p 1 järgi kiirmenetluses Prokurör Tiina Viru Süüdistatav Kaitsja I.Z, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxx, töötab juhutöödel, kriminaalkorras karistatud: 25.06.2009
lg 2 p 7, 8 ja § 203 järgi vangistus 10 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga Vandeadvokaadi abi Anu Rannaveski Resolutsioon Süüdi tunnistada I.Z
p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud.
lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Paide kohtumaja 25.06.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista liitkaristusena 1 (üks) aasta vangistust. Kohaldada tõkendiks vahistamine. Karistuse kandmise aega hakata lugema kahtlustatavana kinnipidamisest, see on 17. aprillist 2010.a. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049696) I.Z-ilt 3262.50 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks kr 50 s) krooni sundraha katteks ja kaitsjatasu katteks 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) krooni, millele lisandub käibemaks 230 krooni. Anda aega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel tuleb märkida Paide kohtumaja, otsuse number ja mille eest tasutakse. Juhul kui ei kasutata vabatahtliku hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad rahalised kulud. Välja mõista tsiviilhagi katteks I.Z-ilt 50 (viiskümmend) krooni E V kasuks. Edasikaebamise kord Otsusele võib kohtumenetluse pool esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul, alates otsuse kuulutamisest. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul otsuse kuulutamisest Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Tuvastatud asjaolud Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et I.Z 17.04.2010 kella 19 kuni 19.15 vahelisel ajal ründas avalikus kohas, linnas xxxxxxxxxxx x majaesisel laste mänguplatsil Õ. B ja S. P T ning paljude laste juuresolekul E. V, lükates teda kõripiirkonnast, mille tagajärjel E. V kukkus liivakasti, lüües vastu liivakasti äärt ära parempoolse tuhara ning vigastas parema käe pöialt. Oma tegevusega ta rikkus ühiselu reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid, mis tagavad igaühe õiguse viibida avalikus kohas, kartmata rünnet oma tervisele, see on kuritegu
Menetlus kohtus Kohtuistungil süüdistatav kinnitab, et on süüdistuses märgitud teo toime pannud. Kokkuleppekohasest karistusest on ta aru saanud ja nõustub karistusega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava I.Z-iga karistamise kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb I.Z süüdi tunnistada
Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tema süüdi tunnistamist § 263 p 1 märgitud kuriteo toimepanemises ja karistamist 2-kuuse vangistusega.
lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Paide kohtumaja 25.06.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista üks aasta vangistust. Karistuse kandmise aega hakata arvestama 17. aprillist 2010.a. Asjas on esitatud tsiviilhagi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tsiviilõigused ja – kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused ning § 3 punkti 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju on tekitatud õigusvastase käitumisega ning seega kuulub tsiviilhagi rahuldamisele ja välja mõistmisele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuulub KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu. Kuna kohus asja menetlemisel lähtus prokuratuuri taotlusest kiirmenetluseks ja kiirmenetluse sätetest, siis lähtub kohus veel KrMS §-st 2565 lg 2, mis sätestab sundraha vähendamise kiirmenetluses. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel
§-dest 263 p 1; 65 lg 2 ning KrMS §-dest 180, 189 lg 3, 190, 248 lg 1 p 4, 249, 256 5 lg 2 p 2 ja
p 1 järgi kiirmenetluses Prokurör Tiina Viru Süüdistatav Kaitsja I.Z, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxx, töötab juhutöödel, kriminaalkorras karistatud: 25.06.2009
lg 2 p 7, 8 ja § 203 järgi vangistus 10 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga Vandeadvokaadi abi Anu Rannaveski Resolutsioon Süüdi tunnistada I.Z
p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud.
lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Paide kohtumaja 25.06.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista liitkaristusena 1 (üks) aasta vangistust. Kohaldada tõkendiks vahistamine. Karistuse kandmise aega hakata lugema kahtlustatavana kinnipidamisest, see on 17. aprillist 2010.a. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049696) I.Z-ilt 3262.50 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks kr 50 s) krooni sundraha katteks ja kaitsjatasu katteks 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) krooni, millele lisandub käibemaks 230 krooni. Anda aega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel tuleb märkida Paide kohtumaja, otsuse number ja mille eest tasutakse. Juhul kui ei kasutata vabatahtliku hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad rahalised kulud. Välja mõista tsiviilhagi katteks I.Z-ilt 50 (viiskümmend) krooni E V kasuks. Edasikaebamise kord Otsusele võib kohtumenetluse pool esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul, alates otsuse kuulutamisest. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul otsuse kuulutamisest Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Tuvastatud asjaolud Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et I.Z 17.04.2010 kella 19 kuni 19.15 vahelisel ajal ründas avalikus kohas, linnas xxxxxxxxxxx x majaesisel laste mänguplatsil Õ. B ja S. P T ning paljude laste juuresolekul E. V, lükates teda kõripiirkonnast, mille tagajärjel E. V kukkus liivakasti, lüües vastu liivakasti äärt ära parempoolse tuhara ning vigastas parema käe pöialt. Oma tegevusega ta rikkus ühiselu reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid, mis tagavad igaühe õiguse viibida avalikus kohas, kartmata rünnet oma tervisele, see on kuritegu
Menetlus kohtus Kohtuistungil süüdistatav kinnitab, et on süüdistuses märgitud teo toime pannud. Kokkuleppekohasest karistusest on ta aru saanud ja nõustub karistusega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava I.Z-iga karistamise kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb I.Z süüdi tunnistada
Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tema süüdi tunnistamist § 263 p 1 märgitud kuriteo toimepanemises ja karistamist 2-kuuse vangistusega.
lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Paide kohtumaja 25.06.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista üks aasta vangistust. Karistuse kandmise aega hakata arvestama 17. aprillist 2010.a. Asjas on esitatud tsiviilhagi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tsiviilõigused ja – kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused ning § 3 punkti 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju on tekitatud õigusvastase käitumisega ning seega kuulub tsiviilhagi rahuldamisele ja välja mõistmisele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuulub KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu. Kuna kohus asja menetlemisel lähtus prokuratuuri taotlusest kiirmenetluseks ja kiirmenetluse sätetest, siis lähtub kohus veel KrMS §-st 2565 lg 2, mis sätestab sundraha vähendamise kiirmenetluses. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel
§-dest 263 p 1; 65 lg 2 ning KrMS §-dest 180, 189 lg 3, 190, 248 lg 1 p 4, 249, 256 5 lg 2 p 2 ja 313. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.