lg 2-199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 4 kuud, vabanes 05.06.2009 pärast karistuse kandmist; - 17.08.
lg 2-199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 45 päeva, vabanes 29.09.2009 pärast karistuse kandmist; - 15.10.
MS § 238 lg2 alusel KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2k 20p katseaeg: 1a 6k /eelvangistus 13.-15.10.2009, kandmata karistus 2 k 17 p. tõkend – vahistamine 18.10.2009.a. alates 20.10.2009.a., kinni peetud 2 Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309 lg.3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi A.E KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi ja karistada teda 8-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o. Harju Maakohtu 15.10.2009.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuu 17 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõista 10 (kümme) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda kinnipidamise päevast 18.10.2009.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista A.E-lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 2580.- (kaks tuhat viissada kaheksakümmend) krooni. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „A.E , 1-09-21504, sundraha, kaitsjatasu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 06.04.2010.a. SÜÜDISTUS A.E süüdistatakse selles, et tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 18.10.2009.a. kella 11.46 paiku, viibides aadressil Tallinn Valdeku 114 asuva OÜ Maxima Eesti kaupluses MAXIMA, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult süüteo toimepanemist, püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada järgmised kaubad: Rakvere vorst, maksumusega 199,50 krooni, skumbria, maksumusega 53,70 krooni, tursk, maksumusega 104,80 krooni, praad, maksumusega 24,95 krooni, peekon, maksumusega 99,64 krooni, suitsupõsk, maksumusega 49,39 krooni, kokku kaupa maksumusega 531,98 3 krooni, millega möödus kassadest jättes nimetatud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega A.E, vastavalt oma ettekujutusele teost, asunud vahetult süüteo toimepanemist ning olles isikuks, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 925 lg 2 järgi. SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED Süüdistatav tunnistab ennast talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ning seletas, et raha tal polnud, süüa aga tahtis. Tuli poodi, võttis süüdistuses loetletud kauba, pani algul ostukorvi, pärast oma seljakotti. Poe väljapääsu juures peeti ta kinni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kuulanud tunnistaja ja süüdistatava üle, uurinud kõiki esitatud tõendeid kogumis, jõuab kohus seisukohale, et A.E süü varguskatse toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav ei eita seda, et 18.10.2009.a. tuli MAXIMA poodi varastama, pani kauplusele kuuluvad kaubad kaasas olnud seljakotti, kuid poest väljumisel peeti ta turvatöötaja poolt kinni. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja MG ütlused, kes töötab turvamehena MAXIMA kaupluses. 18.10.2009.a. tuli ta tööle ja kaupluse töötajad rääkisid, et üks meesterahvas oli vahetult enne 18.kuupäeva mitu päeva järjest käinud varastamas. Tunnistaja vaatas ka kaamera salvestust ning nägi, kuidas meesterahvas oli riietatud. Sai aru, et meesterahvas tuleb kindlasti uuesti varastama ja jäi teda ootama. Nii juhtuski. Ta nägi süüdistatavat siis, kui too möödus kassadest ja oli juba poest väljumas. Kinnipidamisel süüdistatav midagi ei seletanud, tegi seljakoti lahti, seljakotist leidis tunnistaja kauplusele kuuluvat kaupa: vorsti, sinki. Tunnistaja pidas süüdistatava kinni, koostas akti, kutsus politsei. MAXIMA avaldusest (t.l.2-3) nähtub, et kaupluses, asukohaga Valdeku 114 Tallinnas püüti 18.10.2009.a. varastada kaupa, kogusummas 531,98 krooni. Kaup on kauplusele tagastatud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kaup, mida süüdistatav püüdis varastada, oli tema jaoks võõras vara, ta püüdis seda hõivata omaniku nõusolekuta, seega ebaseaduslikult rikkuda võõrast valdust. Samas on tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav ei jõudnud oma valdust kehtestada. Kuigi kaup oli juba A.E käes, ei olnud tal võimalust hakata kaupa oma äranägemise järgi kasutama ja käsutama ning ei jõudnud saavutada kauba üle võimu. Süüdistatava tahtlus oli suunatud võõra vara hõivamisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, seega tegutses ta kavatsetult. Arvestades kohtulikul uurimisel uuritud tõendeid, leiab kohus, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud varguskatsena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on A.E väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi karistatud 2007.aastal 24-l korral ja 2008.aastal 14-l korral, samuti on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest 2009.aastal kolmel korral. Kohus leiab, et kuna A.E on vargused toime pannud vähemalt korra kuus, kõik toime pandud teod on omavahel seotud, kuna olid suunatud elatusvahendite hankimiseks ning on kujunenud isikule elustiiliks, moodustavad need vargused süstemaatilise varguse. 4 Seega on A.E tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi, on õigusvastased ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra huvisid. Toimepandu on teise astme kuritegu, mis jäi katse staadiumisse, varalist kahju kuriteoga tekitatud ei ole. Kriminaalasjas puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Samas aga tuleb arvestada, et kriminaalasja arutamisel ei tuvastanud kohus ka karistust kergendavate asjaolude olemasolu. A.E mitte ainult ei kahetsenud oma tegu, vaid avaldas, et kavatseb ka edaspidi toime panna samalaadseid kuritegusid, millest teeb kohus järelduse, et süüdistatav ei tauni oma käitumist, vaid peab seda igati õigustatuks. Kuigi karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava vääritu minevik olla karistuse liigi ja määra valiku aluseks, ei saa tähelepanuta jätta süüdistatava isikut ning eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt tuleb vältimatult arvestada konkreetse isiku omadusi. A.E on varem 12-l korral karistatud kriminaalkorras ja mitukümmend korda väärteokorras. Silmas tuleb pidada veel seda, et kõik varasemad karistatused on seotud varavastaste kuritegude toimepanemisega. Tegemist ei ole isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ja ohtlikkust ühiskonnale, tema poolt toimepandu ei ole juhuslik. Isikul puudub püsiv sissetulek, kõik varasemad rahatrahvid on jäetud tasumata. Lähtudes toimepandud kuritegude arvust ja süüdistatava viimases sõnas väljendatud seisukohast, järeldab kohus, et tal on püsiv soov varastada, mis on muutunud juba tema eluhoiakuks. Sellele viitab ilmekalt ka see asjaolu, et viimasel korral karistati A.E 15.10.2009.a. ning arutatava kuriteo pani ta toime kolme päeva pärast. Kuigi karistuse mõistmisel pidas kohus võimalikuks mitte pöörata vangistust täitmisele ning andis A.E-le võimaluse tõestada, et tema karistamine vabadusekaotusliku karistusega ei ole otstarbekas, ei ole ta suutnud ometi varastamast hoiduda ning on kohtu usaldust kuritarvitanud. Karistuse üldpreventiivsest eesmärgist lähtudes, tuleb silmas pidada, et vargused, eriti nn poevargused, on ühiskonnas viimasel ajal väga levinud, mis oli omal ajal põhjuseks neid uuesti kriminaliseerida. Eeltoodu alusel leiab kohus, et A.E-le mõistetavaks karistuseks saab olla vaid vangistus. Süü suurust arvestades, on kohus seisukohal, et vangistuse pikkus ei pea olema sanktsiooni keskmise määra tasandil, kuid samas ei pea see olema ka seadusega ettenähtud vangistuse pikkuse miinimumi lähedane. Kuivõrd arutatav kuritegu on toime pandud katseajal, tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsusega ärakandmata osa võrra vastavalt KarS § 65 lg 2 sätetele. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.