Obsah (4)

§ 199§ 68§ 69§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-10-1915 (kohtueelses menetluse

§ 199

lg 2 p 7 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja G.L (isikukood xxx; elukoht xxxxxx x xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 7 järgi advokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada Andres Allmann süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 30 päeva;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 01.12.03.12.2009, so 3 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda Andres Allmannile lõplikuks karistuseks vangistus 27 päeva;

§ 69

alusel asendada Andres Allmannile mõistetud vangistus 27 päeva üldkasuliku tööga 54 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 28. oktoober 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada Andres Allmann

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; tühistada Andres Allmannile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.2 tunnistada G.L süüdi

§ 199

lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 69

alusel asendada G.L-ile mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 28. veebruar 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada G.L

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx x xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; tühistada G.L-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Andres Allmannilt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7525 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a maikuust igakuise menetluskulu osa 752,50 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 G.L-ilt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7525 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a maikuust igakuise menetluskulu osa 752,50 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile 120 krooni ja Mart Sikutile 120 krooni. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-1915“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistus 1.
4. Süüdistusest nähtuvalt on Andres Allmann toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt

§ 199

lg 2 p 7 järgi, mis seisnes selles, et tema, grupis koos G.L-iga ajavahemikul

1. november 2009 kella 23.00 kuni
2. november 2009 kella 07.30 varastas Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx x Erki A. elukohast auto helivõimendi „Mac Audio“ väärtusega 2000 krooni, bassikõlari „Mac Audio“ väärtusega 1700 krooni, DVDmängija „Philips“ väärtusega 800 krooni ja mootorratta „Voshvod“ väärtusega 1500 krooni. Kokku tekitati varalist kahju 6000 krooni. 2 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on G.L toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt pani G.L toime

§ 199

lg 2 p 7 järgi, mis seisnes selles, et tema, grupis koos Andres Allmanniga ajavahemikul

1. november 2009 kella 23.00 kuni
2. november 2009 kella 07.30 vahel varastas Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx x Erki A. elukohast auto helivõimendi „Mac Audio“ väärtusega 2000 krooni, bassikõlari „Mac Audio“ väärtusega 1700 krooni, DVD-mängija „Philips“ väärtusega 800 krooni ja mootorratta „Voshvod“ väärtusega 1500 krooni. Kokku tekitati varalist kahju 6000 krooni.
3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Andres Allmann

§ 199

lg 2p 7 järgi ja karistamiseks vangistusega 30 päeva;

§ 68

alusel lõplik karistus vangistus 27 päeva;

§ 69

alusel asendada Andres Allmannile mõistetud vangistus 27 päeva üldkasuliku tööga 54 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 28. oktoober 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada Andres Allmann

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx . 2) G.L

§ 199

lg 2 p 7 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 69

alusel asendada G.L-ile mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 28. veebruar 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada G.L

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx x xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 199

lg 2 p 7 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. 3 KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava Andres Allmanni kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava Andres Allmanni kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Süüdistatava G.L-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava G.L-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 80 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Andres Allmannilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; 2) G.L-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
4. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Andres Allmann on kahtlustatavana kinni peetud 01.12.-03.12.2009, seega on Andres Allmann viibinud eelvangistuses 3 päeva.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. 4 Helle Tamm Kohtunik 5