 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p. 7 järgi KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 6 aastat ( vabanes tingimisi enne tähtaega 28.04.2008.a. katseajaga kuni 23.03.2010.a.), Elukoht Tallinn XXXXXXXX XXX XXX-XX, Töökoht OÜ E. , XXXXXXX Süüdistatavad P.N, isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud 13 korda, viimati Harju Maakohtu 28.11.2009.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p. 9§ 25 lg 2 järgi vangistusega 30 päeva, millest kandmata 28 päeva, tingimisi katseajaja 1 a 6 k, elukoht XXXXXXX XXXX X-X; vahi all alates 18.10.2010.a. Resolutsioon Jätta N.M-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu 26.10.
4. a otsusega mõisteti N.M KarS § 199 lg 2 p. 7,9 järgi süüdi ja karistati teda vangistusega 1 aasta 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 1 aasta vangistust. Kohus mõistis N.M-i süüdi kokku kaheksas varguse episoodis, millest üks jäi katsestaadiumi. Samuti mõistis kohus KarS § 199 lg 2 p. 7,9 järgi süüdi P.N ja karistas teda vangistusega 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.11.2009.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (28 päeva) võrra ja mõistis liitkaristuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Ühtlasi mõistis kohus kannatanute kasuks N.M-ilt välja: 1) V. K. kasuks 4590.- krooni; 2) A. J. kasuks 9445.- krooni; 3) P. E. kasuks 5630.- krooni; 4) O. H. kasuks 1340.- krooni; 5) D. OÜ kasuks 1170.- krooni; 6) A. R. kasuks 4000.- krooni. Karistuse kohta märkis maakohus järgnevat. Kohtu arvates on absoluutselt välistatud sanktsiooniliigina rahalise karistuse mõistmine, sest N.M on varem seitse korda kriminaalkorras karistatud. N.M on küll asunud tööle, kuid kõik varasemad väärtegude eest määratud trahvid ja varasemates kriminaalasjades otsustega väljamõistetud rahalised kohustused on tasumata. Seega tuleb süüdistatavaid karistada vangistusega. Vangistuse pikkuse määramisel arvestab kohus toimepandud kuritegude arvu, milline iseloomustab süüdistatavate süü suurust. N.M pani toime kaheksa kuritegu. Kohus arvestab mõlema süüdistatava osas karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Tulenevalt eeltoodust on võimalik süüdistatavaid karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra. Prokurör taotles mõlemale süüdistatavale reaalse vangistuse kohaldamist. P.N kaitsja taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. N.M-i kaitsja taotles kas vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist või alternatiivina üldkasuliku tööga asendamist. Karistusest tingimisi vabastamise kohta märkis kohus, et kohtul peab olema tekkinud sisemine veendumus ja usk, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid. Paraku N.M-i osas sellist järeldust teha ei ole võimalik. Ta on eelnevalt seitse korda kriminaalkorras karistatud. Peale ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamisega seoses määratud katseaja läbimist pani ta äärmiselt lühikese aja pärast toime kaheksa varavastast kuritegu. Sellise isiku puhul ei saa kõne alla tulla karistusest tingimisi vabastamine. Mis puutub vangistuse asendamisse üldkasuliku tööga, siis ka see on üks põhikaristuse individualiseerimise viisidest ja nagu karistusest tingimisi vabastamise puhul peab ka siin olema kohtul kujunenud veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik toime uusi õigusrikkumisi ja suudab edaspidi elada õiguskuulekalt. Eelnevalt juba kohus märkis, et N.M-i suhtes kohtul sellist sisemist veendumust ei tekkinud. Katseajal ta küll kuritegusid toime ei pannud, kuid jätkas kuritegude toimepanemist juba üheteistkümnendal päeval peale katseaja lõppemist. Seega on ainetu rääkida usaldusest süüdistatava suhtes, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Kohtu arvates N.M ei ole isikuks, kelle suhtes saaks asendada mõistetud karistuse üldkasuliku tööga. Ka asjaolu, et tema elukaaslane on rase ja neil sünnib detsembri lõpus laps, ei oma kohtu jaoks sellist tähendust, mis kaaluks üle muud eespool märgitud asjaolud ja tingiks N.M-i vabastamise reaalselt karistuse kandmisest. Sünnitama läheb siiski elukaaslane, mitte N.M.
5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N.M, kes leiab, et mõistetud karistus on liiga karm. Viimati karistati teda
6. aastal, Ta vabanes ennetähtaegselt, katseaeg lõppes 23.03.
7. a. Teod pani toime lühikese ajavahemiku jooksul, nüüd on end käsile võtnud. Süüdistatav märgib, et ta naine on lapseootel, tal on töökoht, ta saab metadooniravi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Kaebuse esemeks on üksnes mõistetud karistust. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. N.M-i teod täitsid mitu varguse raskendatavat tunnust (süstemaatilisus, grupiviisilisus). KarS § 199 lg 2 näeb ette kuni 5-aastase vangistuse. Seega mõistis kohus vaatamata sellele, et N.M pani toime 8 varguse episoodi, talle karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on ka mõistetud karistust põhjalikult motiveerinud ning selgitanud ka, miks on põhjendatud just reaalne vangistus.
9. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Sten Lind Ivi Kesküla Paavo Randma