järgi ja karistuseks mõisteti talle 7 (seitse) kuud vangistust.
Katseajaks allutati B.M kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda katseajal järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati B.M-i mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabiprogrammis. B.M-ile määratud katseaja alguseks loeti 01.11.2010.a. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Siiri Bork`lt saabus 09.02.2011.a. kohtule erakorraline ettekanne B.M-ile määratud katseaja pikendamiseks 3 kuu võrra ning täiendava lisakohustuse, s.o alluda ettenähtud ravile, määramiseks. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et 07.02.11 täitis B.M registreerimiskohustust. Kohtumisel kriminaalhooldusametnikuga teavitas B.M, et oli tarvitanud 25.01.11 alkoholi, mistõttu oli politsei viinud teda kainenema. Kirjalikus seletuses põhjendas B.M juhtunut järgnevalt: " 25.01.11 viidi mind kainenema oma kodust, olin tarvitanud alkoholi. Politsei tuli välja selle pärast, et ma ei lasknud ämma tuppa". Seega on B.M rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldaja on katseajal B.M-iga kohtunud viiel korral. Kohtumistel on isik olnud suhtlemisaldis ning koostöövalmis. Alates 11.02.11 alustab B.M osalemist sotsiaalabiprogrammis. Kohtumistel on vesteldus alkoholi tarvitamisest ning selle mõjust käitumisele. Viimasel kohtumisel väitis hooldusalune, et soovib alkoholi liigtarvitamise probleemiga midagi tõsiselt ette võtta. Isik tunnistab probleemi tõsidust ning pelgab probleemiga mittetegelemise tagajärgi. Viimasel kohtumisel avaldas B.M soovi pöörduda probleemiga tegelemiseks psühhiaatri vastuvõtule. Isik on motiveeritud karistuse kandmisest vabaduses. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pikendada B.M-i katseaega 3 kuu võrra. Samuti teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata
lg 2 p 5 järgi täiendav lisakohustus alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Ettepanekut tehes kaalus kriminaalhooldusametnik B.M-i motivatsiooni karistus 2 kanda vabaduses ning tema nõusolekust pöörduda alkoholi probleemi lahendamiseks spetsialisti poole. Isikul on määratud psühhiaatri Mari Viigi juurde vastuvõtt 04.04.11. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Bork`i erakorraline ettekanne B.M-ile määratud katseaja pikendamiseks 3 kuu võrra ning täiendava lisakohustuse määramiseks, s.o alluda ettenähtud ravile, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. B.M on katseajal rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Samas on ta ise soovi avaldanud pöördumiseks psühhiaatri vastuvõtule, et alkoholiprobleemist vabaneda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 387, 427, 432 kohtunik m ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Bork`i erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada B.M-ile (isikukood xxx, elukoht xxxx) Viru Maakohtu 01.11.2010.a. kohtuotsusega nr 1-10-14360 määratud 18 (kaheksateist) kuulist katseaega 3 kuu võrra. Määrata B.M-ile katsejaks lisakohustus ning
Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata kriminaalhooldusametnikule ja B.M-ile. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus jõustus 01. märtsil 2011.a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Tea Toming Tea Toming
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.