1-08-10959/74

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 01.02.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-10959 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks N.F sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, algharidus, rahvuselt venelane, elukoht puudub, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 12.01.2009 ja lõpp 09.01.2012 Jätta N.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 07.01.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.01.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7 ja §121 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat alates 12.01.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav ei ole vangistuse ajal osalenud sõltuvust käsitlevas sotsiaalprogrammis, ei ole alustanud põhihariduse omandamist. Kinnipeetav lähedastega ei suhtle. Kinnipeetav töötas vangla majandustöödel õmblejana, alates septembrist osakonna koristajana. Kinnipeetav on 2009 käinud kaks korda psühholoogi konsultatsioonil, kus vestluse teemadeks olid madal enesehinnang ja alkoholijoobe seisund. Kinnipeetav osales riigikeele kursustel, kuid eksamit ei 1 sooritanud vajalikule tasemele. Vangistuses kinnipeetavat keegi materiaalselt ei toeta. Maksmata on hagid summas 36 884 krooni. Majanduslikku toimetulekut mõjutas alkoholi liigtarvitamine. Kinnipeetava senine suhtlusringkond koosnes enamalt jaolt kriminaalse mõtteviisi ja taustaga isikutest. Igasugune toetav sotsiaalne lähivõrgustik kinnipeetaval puudub. Kinnipeetav on kaaslaste poolt mõjutatav. Kinnipeetav on vestluses pinges ja kaitsepositsioonil. Tema probleemide lahendusstrateegia on passiivne, tulevikuplaanid ei ole selged. Alkoholijoobes on esinenud agressiivset käitumist. Kinnipeetav on kohtulikult karistatud kaheksandat korda, vanglas kannab karistust teist korda. Ametnike suhtes omab neutraalset positsiooni, samuti suhtub neutraalselt kriminaalhooldusesse. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vanglast enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna see ei ole eesmärgipärane, sest ei soodusta tema seaduskuulekat käitumist, sotsiaalset kohanemist ja majanduslikku toimetulekut vabaduses. Kriminaalhooldusametnik soovitab kinnipeetaval läbida vanglas seaduskuulekat eluviisi toetavad programmid Õige hetk, Eluviisitreening, Paarisuhete säilitamine. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral konkreetne elukoht. Samuti puudub tal garanteeritud töökoht. Täitise andmetel on kinnipeetava suhtes menetluses 60 erinevat täitemenetlust. Kinnipeetava puhul on põhiliseks käitumist vabaduses mõjutavateks asjaoludeks elukoha ning toetavate prosotsiaalsete lähisuhete ja sotsiaalvõrgustiku puudumine. Tõsist mõju võib hakata jätkuvalt avaldama ka võimalik alkoholi kuritarvitamine, mida soodustab reaalse elamispinna puudumine ja tegevusetus. Kinnipeetava senisele käekäigule tuginedes võib suure tõenäosusega eeldada, et tema sotsiaalsed suhted ja elustiil vabaduses ei muutu ning võivad igasuguse toetuse puudumise tõttu veelgi süveneda. Kinnipeetaval on mõtlemise ja käitumisega probleeme ning juba väljakujunenud antisotsiaalsed hoiakud ja nendega seotud väärtushinnangud. Maakohtu istung Kinnipeetav N.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et asub vabanemisel ööbima kodutute öömajas ning koheselt taotlema endale sotsiaalkorterit. Tsiviilhagide osas seletas kinnipeetav, et ta taotlenud osade trahvide tunnistamist aegunuks ning tema andmetel on käesolevaks ajaks tal tasumata rahalisi kohustusi summas 1887 eurot. Vangistuses viibib kinnipeetav kolmandat korda ja on möödunud aastal töötanud pool astat vangla pesumajas. Prokuröri abi Sergei travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega seoses temal alalise elukoha puudumisega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral alaline elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis alalise elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav märkis küll maakohtu istungil, et tal on võimalik esialgu ööbida Narva kodutute öömajas, kuid tegemist ei ole alalise elukohaga. Lisaks sellel märgib maakohus, et juhul, kui kinnipeetav on kindlustatud vaid ööbimiskohaga ja tal on päeval palju vaba aega, samuti arvestades tema poolt varasemalt toimepandud kuritegude iseloomu, on oht, et ta võib toime panna uue kuriteo. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. kuna kinnipeetav on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, on olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo. Kinnipeetaval puuduvad nii põhiharidus, eriala kui ka igasugune ametliku töö tegemise kogemus. Arvestades tänapäevast situatsiooni tööjõuturul ja töökohtade nappust eriti Ida-Virumaa regioonis, ei pea maakohus reaalseks, et vabanemisel on kinnipeetaval koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökohta. Asja materjalide kohaselt ei suhtle kinnipeetav oma lähedastega, tal puudub toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Seega ei ole kinnipeetaval vabanemise korral võimalik saada ei moraalset ega materiaalset toetust ja puudub inimene, kes hoiaks ennetähtaegselt vabanenud vangil silma peal. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on käesoleval ajal ennatlik ja ei ole põhjendatud. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 09.01.2012, selleni jääva aja jooksul on kinnipeetaval võimalus aktiivselt tegeleda endale alalise elukoha otsimisega, samuti läbida kriminaalhooldusametniku poolt soovitatud ja vabanemist toetavad sotsiaalprogrammid. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 19.02.2011 №oremreferent Liivi Õun 3